Mine sisu juurde

Kreeka muusika

Allikas: Vikipeedia
Klassikaline buzuki

Kreeka muusika on Kreekast pärinev või kreeklaste loodud või esitatud muusika.

Kreeka muusikatraditsioon on mitmekesine ja ulatub ajaloos kaugesse minevikku (vanakreeka muusika).

Traditsioonilise Kreeka muusika võib liigitada kreeka rahvamuusikaks ja idamaisemate kõladega bütsantsi muusikaks. Mõlemad on eksisteerinud ja arenenud aastatuhandeid.

Kreeka muusikatraditsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Kreeka muusikatraditsiooni võib jälgida alates antiikajast, kui muusika oli väga oluline osa kultuurist, eriti teatrist. Hiljem mõjutasid kreeka muusikakultuuri tugevalt Rooma riik, Bütsants ja Lähis-Ida ning ka muu Ida-Euroopa.

Kreeka rahvamuusika

[muuda | muuda lähteteksti]

Kreeka rahvamuusika on arenenud vanakreeka muusikast. Kreeka rahvamuusikat võib peale Kreeka leida kreeklastest elanikkonna seas ka Küprosel ja Türgis, kuid ka Kreeka diasporaa hulgast kogu maailmast.

Kaasaegne kreeka muusika

[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvalik või kerge muusika

[muuda | muuda lähteteksti]

Kaasaegset rahvalikuks või kergeks peetavat kreeka muusikat võib liigitada järgmiselt.

  • Dimotiká (δημοτικά) – rahvamuusika traditsioone järgiv muusika.
  • Rebétiko (ρεμπέτικο) – (sadama)linnade muusika, peamiselt tavernides esitatav, tugeva idapoolse (migratsiooni) mõjutusega, oluliseks instrumendiks on olnud buzuki, alates 1950ndatest ka elektribuzuki.
  • Laïká (λαϊκά) – rahvalikum muusika.
  • Néo kýma (νέο κύμα) – populaarse muusika uus laine – popmuusikalikum laïka suund (1960. aastate teisel poolel ja 1970. aastatel)
  • Éntechno (έντεχνο)

Käesoleval ajal Kreekas ja diasporaas viljeldav kerge muusika on peamiselt väliste mõjutuste toimel väga paljude rahvusvahelise leviku saanud suundadega. Siiski on selles säilinud väga palju rahvusliku muusikatraditsiooni tunnuseid ja jooni. Teatud ülevaate sellest annavad Eurovisiooni lauluvõistlusele saadetud Kreeka laulud. Kreeka on selles osalenud alates 1974. aastast ja 2005. aastal selle ka võitnud.

Klassikaline (sümfooniline) muusika ja filmimuusika

[muuda | muuda lähteteksti]

Kreekas on viimase kahesaja aasta jooksul loodud märkimisväärset klassikalist (sümfoonilist) muusikat. Selle hulka võib arvata ka éntechno ja koorilaulu, mis Kreekas on olnud religioosse ehk kirikumuusika kujul laialdaselt kasutusel.

Viimase saja aasta jooksul on loodud märkimisväärset filmimuusikat, seda nii Kreeka filmide jaoks kui ka laiemalt kogu maailmas, eriti USAs, aga ka Euroopas. Filmilaul "Never on Sunday" ("Ποτέ την Κυριακή", "Mitte kunagi pühapäeval", helilooja Mános Chatzidákis) sai 1960. aastal filmiauhinna Oscar (The Academy Award for Best Original Song).

Põhilised helistikud ja rütmid

Kasutatavad helistikud on Lähis-Ida ja idamaiste (Pärsia/Iraani, India) mõjutustega.

Põhilised kreeka muusikas kasutatavad rütmid on hasápiko, hasaposérviko, kalamatianós, syrtós, tsiftetéli, zeimpékiko, kuid neid on veel mitmeid (variatsioonidena). Enamik neist on Balkani maadele iseloomulikult keeruka struktuuriga. Väga levinud on 9/8 taktimõõt.

