Kroonupalat
Kroonupalat (vene keeles казённая палата) oli aastatel 1775–1917 Venemaa keisririigi Rahandusministeeriumi kubermanguasutus[1]. Eestimaa ja Liivimaa kubermangus tegutsesid kroonupalati täitevorganid 1783–1917 (kreisirenteid 1922. aastani)[1].
Asehaldurkorra ajast oli kroonupalati (Kameralhof) ülesanne hallata riigi tuluallikaid (kroonumaad ja talupojad, metsad, aktsiisimaksud, pearaha ja muud maksud, samuti maksualuse elanikkonna arvestus ja hingeloendite läbiviimine) ja varasid.[2] Kroonupalati esimeheks oli viitsekuberner, liikmeteks ökonoomiadirektor, tollinõunik, kubermangurentmeister ning assessorid. Kroonupalati ametnike hulka kuulusid ka sekretär, protokollija, registraator-arhivaar, kameriir ja kantseleiametnikud.
Kroonupalati kantselei koosseis muutus vastavalt vajadusele ja jagunes ekspeditsioonideks, mille arv ja koosseis muutusid aja jooksul. Kroonupalat allus algul kubermangu kubernerile, aastatel 1797–1802 Valitsevale Senatileile, 1802. aastast Venemaa Keisririigi Rahandusministeeriumile. 1845. aastast määrati kroonupalatitele direktorid.
Kroonupalatite ülesanded olid otseste ja kaudsete maksude ning riiklike koormiste arvestus ja sissenõudmine (pearaha, aktsiisid — veini ja soolamaksud, kinnisvaramaks; proviandi, loomasööda ja majutuskohustused, tempelpaberi müük jne), kroonuehitiste ja riiklike tuluallikate (mets, maa, vesi, kroonuettevõtted) haldamine; kroonu-, lossi- ja ökonoomiatalupoegade kureerimine; järelevalve erakaubanduse ja töönduse üle; maksustatava elanikkonna arvestus, hingeloenduste läbiviimine; renteide tegevuse kontrollimine.
Kroonupalatile allusid kreisirenteid, aastatel 1783–1797 tollivalitsused, alates 1841. aastast läks kroonutalupoegade kureerimine ja metsaasjandus riigivarade palatite pädevusse, alates 1885. aastast viidi kroonupalatite juures sisse maksuinspektorite ametikohad otseste maksude kogumiseks ja kuni 1905. aastani kaalude ja mõõtude proovikojad, 1893 seaduse järgi loodi kubermangude korterimaksu komisjonid ja alates 1894. aastast ka kubermangude vabrikuinspektsioonid, 1899. aastast kubermangude tööstusmaksu komisjonid.
Venemaa Keisririigi kroonupalati täitevorganid olid kubermangurentei, kreisi- ehk maakonnarenteid ja maksuinspektorid[1].
1863. aastal loodi Venemaa Keisririigi Balti kubermangudes eraldi aktsiisivalitsused ja 1865. aastal loodi Eesti- ja Liivimaa kontrollpalatid ja kroonupalatilt võeti ära finantskontrolli funktsioonid. Kreisirenteid tegutsesid Eesti alal 1922. aastani, misjärel nende ülesanded läksid Eesti Pangale[1].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 247.
- ↑ 1.6.5.1. Kroonupalat, Eesti Ajalooarhiivi fondiloend.