Mine sisu juurde

Korruptsioon Ukrainas

Allikas: Vikipeedia
Transparency Internationali kaart korruptsioonitajumise indeksist 2015. aastal. Madalat korruptsioonitaset tähistab sinine, kõrget punane värv

Korruptsioon Ukrainas on probleem, mis on sageli seotud keeruliste suhetega Venemaaga[1][2][3] pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal.[4][5] Pärast taasiseseisvumist on Ukrainas avalikuks tulnud mitmeid juhtumeid poliitikute, kuritegelike gruppide juhtide ja oligarhidega, kes kasutasid võimu saavutamiseks ära politsei, erakondade ja tööstuse korruptsiooni.[6] Euromaidani meeleavaldused said alguse avalikkuse protestist korruptsiooni vastu.[7][8][9]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
Transparency Internationali kaart korruptsioonitajumise indeksist 2020. aastal. Madal korruptsioon roheline, kõrge korruptsioon punane.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist seisis Ukraina silmitsi suurima ja vägivaldseima korruptsiooniga Donbassi aladel, kus olid maavarad, tööstus, turism ja sadamad.[10] Ukraina korruptsiooni on seotud riigi poliitiliste juhtide NSVL-i taustaga, nad kuulusid kommunistlikku nomenklatuuri (valitsevasse eliit) enne Nõukogude Liidu lagunemist.[11] 2005. aastal avastati Donetskis 1990. aastatest pärit ühishauad, kuhu olid maetud ärimehed, kohtunikud, juristid ja politseiametnikud.[12]

USA diplomaadid kirjeldasid Ukrainat president Kutšma (ametis 1994–2005) ja Juštšenko (ametis 2005–2010) ajal kleptokraatiana.[13] Endise Donetski kuberneri ja tagandatud president Viktor Janukovõtši Regioonide Partei oli teadaolevalt seotud organiseeritud kuritegevusega.[14]

2014. aastal põhjustas Euromaidani ülestõus, mis puhkes pärast seda, kui Viktor Janukovõtš keeldus Euroopa Liiduga kaubanduslepingut allkirjastamast, laialdased protestid korruptsiooni pärast.[15][16] Kui meeleavaldajad Kiievisse kogunesid, ründas Berkuti märulipolitsei neid, millele järgnesid üleriigilised protestid president Janukovõtši ja peaminister Mõkola Azarovi juhitud valitsuse vastu.[17]

Korruptsioonivastased reformid on Ukrainas mõningal määral edukad olnud. Politseireform, riigihanked ja riigile kuuluvate tööstuste likvideerimine alates 2014. aastast on vähendanud raiskamist ja korruptsiooni.[18]

2023. aasta jaanuaris kaotasid Venemaa Ukrainasse sissetungi ajal korruptsiooniskandaalis töö mitmed kõrged ametnikud, sealhulgas viis kuberneri. Samal ajal astusid ametist tagasi ka asekaitseminister Vjatšeslav Šapovalov pärast ministeeriumis puhkenud suurt hankeskandaali ja Ukraina presidendi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko. Mõni päev enne seda vallandati taristuministeeriumi aseminister, kuna korruptsioonivastane agentuur pidas ta kinni väidetavalt 400 000 dollari altkäemaksu üleandmise ajal.[19][20]

Korruptsiooni võrdlusuuringud

[muuda | muuda lähteteksti]

1995. aasta augustis Ilko Kucherivi Demokraatlike Algatuste Fondi uuringus väitis 41,8% vastanutest, et korruptsioon "on häbiväärne nähtus, millel pole mingit õigustust", samas kui 36% valis võimaluse, et korruptsioon on "ühiskonna traditsioonide osa". Lõuna- ja Lääne-Ukrainast pärit vastajad valisid sagedamini korruptsiooni "ühiskonna traditsioonide osaks" (42,2% ja 43,4%). Variatsiooni "häbiväärne nähtus, millel pole mingit õigustust" valisid sagedamini Kesk-Ukraina (47,5%) ja Ida-Ukraina (53,45%) vastajad.[21]

2012. aastal valis Ernst & Young Ukraina kolme (Colombia ja Brasiilia kõrval) kõige korrumpeerunuma riigi hulka 43 uuritud riigi hulgas.[22][23] 2015. aastal nimetas ajalehtThe Guardian Ukrainat "kõige korrumpeerunumaks riigiks Euroopas".[24] Ernst & Youngi 2017. aastal läbi viidud küsitluse kohaselt pidasid eksperdid Ukrainat 53 vaadeldud riigi seas korruptsiooni poolest üheksandal kohal asetsevaks.[25]

Transparency Internationali 2022. aasta korruptsioonitajumise indeks (CPI), mis hindas 180 riiki skaalal 0 ("väga korrumpeerunud") kuni 100 ("väga puhas"), andis Ukrainale hindeks 33. Punktide alusel järjestamisel oli Ukraina 180 riigi seas 116. kohal, kus esikohal oleva riigi avalikku sektorit peetakse kõige ausamaks.[26] Eestil oli samal aastal 14. koht ning skooriks 74 punkti.[27]