Muusikasündmused

[muuda | muuda lähteteksti]

Pikka aega oli põhiliseks muusikasündmuseks Kreekas Thessaloníkis toimunud Φεστιβάλ τραγουδιού Θεσσαλονίκης, mis toimus aastatel 1959–2008 igal aastal. Festivalide traditsioon pole tänapäeval enam nii tugev, kuid kohalikuma tähtsusega või kitsama muusikalise suunitlusega väiksemaid festivale (näiteks rokkfestivale) ja kontserte toimub Kreekas palju, eriti palju muidugi paljumiljonilise elanikkonnaga pealinnas Ateenas.

Pille

[muuda | muuda lähteteksti]

Oluline koht Kreeka muusikas on olnud järgmistel pillidel:

  • Buzúki (μπουζούκι bouzouki) ja baglamas (näppekeelpillid)
  • Laúto (λαούτο laouto) (näppekeelpill)
  • Uud (ούτι outi, pirnikujulise kõlakojaga näppekeelpill)
  • Lüüra (λύρα lyra)
  • Kanonaki (κανονάκι, kandletaoline keelpill)
  • Santúri (σαντούρι, paljud keeltega kastikujuline keelpill, mida mängitakse haamritega)
  • Flööt
  • Klarnet
  • Löökpillid

Heliloojaid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrge tunnustuse on saanud järgmised Kreeka heliloojad:

  • Mános Chatzidákis (Μάνος Χατζιδάκις, 1925–1994, éntechno, filmimuusika, The Academy Award for Best Original Song (Oscar), 1960 laulu "Poté tin kyriakí", "Ποτέ την Κυριακή", "Never on Sunday", "Mittekunagi pühapäeval" eest)
  • Eléni Karaïndrou (Ελένη Καραΐνδρου, filmimuusika)
  • Mikis Theodorakis, Níkos Karvélas (Νίκος Καρβέλας)
  • Stávros Ksarchákos (Σταύρος Ξαρχάκος, laῖká, klassikaline muusika, filmimuusika)
  • Stávros Kougioumtzís (Σταύρος Κουγιουμτζής, 1932–2005, uus laine/néo kýma)
  • Giánnis Markópoulos (Γιάννης Μαρκόπουλος)
  • Thános Mikroútsikos (Αθανάσιος (Θάνος) Μικρούτσικος)
  • Takis Morakis (Τάκης Μωράκης, 1916–1991)
  • Dímos Moútsis (Δήμος Μούτσης)
  • Mímis Pléssas (Μίμης Πλέσσας)
  • Giánnis Spanós (Γιάννης Σπανός, uus laine/néo kýma)
  • Mikis Theodorakis (Μιχαήλ (Μίκης) Θεοδωράκης, éntechno)
  • Vassílis Tsitsánis (Βασίλης Τσιτσάνης, 1915–1984, rebétiko)
  • Vángelis (Ευάγγελος Παπαθανασίου, elektrooniline muusika)
  • Yánni (Γιάννης Χρυσομάλλης, elektrooniline muusika)
  • Giánnis Xenákis (Γιάννης Ξενάκης, 1922–2001, konkreetne muusika, muusikateoreetik, arhitekt)
Vaata ka: Kreeka heliloojate loend

Luuletajaid, laulusõnade autoreid

[muuda | muuda lähteteksti]

Väga kõrge tunnustuse on laulusõnade kirjutajana saanud järgmised Kreeka poeedid:

  • Odysséas Elýtis (Οδυσσέας Ελύτης, 1911–1996, Nobel Prize in Literature 1979)
  • Níkos Gátsos (Νίκος Γκάτσος, 1911–1992)
  • Iákovos Kambanéllis (Ιάκωβος Καμπανέλλης, 1921–2011, "Άσμα ασμάτων" jt., 1966)
  • Tássos Leivadítis (Τάσος Λειβαδίτης; 1922–1988)
  • Giánnis Rítsos (Γιάννης Ρίτσος, 1909–1990)
  • Giórgos Seféris (Γιώργος Σεφέρης, 1900–1971, Nobel Prize in Literature 1963)

Väga kõrge tunnustuse on saavutanud veel järgmised laulusõnade kirjutajad (στιχουργοί):

  • Ákos Daskalópoulos (Άκος Δασκαλόπουλος)
  • Mános Elefteriou (Μάνος Ελευθερίου)
  • Leftéris Papadópoulos (Λευτέρης Παπαδόπουλος)

Lauljaid ja muusikuid, lauljaid-laulutegijaid, ansamblid

[muuda | muuda lähteteksti]

