Kriminaalmiilits

Kriminaalmiilits oli Venemaa kriminoloogias kasutatav üldnimetus kriminaal-, majanduskuritegude ja ebaseadusliku narkootikumide käitlemise tõkestamise ja avastamisega tegelevate allüksuste kohta, kes tegevad kuritegude avastamisega, milles on eeluurimine enne kohtumenetlust kohustuslik. Seadusandlikult kasutati üldnimetust kriminaalmiilits 1991. aastal pärast Venemaa NFSV Siseministeeriumi Kriminaalmiilitsa teenistuse moodustamist.

Euroopa ja Ameerika õigusruumis vastab sellele terminile mõiste kriminaalpolitsei, millega eristatakse avalikku korda kaitsvat ja tagavat korrakaitsepolitseid ja kriminaalkuritegevuse tõkestamise ja avastamisega tegelevat kriminaalpolitseid.

Ajalooline taust

Nõukogude Venemaal pärast 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni moodustatud õiguskaitseorganite loomisel ja edasisel arengul ei järgitud teistes Euroopa kriminaalkuritegevuse vastaste asutuste loogikat, kus kõikide põhiliste kuritegevusliikide tõkestamise, avastamisega tegelevad allüksused alluvad ühisele juhtimisele, omades ühiseid tugiteenistuseid.

5. oktoobril 1918 moodustati kriminaalkuritegevuse tõkestamise ja avastamisega tegelev kriminaaljälitus, kuid majanduskuritegevusega, mida hinnati kui ohtu Nõukogude võimule tegeles Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv kontrrevolutsiooni, spekulatsiooni ja ametialaste kuritegude vastu võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon (Tšekaa) ja selle järglasorganisatsioonid (NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus), mis ei allunud NSV Liidu SARKi Tööliste ja Talupoegade Miilitsale, vaid allusid NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadile.

 Pikemalt artiklis NKVD struktuur

NSV Liidu SM juhtimisstrateegia ei eristanud välisteenistuse (korrakaitse) ja kriminaaljälituse (kriminaalkuritegevusevastase tegevuse) allüksusi ning sisejulgeolekuasutuste tegevuse eest kindlas piirkonnas (NSV Liit, liiduvabariik, oblast, autonoomne oblast jne) vastutas kohaliku haldusüksuse siseasjadeasutuse ülem (minister, siseasjade (pea)valitsuse, osakonna või jaoskonna ülem).

Majanduskuritegevuse vastased allüksused (SORVVO) eraldati NSV Liidu SARKi alluvusest alles 1937. aastal ja liideti miilitsa ja kriminaaljälituse süsteemi, kuid iseseisva ning eraldatud struktuurharuna.

Organiseeritud kuritegevuse vastased allüksused moodustati NSV Liidus 1989. aastal NSV Liidu Siseministeeriumi otsealluvuses NSV Liidu Siseministeeriumi Organiseeritud Kuritegevuse Vastu Võitlemise Peavalitsusena, mis samuti ei allunud kriminaaljälituse ühisele juhtimisele.

Kriminaalkuritegevuse vastased õiguskaitseorganid koondati Venemaal ühise juhtimise alla pärast 1991. aastal pärast Venemaa NFSV Siseministeeriumi Kriminaalmiilitsa teenistuse moodustamist (Службa криминальной милиции МВД РСФСР) ning aja jooksul lisati ühendusse lisaks kriminaaljälitusele:

• maksupolitsei,
• majanduskuritegude vastu võitlemise,
• organiseeritud kuritegevuse vastased allüksused (2001) ning
• piirkondlikud relvastatud kurjategijate kinnipidamise ja pantvangide vabastamisega tegelevad Eriotstarbelised miilitsasalgad (OMON).

Kriminaalmiilits jaguneb

• Venemaa föderaalseks kriminaalmiilitsaks;
• Venemaa föderatsioonisubjektide kriminaalmiilitsaks;
• Raudtee-, vee ja õhutranspordi kriminaalmiilitsaks,
• kinnistel haldusterritoriaalmoodustistel asuv kriminaalmiilits;
• eriti tähtsatel ja kinnise režiimiga objektidel asuv kriminaalmiilits.

Kriminaalmiilitsa koosseisu kuuluvad vastavalt

• kriminaaljälitus;
• majanduskuritegude vastu võitlemise allüksused;
• ebaseadusliku narkootikumise käitlemise vastu võitlemise allüksused;
• organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise allüksused sh eriotstarbelised kiirreageerimissalgad (osakonnad);
• kõrgtehnoloogiasfääris toime pandud kuritegude vastu võitlemise allüksused;
• jälitus ja ostsinguüksused (оперативно-поисковые);
• operatiiv-tehniliste ürituste läbiviimispksused (оперативно-технических мероприятий);
• sisejulgeoleku allüksused;
• Eriotstarbelised miilitsasalgad.

Kriminaalmiilitsa hulka kuuluvad ka Venemaa rahvuslik Interpoli büroo ja tema territoriaalsed allüksused.

Vaata ka

• Miilits
• Politsei
• Kriminaalpolitsei
• Korrakaitsepolitsei
• Ordnungspolizei