Tuntud Ukraina majandusteadlane Oleh Havrõlõšõn võrdles Ukraina korruptsiooni globaalses kontekstis Transparency Internationali esitatud andmete põhjal. Selle uuringu kohaselt on Ukraina korruptsioon võrreldav Sahara-taguse Aafrika riikidega, sarnaseim riik on Uganda.[28][29]

Korruptsiooni liigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Korruptsioon Ukrainas on käinud sama teed nagu organiseeritud kuritegevus ja poliitilised parteid Nõukogude Liidu järgses perioodis.[30]

Altkäemaksud

[muuda | muuda lähteteksti]

Altkäemaksu antakse, et tagada avalike teenuste õigeaegne või üldse osutamine. Ukrainlased teatasid, et annavad altkäemaksu, kuna arvavad, et see on tava- ja ootuspärane.[31] Mõned suurimad altkäemaksud on enam rohkem kui 1 miljonit USA dollarit.[32]

2008. aastal vastas 21%, et nemad või keegi nende leibkonnas elav on viimase 12 kuu jooksul maksnud mingil kujul altkäemaksu. 2001. aasta suvel läbi viidud GfK uuringus väitis 43%, et nad pole kunagi isiklikult altkäemaksu andnud.

2008. aasta Management Systems Internationali (MSI) sotsioloogilise uuringu kohaselt leiti kõrgeim korruptsioonitase sõidukite ülevaatustel (57,5%), politseis (54,2%), tervishoius (54%), kohtutes (49%) ja kõrghariduses. (43,6%).[33] 8. juunil 2011 teatas Ukraina president Viktor Janukovõtš, et korruptsiooni tõttu kaotab riigieelarve aastas 2,5 miljardit dollarit tulu ning riigihangete korruptsiooni kaudu jõuab 10–15% (7,4 miljardit USA dollarit) riigieelarvest ametnike taskutesse.[34]

Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Arenguagentuuri (USAID) andmetel on Ukraina korruptsiooni peamised põhjused ebausaldusväärne justiitssüsteem ja liigselt sekkuv läbipaistmatu valitsus koos äripoliitiliste sidemetega Venemaaga ja nõrga kodanikuühiskonnaga.[35] Ukraina meedias käsitletakse regulaarselt korruptsiooni.[36][37]

2016. aasta mais teatas IMFi Ukraina missiooni juht, et korruptsiooni vähendamine on rahvusvahelise toetuse jätkumise peamine takistus.[38] Mõned lääne analüütikud usuvad, et suured välislaenud ei soodusta reforme, vaid võimaldavad korruptiivselt raha riigist kõrvale toimetada.[39] USA asevälisminister Victoria Nuland kutsus Ukrainat üles alustama korrumpeerunud ametnike kohtu alla andmist.[40]

Transparency Internationali 2013. aasta ülemaailmses korruptsioonibaromeetris teatasid ukrainlased, et nende institutsioonide nimekirja eesotsas, kellele nad on viimase kahe aasta jooksul altkäemaksu maksnud, oli politsei (49% küsitletud ukrainlastest oli seda teinud), meditsiini- ja tervishoiuteenused (41%) ja haridussüsteem (33%).[41] Aastatel 2000–2010 läbi viidud korduvate uuringute käigus teatas enamik ukrainlasi korruptiivsetest tehingutest valitsusega.[42][43]

Poliitiline korruptsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Ukraina iseseisvumisele järgnenud aastatel oli valimispettus laialt levinud, peamiselt haldusvahendite kasutamise kaudu. Seevastu Taras Kuzio sõnul võivad valimispettused Ukrainas mõjutada kõige enam viit protsenti häältest.[44] Pärast 2004. aasta presidendivalimiste esialgseid hääletusvoore otsustas Ukraina ülemkohus, et valimispettuse ulatuse tõttu ei olnud valimistulemusi võimalik kindlaks teha ja nõudis uusi valimisi.[45] Hiljem on otsene häälte võltsimine vähenenud, kuigi poliitikud väidavad endiselt, et valimispettused ja administratiivsed võtted konkreetsele parteile häälte hankimiseks pole kadunud. Ukraina valijaskond on valimisprotsessi aususe suhtes endiselt väga skeptiline.[46] Valimispettuses osalenud valijat ähvardab maksimaalselt kaheaastane vanglakaristus, kuigi aktivistide sõnul pole pärast Ukraina iseseisvumist kedagi valijate pettuse eest karistatud.[47]

USA diplomaadid on väitnud, et mitme Ukraina riigiettevõtte erastamine oli kallutatud poliitikute sõprade kasuks.[13] Kohalikul tasandil on maade eraldamisega seoses avastatud korruptsioonijuhtumeid.[48]

Alates 1. juulist 2011 on president, Ülemraada esimees, peaminister, peaprokurör, ministrid ja teised Ukraina kõrged ametnikud saanud korruptsioonisüüdistusi.[49] Alates 2010. aastast on Ukraina ajakirjandus toonud tuhandeid näiteid kriminaalasjadest, milles riigiametnike, aga ka valitseva Regioonide Partei poliitikute ja ärimeeste on suhtes näidatud enneolematut leebust, mida teiste kahtlusaluste suhtes ei ilmne.[50]

Siseminister Vitali Zahhartšenko teatas 2012. aasta märtsis, et alates 2010. aastast on umbes 400 poliitikut süüdistatud korruptsiooniga seoses; enamik neist Regioonide Partei liikmed, samuti Blok Julia Tõmošenko ja Meie Ukraina – Rahva Omakaitse Bloki liikmed. 