Väga olulisi tulemusi on saavutanud järgmised lauljad, muusikud, lauljad-laulutegijad (συνθ.) ja ansamblid:

  • Háris Alexíou (Χάρις Αλεξίου)
  • Antique (ESC2001 #3)
  • Eleftería Arvanitáki (Ελευθερία Αρβανιτάκη)
  • Aphrodite's Child
  • Les Au Revoir
  • Melína Aslanídou (Μελίνα Ασλανίδου)
  • Athenians/Athéniens (Οι Αθηναίοι, Holland)
  • Ágnes Báltsa (Άγνη Μπάλτσα)
  • Sotiría Béllou (Σωτηρία Μπέλλου, 1921–1997)
  • Grigóris Bithikótsis (Mpithikótsis, Γρηγόρης Μπιθικώτσης, 1922–2005)
  • Giórgos Daláras (Ntaláras, Γεώργιος (Γιώργος) Νταλάρας)
  • María Dimitriádi (Μαρία Δημητριάδη, 1950–2009)
  • Strátos Dionysíou (Στράτος Διονυσίου, 1935–1990)
  • Doúkissa (Δούκισσα Φωταρά, 1941–2010)
  • Róza Eskenázi (Ρόζα Εσκενάζυ, "Τράβα ρε αλάνη", 1934 (Κ.Σκαρβέλη))
  • María Farantoúri (Μαρία Φαραντούρη, "Άσμα ασμάτων" (Mikis Theodorákis, στίχοι Ιάκωβος Καμπανέλλης), 1966)
  • Mário Frangoúlis (Μάριος Φραγκούλης, tenor)
  • Pános Gavalás (Πάνος Γαβαλάς, 1926–1988, συνθ.)
  • Dímitra Galáni (Δήμητρα Γαλάνη)
  • Giovánna, Yovánna (Ιωάννα Φάσσου Καλπαξή)
  • Glykería (Γλυκερία)
  • Giánnis Kalatzís (Γιάννης Καλατζής, 1943–2017)
  • Apóstolos Kaldáras (Απόστολος Καλδάρας, 1922–1990, συνθ.)
  • María Cállas (Μαρία Κάλλας (Καλογεροπούλου), 1923–1977, soprano)
  • Manólis Karandínis (Μανώλης Καραντίνης, bouzouki)
  • Tzéni Karézi (Τζένη Καρέζη, 1932–1992)
  • Stélios Kazantzídis (Στέλιος Καζαντζίδης, 1931–2001)
  • Katsimíha Vennad (Χάρης και Πάνος Κατσιμίχας, Αδελφοί Κατσιμίχα, Κατσιμιχαίοι)
  • Aretí Ketimé (Αρετή Κετιμέ, santouri, voc.)
  • Nádia Konstantopoúlou (Νάντια Κωνσταντοπούλου, 1933–2016)
  • Giánnis Kótsiras (Γιάννης Κότσιρας, συνθ.)
  • Réna Koumióti (Ρένα Κουμιώτη)
  • Vicky Leándros (Βασιλική Λεάντρος, sünd. Παπαθανασίου, Luxembourg, ESC1967 #4, ESC1972 võitja)
  • Maíri Lída (Μαίρη Λίντα)
  • Mános Loïzos (Μάνος Λοΐζος, 1937–1982, συνθ.)
  • Gióta Lýdia (Γιώτα Λύδια)
  • Marinélla (Μαρινέλλα)
  • Mélina Mérkouri (Μέλινα Μέρχουρι, 1920–1994)
  • Giórgos Mitsákis (Γιώργος Μητσάκης, 1924–1993)
  • Manólis Mitsiás (Μανώλης Μητσιάς)
  • Víky Moscholioú (Βίκυ Μοσχολιού, 1943–2005)
