Krõllid

Ülal nurksõlg, all kupukestega 16. sajandi hõbekrõll, "Weiberschmuck", leitud Kapu mõisa maal 1797. aastal. Joonistus Johann Christoph Brotze raamatust "Sammlung verschiedner Liefländischer Monumente".

Krõllid on hõbedast valmistatud õõnsad helmed, kaunistatud graveeritud ornamendiga, vahel kohrutatud kupukestega. Eesti ehetes on krõllid levinud alates 16. sajandist, neid kombineeriti kaelaehetes helmeste ja ripatsmüntide ning muude ripatsitega, samuti kodarrahadega.

Krõlli vorm pärineb ilmselt hilisgootikast. Hõbehelmes joodetakse kokku kahest eraldi poolest. Osa peitleidude krõlle on olnud kullatud.

Eesti aladelt on leitud palju pealejoodetud rõngastega hõbehelmeid, mis arvatakse olevat sisse toodud, mitte koha peal valmistataud. Peitleidude krõllid on nendega koos olnud müntidega dateeritud suuremas osas 16. sajandisse. Osa krõlle on isegi pardimuna suurused, osa kirsisuurused. Krõllid olid nii ümmargused kui ka piklikud.

Krõllidest väike kaelakee ehk helmekõrd on Setu naise ehetekomplekti osa.