Ukraina meedia, eriti Ukrajinska Pravda, avaldab regulaarselt lugusid Ukraina poliitikute ja avalike teenistujate miljonäri elustiilist,[51] mis on täiesti vastuolus nende deklareeritud ametlike sissetulekutega.[52] Nii peeti näiteks 2023. aastal kinni Odessa sõjaväekomissar Jevgeni Borisov ja esitati süüdistus võimu kuritarvitamises, ebaseaduslikus rikastumises enam kui 4,5 miljoni euro väärtuses ja tahtlikus kohustuste täitmisest kõrvalehoidmises: ta andis oma alluvatele korraldusi jätta osa inimesi kindla tasu eest mobiliseerimata. Ajalehe Ukrajinska Pravda andmetel ostsid Borisovi pereliikmed pärast 2022. aasta veebruaris välja kuulutatud üldmobilisatsiooni Hispaanias kinnisvara ja muud vara, tema ema sai villa, tema naine kontoriruumid ja ämm on viimastel aastatel soetanud terve autopargi.[53]

2016. aasta oktoobrist alates peavad parlamendiliikmed oma varad deklareerima, ja ilmnes, et 413 parlamendiliikme kumulatiivne varandus oli kokku umbes 460 miljonit dollarit.[54] Avalikkuse pahameelele reageerides tühistasid saadikud palgatõusu, mis oleks kahekordistanud nende kuupalga.[55] See meede oli osa 2014. aasta oktoobris seadusega vastu võetud korruptsioonivastasest paketist, mis oli Ukrainale rahvusvahelise rahalise toetuse nõue ja Euroopa Liidus viisavaba reisimise eeltingimus.[54][56]

Kohtute korruptsioon

[muuda | muuda lähteteksti]
Vsevolod Kniaziev (Князєв Всеволод Сергійович) 2021. aastal

Ukraina poliitikud ja analüütikud on kirjeldanud Ukraina õigussüsteemi kui "üdini mäda"[57][58] ning kurtnud kohtunikele avaldatava poliitilise surve ja korruptsiooni üle. Sõltumatud advokaadid ja inimõigusaktivistid on kurtnud, et Ukraina kohtunikele avaldatakse regulaarselt survet teatud kohtuotsuse langetamiseks.[59] Ukraina kohtusüsteemi peetakse laialdaselt korrumpeerunud.[60] Ukraina justiitsministeeriumi 2009. aasta uuring näitas, et ainult 10% vastanutest usaldas riigi kohtusüsteemi. Vähem kui 30% uskus, et õiglane kohtumõistmine on siiski võimalik.[57]

Kuigi kohtunike sõltumatus on põhimõtteliselt olemas, pole praktikas juriidilised ja poliitilised võimud kuigi lahus. Kohtunikele avaldavad survet poliitikud ja ettevõtjad.[61]

Reutersi 2017. aasta artikkel tsiteerib toonast peaministrit Volodomõr Groismani, öeldes, et "meie korruptsioonivastase võitluse nõrgim lüli on Ukraina kohtud"; tuues näite 30 kohtunikust, kelle aastapalk on vahemikus 10 000–13 000 dollarit ja kes sõidavad Porschedega.[62] Teise näitena pildistati 22. mail 2012 Ukraina julgeolekuteenistuse juhataja asetäitjat Volodõmõr Rokitskit avalikus kohas 32 000-dollarilise käekellaga – mille hind moodustab tema aastapalga – Ukraina ja Ameerika ühisüritusel, mis on pühendatud illegaalsete uimastitega võitlemisele. Ukraina kohtunikke on vahistatud altkäemaksu võtmise käigus.[63]

Kriitikud on kurtnud ka selle üle, et ametnikud ja nende lapsed[64] saavad tavakodanikega võrreldes soodsamaid karistusi.[65][66]

Kyiv Post teatas 2018. aasta novembris, et mitut Ukraina uude korruptsioonivastasesse kõrgemasse kohtusse kandideerinut kahtlustati korruptsioonis või seostati korruptsiooniga.[67] AutoMaidan, Dejure ja Korruptsioonivastane Keskus kritiseerisid eetikanõukogu 2022. aasta juuni otsuseid justiitsnõukogu ülemnõukogusse kandideerimisel ja sealt väljaarvamisel, kuna need hõlmasid korruptsiooniga seotud kohtunikke ja jäeti ebaõiglaselt välja korruptsioonivastasest rikkumisest teatanud kohtunik Larõsa Golnõk.