  • Nána Moúskouri (Νάνα Μούσχουρη)
  • Gióta Négka (Γιώτα Νέγκα)
  • Chrístos Nikolópoulos (Χρήστος Νικολόπουλος, bouzouki, συνθ.)
  • Maríka Nínou (Μαρίκα Νίνου, 1922–1957)
  • Póly Pánou (Πόλυ Πάνου)
  • Hélena Paparízou (Έλενα Παπαρίζου, ESC 2005 võitja)
  • Iríni Pápas/Pappá (Ειρήνη Πάπας/Παππά)
  • Giánnis Pários (Γιάννης Πάριος)
  • Vangélis Perpiniádis (Βαγγέλης Περπινιάδης, 1927–2003, bouzouki)
  • Pyx Lax (Πυξ Λαξ)
  • Antónis Rémos
  • Démis Roússos (Ντέμης Ρούσσος, 1946–2015)
  • Sákis Rouvás (Αναστάσιος "Σάκης" Ρουβάς, ESC2004 #3, ESC2009 #7)
  • Zozó Sapountzáki (Ζωζώ Σαπουντζάκη)
  • Dionýsis Savvópoulos (Διονύσης Σαββόπουλος, voc., lyr., συνθ.)
  • Pashális Terzís (Πασχάλης Τερζής)
  • Éfi Thódi (Έφη Θώδη)
  • Kóstas Tournás (Κώστας Τουρνάς)
  • Eléni Tsaligopoúlou (Ελένη Τσαλιγοπούλου)
  • Tánia Tsanaklídou (Τάνια Τσανακλίδου, ESC1978)
  • Vassílis Tsitsánis (Βασίλης Τσιτσάνης, 1915–1984, συνθ.)
  • Márkos Vamvakáris (Μάρκος Βαμβακάρης, 1905–1972, συνθ.)
  • Despina Vandi (Despoina Bandi) (Δέσποινα Βανδή)
  • Tzéni Vánou (Τζένη Βάνου, 1939–2014)
  • Ánna Víssi (Άννα Βίσση, Küprose ja Kreeka lauljatar, Thessaloniki SF 1977 winner, ESC1980 #13, ESC1982 #5, ESC2006 #9)
  • Eléni Vitáli (Ελένη Βιτάλη, Thessaloniki SF 1973, 1974)
  • Giánnis Vogiatsís (Γιάννης Βογιατζής, Thessaloniki SF 1959 #3, 1963#1, 1970#1)
  • Tólis Voskópoulos (Τόλης Βοσκόπουλος)
  • Sophía Vóssou (Bóssou) (Σοφία Βόσσου, ESC1991, "I anixi")
  • Alíki Vouyoukláki (Αλίκη Βουγιουκλάκη, 1934–1996)
  • Giórgos Zabétas (Γιώργος Ζαμπέτας, 1925–1992, bouzouki, συνθ.)
  • Spýros Zagoraíos (Σπύρος Ζαγοραίος, 1928–2014, συνθ.)
  • María Farantoúri / Farandoúri (Μαρία Φαραντούρη, "Άσμα ασμάτων" (M. Theodorákis, στίχοι Ι.Καμπανέλλης), 1966)
  • Mário Frangoúlis (Μάριος Φραγκούλης, tenor)
  • Manólis Chiótis (Μανώλης Χιώτης, 1920–1970, bouzouki, συνθ.)
  • Kaíti Chomatá (Καίτη Χωματά, 1946–2010)
  • Christákis (Χρηστάκης, Χρήστος Σύρπος, 1924–1981, bouzouki, συνθ.)
  • Ánna Chrysáfi (Άννα Χρυσάφη, 1921–2013)
  • Níkos Xyloúris (Νίκος Ξυλούρης, 1936–1980)
Vaata ka: Kreeka lauljate loend ja Kreeka ansamblite loend

Laule ja muid muusikateoseid

[muuda | muuda lähteteksti]

Tähestikulises järjestuses ei ole grammatilisi artikleid I, O, Ta, To ja Tis algussõnadena arvestatud.

  • "Agápi pou 'gines díkopo machaíri" ("Αγάπη που 'γινες δίκοπο μαχαίρι", "Armastus, millest sai kaheteraline nuga", Mános Chatzidákis, στίχοι Μιχάλης Κακογιάννης, 1955)
  • "Adérfia mou alítes pouliá" ("Αδέρφια μου αλήτες πουλιά", Τόλης Βοσκόπουλος και Ηλίας Λυμπερόπουλος, Thessaloniki SF 1970 #1, esit. Giánnis Vogiatsís)
  • "Ásma asmáton" ("Άσμα ασμάτων", "Song of songs", teosest "Mauthauseni ballaad", Mikis Theodorákis, στίχοι Ιάκωβος Καμπανέλλης, esit. María Farantoúri, 1966)
  • "Ah helidoni mou" ("Αχ χελιδονι μου", "Ah, my swallow", Mános Loïzos, στίχοι Lefteris Papadopoulos)
  • "Bárka sto gialo" ("Βάρκα στο γιαλό", Mikis Theodorákis)
  • "Tis dikaiosýnis ílie noité" ("Της δικαιοσύνης ήλιε νοητέ", "Of the justification of justice", teosest "Το áxion estί" 1959, Mikis Theodorákis)
  • "O drómos" ("Ο δρόμος", Mános Loïzos)
  • "Dynatá" ("Δυνατά", "Kojutulek", 1991~)
  • "Eímai korítsi zóriko" ("Είμαι κορίτσι ζόρικο", M. Pléssas – A. Daskalópoulos, 1968)
  • "Eínai to krýo tsouchteró" ("Είναι το κρύο τσουχτερό", "Külm on krõbe", Pános Gabalás, στίχοι Stélios Zafeiríou, 1968)
  • "Ena to chelidóni" ("Ένα το χελιδόνι", "Üks pääsuke", teosest "Το áxion estί" 1959, Mikis Theodorákis)
  • "Etsi eín' i zoí" ("Έτσι είν' η ζωή", Δήμος Μούτσης, στίχοι Γιάννης Λογοθέτης, esit. Víky Moscholioú, 1972 )
  • "I gorgóna" ("Η γοργόνα", "Merineitsi", Mános Loïzos, 1970)
  • "Írte voriás, írte notiás" ("Ήρθε βοριάς, ήρθε νοτιάς", Mános Chatzidákis, 1943, esit. 1949 Ίντα Χριστινάκη)
  • "Kaígomai" ("Καίγομαι", Σταύρος Ξαρχάκος, στίχοι Νίκος Γκάτσος, 1983)
  • "O kaimós" ("Ο καημός", "Είναι μεγάλος ο καημός", "Igatsus", eesti k. "Tusk", Mikis Theodorákis)
  • "I latérna" ("Η λατέρνα", "Leierkast", Mános Chatzidákis, στίχοι Ángelos Terzákis, 1960)
  • "To láthos" *("Το λάθος", "Viga", "The mistake", Αντώνης Βαρδής, στίχοι Βίκυ Γεροθόδωρου, 2005)
  • "I Margaríta i Margaró" ("Η Μαργαρίτα η Μαργαρώ", Mikis Theodorákis)
  • "María me ta kítrina" ("Μαρία με τα κίτρινα", μουσική Βασίλης Δημητρίου, στίχοι: δημοτικοί, 1971)
  • "Ta matóklada sou lámpoun" ("Τα ματόκλαδα σου λάμπουν", "Your eyelids shine", "Su silmalaud säravad", Markos Vamvakáris)
  • "Mi mou thymóneis mátia mou" ("Μη μου θυμώνεις μάτια μου", "Ära mind meenuta, mu silmatera", Stayros Kougioumtzis)
  • "Misirloú" ("Μισιρλού", "Egiptlanna")
  • "Miroloi" ("Μοιρολόι", Mikis Theodorákis, στίχοι Dimítris Xristodoύlou)
  • "Mou 'fages óla ta dachtylidia" ("Μου 'φαγες όλα τα δαχτυλίδια", "Sa sõid ära kõik mu kringlid", Γιώργος Μητσάκης, 1949)
  • "Nychterídes ki aráchnes" ("Νυχτερίδες κι αράχνες", Χρήστος Νικολόπουλος, στίχοι Κώστας Βίρβος, 1969)
  • "Nýchtose horís fengári" ("Νύχτωσε χωρίς φεγγάρι", Απόστολος Καλδάρας)
  • "Óla se thymízoun" ("Όλα σε θυμίζουν", "Everything reminds me of you", Mános Loizos, στίχοι: Manolis Rassoulis)
  • "Óli i rebétes tou ntouniá" ("Όλοι οι ρεμπέτες του ντουνιά", Márkos Bambakáris (Frágkos))