2023. aasta kevadel teatati ülemkohtu juhi Vsevolod Kniazievi vahistamisest seoses ülemkohtus tuvastatud ulatuslikust korruptsioonist. 2021. aastast alates ülemkohtu juhina töötanud Kniazievit kahtlustati 2,76 miljoni euro altkäemaksu võtmises.[68]

Korruptsioon kõrghariduses

[muuda | muuda lähteteksti]

Ukraina kõrgharidust kimbutavad altkäemaksud.[69][70][71] 2011. aastal väitis 33% kõigist õpilastest, et on oma koolis korruptsiooniga kokku puutunud, 29% kuulis korruptsioonijuhtumitest teistelt õpilastelt ning 38% polnud korruptsiooniga kokku puutunud.[72] Transparency Internationali 2008. aastal tehtud uuringu kohaselt väitis 47,3% üliõpilastest, et neilt on altkäemaksu nõutud, 29% neist oli altkäemaksu omal algatusel maksnud.[33] Üliõpilased saavad "osta" kõrgkooli sisseastumiskoha, eksamitulemused, doktori- ja/või magistritööde hinded.[33][71]

Altkäemaks ulatub 10–50 USA dollarist eksami sooritamise eest kuni mitme tuhandeni ülikooli astumise eest.[33] Valitsuse allikate andmetel varieeruvad altkäemaksud 80 dollarist 21 500 dollarini.[33] Õpetajate ja professorite palgad on Ukrainas võrreldes teiste ametitega madalad, see võib tekitada kiusatuse nõuda altkäemaksu.[33][71] Ararat Osipiani sõnul on Ukraina kolledžites ja ülikoolides moodustunud terved korruptsioonihierarhiad.[73] Need hierarhiad on arenenud alates 1990. aastatest kontrollimatu ja lokkava korruptsiooni tulemusena.[74] Sellele aitasid kaasa ülikoolid, mis jäid suures osas stalinlikku tüüpi bürokraatiateks, mis ei suutnud muutuda.[75]

Kuni 2015. aastani oli ülikoolide autonoomia olematu.[76] 2015. aastal võttis Ukraina parlament vastu uue kõrgharidusseaduse, et anda ülikoolidele suurem autonoomia, sealhulgas kontroll oma rahanduse üle.[71] Eesmärk oli toetada erainvesteeringuid, raha annetamist ja sihtkapitalide loomist.[71]

Ukraina valitsusametnikel on avastatud võltsitud ülikoolidiplomeid.[77]

Korruptsioon sotsiaalsüsteemis

[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aastal teatas president Viktor Janukovõtš, et vaid ligi 23 protsenti sotsiaalteenuste vahenditest läheb neile, kes seda tegelikult vajavad.[22] Ukraina meedias on ilmunud palju lugusid, mis paljastavad, et isegi parlamendiliikmed saavad ebaseaduslikult sotsiaaltoetusi, valetades, et nad on sõja- ja Tšornobõli katastroofi veteranid.[22]

Korruptsioon tervishoius

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi arstiabi riiklikes haiglates on ukrainlastele teoreetiliselt tasuta, maksavad patsiendid sageli selle eest, et tagada neile vajalik ravi.[78][79] 2012. aasta juunis süüdistasid huvirühmad tervishoiuministeeriumi ametnikke AIDS-i patsientide ravimiseks kasutatava raha omastamises, ostes AIDSi ravimeid tohutult kõrgete hindadega ja saades selle eest vaheltkasu.

Korruptsioon ja äri

[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aastal teatas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, et korruptsioon on Ukrainas äritegevuse "oluline takistus".[80]

Ernst & Youngi 2011. ja 2012. aastal läbi viidud uuringud näitasid, et tippjuhtide altkäemaksu võtmise praktika kasvas 2011. aastal 9 protsenti ja 2012. aastal 15 protsenti[22] Veel 4 protsenti olid valmis altkäemaksu maksma, et varjata oma finantstulemuste üksikasju.[22]

Ühe Ühendkuningriigis asuva ettevõtte esindaja väitis, et mitte-Ukraina ettevõtted kaotavad sageli lepinguid, kui nad ei maksa altkäemaksu või ei suuda konkurentidest rohkem altkäemaksu anda.[59] Ukrainlased ja ettevõtjate esindajad on väitnud, et "teatud tasemest alates tuleb mõnele tegelasele altkäemaksu anda".[59]

Korruptsiooniga seotud kahju

[muuda | muuda lähteteksti]
Viktor Janukovõtš 2010. aastal

Ararat Osipiani sõnul ei suutnud Ukraina üldlevinud korruptsiooni tõttu oma majanduskasvu säilitada.[81] Viktor Janukovõtši valitsemist saatnud korruptsioon aitas kaasa tema allakäigule 2014. aastal ja selle tõttu oli riigi armee alavarustatud, et võidelda Krimmi tunginud Venemaaga.[82][83]

Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal valmistati samuti ette Venemaa agentide poolt antud altkäemaksudega Ukraina ametnikele.[84][85]

Eesti MTÜ Slava Ukraini ja Ukraina ettevõtte IC Constructioni korruptsioonikahtlustustega seoses 2023. aasta kevadel muutusid vabatahtliku Erko Laidineni hinnangul eestlaste tehtud annetused peaaegu olematuks, sama kinnitasid mitmed Ukrainat toetavad Eesti MTÜ-d.[86][87] Sellele eelnevalt on Eesti andnud sadade miljonite eurode ulatuses abi.[88]

Korruptsiooniga seotud mured raskendavad ka teiste riikide, näiteks USA abi andmist Venemaa sissetungi tõrjumiseks.[89]

Korruptsioonivastased jõupingutused

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast presidendiks saamist 2004. aasta lõpus lubas Viktor Juštšenko alustada korruptsioonivastast sõda. 2005. aasta alguses arreteeritigi ja küsitleti mitu ametnikku. Ukraina julgeolekuteenistuse endine esimees Oleksandr Turtšõnov väitis, et 2005. aasta suvel takistas Juštšenko väidetavate pettuste uurimist Türkmenistani maagaasi transportimisel Ukrainasse ja Boyko vahistamist ametiseisundi kuritarvitamise pärast Naftogazi juhtimisel.[90][91]

Ukraina ühines korruptsioonivastaste riikide rühmaga 2006. aastal.[92]

Aastate jooksul on Ukraina parlament vastu võtnud mitmeid korruptsioonivastaseid seadusi.[49][93] 2011. aasta septembris asutati riiklik korruptsioonivastane komitee.[94]

Sarnaselt oma eelkäija Juštšenkoga muutis president Viktor Janukovõtš korruptsioonivastase võitluse oma sisepoliitika olulisimaks osaks.[94][95][96] Janukovõtši poliitilised oponendid süüdistasid teda korruptsioonivastase kampaania kasutamises poliitiliselt motiveeritud kohtuprotsessideks; Ukraina üldsus nõustus suures osas selle seisukohaga.[97][59][98]

NABU peakorter Kiievis 2017. aastal

Ukraina riiklik korruptsioonivastane büroo (NABU) asutati korruptsioonijuhtumite uurimiseks 2014. aasta juunis, kuna selle eelkäijat, riiklikku korruptsioonivastast komiteed peeti läbikukkunuks. Korruptsiooni ennetavate süstemaatiliste muudatuste kavandamiseks ja elluviimiseks loodi 2015. aastal Riiklik Korruptsiooniennetuse Amet.

14. juunil 2018 jõustus seadus, mis nõudis korruptsiooniga seotud juhtumite esitamist otse Ukraina kõrgesse korruptsioonivastasesse kohtusse.[99][100]

IMF-i mure tõttu, et oligarhid kasutavad abiraha kõrvaldamiseks kohut, võttis parlament 13. mail 2020 vastu seaduseelnõu, mis takistab kohtutel pankade riigistamist tagasi pöörata. Eelnõu takistas oligarh Ihor Kolomoiskõ ja teisi, kes soovisid taastada kontrolli PrivatBanki üle, mis on 2016. aasta 5,5 miljardi dollari suuruse toetuse saaja ja Kolomoiski väidetav "rahapesumasin".[101]

27. oktoobril 2020 otsustas Ukraina konstitutsioonikohus, et korruptsioonivastased õigusaktid, sealhulgas kohustuslik elektrooniline tuludeklaratsioon, on põhiseadusega vastuolus.[102] President Zelenskõi hoiatas, et kui parlament neid korruptsioonivastaseid seadusi ei taasta, on oht jääda ilma välisabist, laenudest ja viisavabast reisimisest Euroopa Liitu. Ukraina keskpanga president teatas, et Ukraina ei saa selle probleemi tõttu IMF-i plaanitud 700 miljoni dollari suurust laenu enne 2020. aasta lõppu.[103][104]

4. detsembril 2020 taastas Ukraina parlament korruptsioonivastased õigusaktid ning kinnitas uuesti kriminaalkaristused ametnikele, kes esitavad oma sissetulekute kohta valeandmeid.[105] President Volodõmõr Zelenskõi peatas 29. detsembril 2020 konstitutsioonikohtu esimehe Oleksandr Tupitskii volitused kaheks kuuks, et tühistada kohtu 2020. aasta oktoobri otsus.[106]

19. juulil 2022 kuulutas NABU-t juhtiva korruptsioonivastase eriprokuratuuri (SAP) uue juhi valimiseks avatud konkursi korras loodud komisjon 37 kandidaadi seast konkursi võitjaks Oleksandr Klõmenko.

2023. aasta juunis esitasid G7 riigid Ukrainale soovitused korruptsiooniga võitlemiseks: esmajoones soovitati korruptsioonivastaseid institutsioone (SAP, NACP ja NABU) tugevdada ja kohtusüsteemi reformida, samuti taastada omandi ja erakondade rahastamise deklareerimise nõue.[107] Juunis Ukrainale 50-miljardi eurost Euroopa Liidu abipaketti kavandades esitati Ukrainale muuhulgas nõudmine teha rohkem pingutusi korruptsiooni vähendamiseks ja õigusriigi põhimõtete järgimiseks, et lihtsustada Ukraina liitumist Euroopa Liiduga.[108]

Sama aasta suve lõpul teatati mitmete sõjakomissariaatide juhtide vallandamisest seoses altkäemaksudega[109][110] ning president Zelenskõi avaldas soovi võrdustada korruptsioon riigireetmisega, kuid kriitikud leidsid, et see annaks jõuorganitele liiga palju võimu.[111] Septembris teatati presidendile lähedase oligarhi Ihor Kolomiskõ vahistamisest seoses pettusega.[112]