  • "Pallikaráki pou 'liosa" ("Παληκαράκι που 'λιωσα", Σταύρος Ξαρχάκος, στίχοι: Λευτέρης Παπαδόπουλος, 1964, esit. Víky Moscholioú)
  • "Pétaxe éna poulí" ("Πέταξε ένα πουλί", Κώστας Κλάβας και Αλέξης Αλεξόπουλος, Thessaloniki SF 1963 #1, esit. Víky Moscholioú ja Giánnis Vogiatsís)
  • "Poté tin kyriakí" ("Ποτέ την Κυριακή", "Never on Sunday", "Mittekunagi pühapäeval", Mános Chatzidákis, The Academy Award for Best Original Song (Oscar), 1960)
  • "Pou 'nai ta chronia?" ("Που 'ναι τα χρονια?", "Kus on (need) aastad?", Stayros Kougioumtzis)
  • "Pou pas xorís agápi" ("Που πας χωρίς αγάπη", Γιώργος Ζαμπέτας, Κώστας Πρετεντέρης)
  • "Savvatóvrado" ("Σaββaτόβρaδo", "Laupäevaõhtu", "Saturday night", Μίκης Θεοδωράκης, στίχοι Τάσος Λειβαδίτης, 1961 LP "Politeia")
  • "Síko hόrepse syrtáki" ("Σήκω χόρεψε συρτάκι", "Kõik tantsivad syrtakit", Γιώργος Ζαμπέτας, στίχοι Αλέκος Σακελλάριος)
  • "Ston ouranό ein' éna astéri" ("Στον ουρανό είν' ένα αστέρι", "Taevas on üks täht", Giánnis Spanós, στίχοι Alékos Sakellários)
  • "Sto perigiáli to kryfó" ("Στο περιγιάλι το κρυφό", Mikis Theodorákis)
  • "Stróse to stróma sou (gia dyo)" ("Στρώσε το στρώμα σου (για δυο)", "Tee oma voodi (kahe jaoks)", Mikis Theodorakis)
  • "Synnefiasméni kyriakí" ("Συννεφιασμένη κυριακή", "Pilvine pühapäev", Vassilis Tsitsánis, esimene helisalvestus 1948)
  • "Zeïmbékiko tis Eydokías" ("Το Ζεϊμπέκικο της Ευδοκίας", "Eudokia zeimpekiko", Mános Loïzos)
  • "Thymisou to Septembri" ("Θυμήσου το Σεπτέμβρη", Γιάννης Σπανός, στίχοι: Γιώργος Παπαστεφάνου)
  • "Ti ein' avtó pou to léne agápi;" ("Τι είν΄ αυτό που το λένε αγάπη;", "What is it they call love?", ingliskeelsena "Boy on a dolphin", Τάκης Μωράκης, τίχοι Γιάννης Φερμάνογλου, 1957)
  • "Ta tréna pou fýgan" ("Τα τρένα που φύγαν", "Rongid, mis on läinud", Stavros Ksarchakos, 1967 film "Του χωρισμού το τρένο")
  • "O chorós tou Zorbá" ("Ο χορός του Ζορμπά", "Zorbase tants", ka "Syrtaki", 1964, Mikis Theodorakis)
  • "Horís dekára" ("Χωρίς Δεκάρα", Γιάννης Μέτσικας, στίχοι Βαρβάρα Τσιμπούλη, 1974)
  • "Fragkosyrianí" ("Φραγκοσυριανή", Vassílis Tsitsánis)

Kreeka päritolu muusikud teistes maades

[muuda | muuda lähteteksti]

Kreeka diasporaa hulgast pärit tuntud muusikuid teistes maades:

Kreeka muusika esitusi mittekreeka esitajatelt

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Sofia Lorén ("Τι είν΄ αυτό που το λένε αγάπη" 1957 filmis "Boy on a dolphin")
  • Ansambel "Zorbas" (mitu albumitäit laule, peamiselt eestikeelsetena)
  • Arja Saijonmaa (mitu albumit laule, peamiselt soome ja rootsi keeles)

Eesti ja Kreeka muusika

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti muusikuid, kes on esitanud kreeka muusikat või teinud kreeka muusikast või mütoloogiast inspireeritud või kas stiili või vormi poolest kreekapärast muusikat:

Kreekaga seostatavaid Eesti laule ja muid muusikateoseid: "Trooja vari", "Kaunilt kaua", "Siren", "Maantee" ("Tüdrukud tee ääres"), "Odüsseuse eksirännakud" jt.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kreeka_muusika&oldid=6501136"