Avalikkuse arvamus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ukrainlaste sõnul on kõige korrumpeerunumad kohtusüsteem, politsei, avalikud teenistujad, tervishoid ja parlament.[41]

Ukraina korruptsioon ja Eesti

[muuda | muuda lähteteksti]

Slava Ukraini ja IC Construction

[muuda | muuda lähteteksti]

2023. aasta kevadel tekkis skandaal seoses Ukraina toetuseks annetusi kogunud MTÜ Slava Ukraini ja Ukraina ettevõtte IC Constructioni lepinguga, mille kohaselt teenis ettevõte eestlaste annetustelt 250 000 eurot tulu. Kokku kandis MTÜ 1,5 miljonit eurot ettevõttele, mille omanikke peeti fiktiivseks ning mille ainuke tegevus oli seotud Eesti MTÜ-ga.[113]

Ukraina riiklik juurdlusbüroo alustas kohtueelset uurimist 24. märtsil. Kriminaalmenetlust alustati kahe paragrahvi alusel: vara omastamine ning humanitaarabi ja heategevuslike annetuste kasutamine tulu saamise eesmärgil. Riiklik juurdlusbüroo alustas uurimist, kuna asjasse on kaasatud ametnikud. Ukraina prokuratuur alustas Slava Ukraini skandaaliga seoses kriminaalmenetlust.[114]

Sama aasta mais alustas ka Eesti Riigiprokuratuur kriminaalmenetlust, et uurida MTÜ Slava Ukraini Ukraina toetuseks kogutud raha kasutamist. Kriminaalmenetlust alustati omastamist käsitleva paragrahvi järgi.[114]

MTÜ Slava Ukraini ise tellis eelnevalt rahakasutuse uurimiseks auditi.[115]

Trükikoda Ukraina

[muuda | muuda lähteteksti]

2021. aastal esitas Eesti keskkriminaalpolitsei kahtlustuse Eesti ettevõtte Feature OÜ osaluse kohta Ukraina riigiasutuse Ukraina Trükikojaga seoses toimunud raha omastamisega.[116] Asutus tegeleb riigi kodanikele dokumentide (passid, ID-kaardid, juhiload) valmistamisega. Eestis on seoses 8 aasta jooksul toimunud 28 miljoni euro rahapesuga uurimise all neli isikut, NABU teatel oli skeemis osalejaid seitse, teiste seas endine Ukraina terviseminister Maksõm Stepanov, kes juhtis firmat aastatel 2011–2016.[117]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Marples, D. R., & Mills, F. V. (Eds.). (2014). Ukraine's Euromaidan: Analyses of a Civil Revolution (Vol. 138). Columbia University Press.
  2. ↑ Onuch, O. (2014). The Maidan and beyond: who were the protesters?. Journal of Democracy, 25(3), 44-51.
  3. ↑ Corruption Reveals Russian, Chinese and Internal Ukrainian Involvement, Kyiv Post (13 December 2022)
  4. ↑ Kaleniuk, D., & Halushka, O. (2021). Why Ukraine’s fight against corruption scares Russia. Foreign Policy, 17.
  5. ↑ "Abimaterjal Ukraina teema käsitlemiseks koolis" (PDF). Haridusministeerium. 2022. Vaadatud 24.07.2023.
  6. ↑ FIGHTING A CULTURE OF CORRUPTION IN UKRAINE, Carnegie Europe (October 2016).
  7. ↑ Åslund, A. (2014). The maidan and beyond: oligarchs, corruption, and European integration. Journal of Democracy, 25(3), 64-73.
  8. ↑ Kuzio, T. (2014). Crime, politics and business in 1990s Ukraine. Communist and Post-Communist Studies, 47(2), 195-210.
  9. ↑ Zhuk, S. I. (2014). Ukrainian Maidan as the last anti-Soviet revolution, or the methodological dangers of Soviet nostalgia (Notes of an American Ukrainian historian from inside the field of Russian Studies in the United States). Ab Imperio, 2014(3), 195-208.
  10. ↑ Kuzio, T. (2014). Crime, politics and business in 1990s Ukraine. Communist and Post-Communist Studies, 47(2), 195-210<
  11. ↑ Bazaluk, Oleg (2016). "Introduction". Corruption in Ukraine: Rulers' Mentality and the Destiny of the Nation. Lk XIV. ISBN 9781443896894.
  12. ↑ Leshchenko, S., 2013a. Yakshcho Akhmetov ne zupynyt Yanukovycha, to rozdilyt vidpovidalnist iz nym. Ukrayinska Pravda Blog. December 3. https://web.archive.org/web/20150901151027/http://blogs/. pravda.com.ua/authors/leschenko/529e2f5be32c1/.
  13. ↑ 13,0 13,1 Onyshkiv, Yuriy (2010). "Clearer Picture". Kyiv Post. Vaadatud 10.05.2023.
  14. ↑ Koshiw, J.V., 2013. Abuse of Power. Corruption in the Office of the President. Artemia Books.
  15. ↑ Kulyk, V. (2014). Ukrainian nationalism since the outbreak of Euromaidan. Ab Imperio, 2014(3), 94-122.
  16. ↑ Kulyk, V. (2016). National identity in Ukraine: Impact of Euromaidan and the war. Europe-Asia Studies, 68(4), 588-608.
  17. ↑ Shveda, Y., & Park, J. H. (2016). Ukraine's revolution of dignity: The dynamics of Euromaidan. Journal of Eurasian Studies, 7(1), 85-91.
  18. ↑ De Waal, T. (2016). Fighting a culture of corruption in Ukraine. Carnegie Europe, 18, 2016.
  19. ↑ Meldrum, Andrew (24. jaanuar 2023). "Ukraine corruption scandal ousts top officials amid war". Washington Post. Associated Press. Vaadatud 24. jaanuaril 2023.
  20. ↑ Sorgi, Gregorio; Melkozerova, Veronika (24. jaanuar 2023). "Ukraine's deputy defense minister resigns amid corruption inquiry". POLITICO. Vaadatud 25. jaanuaril 2023.
  21. ↑ "Якою може бути відповідь на перше питання "всенародного опитування" Зеленського". Українська правда (ukraina). 15. oktoober 2020. Vaadatud 10. mail 2023.
  22. ↑ 22,0 22,1 22,2 22,3 22,4 People First: The latest in the watch on Ukrainian democracy, Kyiv Post (11 September 2012)
  23. ↑ "Ernst & Young's 2012 Global Fraud Survey Highlights Significant Challenges in Dealing with Corruption and Bribery Risks". anti-corruption.com. 11. juuli 2012.
  24. ↑ Bullough, Oliver (6. veebruar 2015). "Welcome to Ukraine, the most corrupt nation in Europe". The Guardian. ISSN 0261-3077. Vaadatud 11. mail 2017.
  25. ↑ "Detailed results". EY Fraud Survey. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. november 2018. Vaadatud 6. novembril 2018.
  26. ↑ "The ABCs of the CPI: How the Corruption Perceptions Index is calculated". Transparency.org (inglise). Vaadatud 20. aprillil 2023.
  27. ↑ "2022 Corruption Perceptions Index - Explore Estonia's results". Transparency.org. 31. jaanuar 2023. Vaadatud 10. mail 2023.
  28. ↑ Havrylyshyn, Oleh (2017). "International Comparisons of Corruption Levels". The Political Economy of Independent Ukraine: Slow Starts, False Starts, and a Last Chance?. Lk 255–256. ISBN 978-1-137-57689-7.
  29. ↑ Kuzmin, R., 2012a. Interview. BBC Ukrainian Service. March 9. http://www.bbc.co.uk/ukrainian/multimedia/2012/03/120309_kuzmin_ie_part_1_ak.shtml.
  30. ↑ Shelley, L. (1998). Organized crime and corruption in Ukraine: impediments to the development of a free market economy. Demokratizatsiya, 6(4), 648-63.
  31. ↑ "Corruption, Democracy, and Investment in Ukraine". JSTOR. 01.10.2007. Vaadatud 10.05.2023.
  32. ↑ Top- 100 biggest bribes in Ukraine, UNIAN (October 6, 2009)
  33. ↑ 33,0 33,1 33,2 33,3 33,4 33,5 Global Corruption Report 2008 Arhiiviversioon seisuga 3. september 2010, Transparency International, Chapter 7.4, p. 280.
  34. ↑ Under Yanukovych, Ukraine slides deeper in ranks of corrupt nations, Kyiv Post (1 December 2011)
  35. ↑ CORRUPTION ASSESSMENT: UKRAINE, USAID (February 10, 2006)
  36. ↑ Shuster Live – How to fight with corruption in Ukraine. Consequences of corruption in an army – 2, UkrainaTV.com
  37. ↑ Corruption Plague Kyiv Post (June 25, 2009).
    Since Ukraine has a population of about 45 million, $400 million a year paid in bribes would equate to $9 per person on average.
  38. ↑ Alessandra Prentice (18. mai 2016). "Ukraine, IMF agree terms to resume financial support - IMF". Reuters. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. august 2019. Vaadatud 20. mail 2016.
  39. ↑ Neil A. Abrams, M. Steven Fish (5. mai 2016). "How Western aid enables graft addiction in Ukraine". Washington Post. Vaadatud 20. mail 2016.
  40. ↑ Isabela Cocoli (27. aprill 2016). "US Urges Ukraine to Jail Corrupt Officials". Voice of America. Vaadatud 20. mail 2016.
  41. ↑ 41,0 41,1 Transparency International Global Corruption Barometer: Ukraine has become more corrupt over the last two years, The Ukrainian Week (9 July 2013)
  42. ↑ Fighting Corruption In Ukraine: Ukrainian Style, Gorshenin Institute (July 3, 2011)
  43. ↑ Corruption in the UK: Overview & Policy Recommendations, Transparency International UK, June 2011, ISBN 978-0-9566194-4-0 summary page 2.
  44. ↑ Ukrainian Political Technologists and Seven Election Myths by Taras Kuzio, Jamestown Foundation (29 November 2012)
  45. ↑ Supreme Court of Ukraine decision regarding the annulment of November 21 vote. Full text in Ukrainian and Summary in English
  46. ↑ Poll: Less than 5% Ukrainians believe presidential election will be fair Kyiv Post (January 12, 2010)
    Poll: Most Ukrainians not planning to sell their votes in presidential election Kyiv Post (January 12, 2010)
    Survey Shows Every Fifth Ukrainian Ready To Sell Vote, Radio Free Europe/Radio Liberty (October 22, 2010)
  47. ↑ https://www.kyivpost.com/ukraine-politics-2/justice-delayed-denied.html Justice Delayed, Denied Kyiv Post (September 30, 2016)
  48. ↑ Heads of two towns in Khmelnytsky, Ternopil regions charged with bribery Interfax-Ukraine (April 13, 2009)
  49. ↑ 49,0 49,1 Ukraine Advances on Anti-Corruption Practices Reuters {Reuters is not responsible for the content in this press release} (June 10, 2011)
  50. ↑ Генпрокуратура не захотіла зайнятися підприємством сина Азарова. Ukrayinska Pravda (ukraina). 26. august 2013. Vaadatud 27. augustil 2013.
  51. ↑ Probe needed Kyiv Post (July 22, 2011)
    Ukrainska Pravda exposes presidential estate scandal Kyiv Post (November 26, 2010)
  52. ↑ Sodel, Vlad (photo credit) (25. august 2013). Новий голова ЦВК носить годинник за 50-60 тисяч доларів. Ukrayinska Pravda (ukraina). Vaadatud 25. augustil 2013.
  53. ↑ Järvsoo, Niina (24. juuli 2023). "Odessa sõjaväekomissar Jevgeni Borisov peeti talle Hispaanias kuuluva kinnisvara pärast kinni". Delfi. Vaadatud 26. juulil 2023.
  54. ↑ 54,0 54,1 Reid Standish, Ian Bateson (4. november 2016). "Ukraine Has Opened Pandora's Database of Corruption". Foreign Policy. Vaadatud 7. novembril 2016.
  55. ↑ Roman Olearchyk (1. november 2016). "Ukraine's MPs forgo pay rise as public balks at scale of wealth". Financial Times. Vaadatud 2. novembril 2016.
  56. ↑ "Ukraine: parliament passes important laws to tackle corruption". Kyiv Post. 23. oktoober 2014. Vaadatud 7. novembril 2016.
  57. ↑ 57,0 57,1 Jackpot Kyiv Post (March 25, 2010)
  58. ↑ Moskal: ‘Rotten to the core’ Kyiv Post (March 25, 2010)
  59. ↑ 59,0 59,1 59,2 59,3 In Ukraine, scales of justice often imbalanced, Kyiv Post (10 April 2012)
  60. ↑ Battle looming over new law on judiciary and judge status Kyiv Post (July 4, 2010)
    A top prosecutor, accused of corruption and incompetence, forced out in political struggle Kyiv Post (December 18, 2009)
  61. ↑ Margareta Drzeniek Hanouz and Thierry Geiger, The Ukraine Competitiveness Report 2008 World Economic Forum, 2008, ISBN 978-92-95044-05-0 (page 50)
  62. ↑ "Fighting corruption, Ukraine starts to judge its judges". Reuters (inglise). 25. mai 2017. Vaadatud 7. novembril 2019.
  63. ↑ Kyiv district court judge arrested while taking bribe Kyiv Post (February 8, 2011)
    Ex-judge Zvarych sentenced to ten years in prison Kyiv Post (September 20, 2011)
  64. ↑ Gang-raped, strangled and set alight, brave Oksana loses her fight, The Age (30 March 2012)
    Ukrainian Woman's Rape Stirs Public 'Vendetta': Leonid Bershidsky, Bloomberg (22 March 2012)
  65. ↑ Unruly Untouchables, Kyiv Post (14 July 2011)
  66. ↑ Charges dismissed against driver who killed pedestrian, Kyiv Post (1 December 2011)
  67. ↑ Tainted candidates shortlisted in selection of anti-corruption judges, Kyiv Post (14 November 2018)
  68. ↑ "Ukraina võimud kahtlustavad ülemkohtu juhti altkäemaksu võtmises". ERR. 16. mai 2023. Vaadatud 16. mail 2023.
  69. ↑ Osipian, Ararat. (2009). Corruption and Reform in Higher Education in Ukraine. Canadian and International Education Journal, 38(2), pp. 104-122.
  70. ↑ Osipian, Ararat. (2007). Higher Education Corruption in Ukraine: Opinions and Estimates. International Higher Education, 49, pp. 20-21.
  71. ↑ 71,0 71,1 71,2 71,3 71,4 In Ukraine's universities, trading bribes for diplomas, Politico Europe (30 January 2016)
  72. ↑ One third of students have encountered cases of corruption in higher educational institutions, International Renaissance Foundation (April 20, 2011)
  73. ↑ Osipian, Ararat. (2009). Corruption Hierarchies in Higher Education in the Former Soviet Bloc. International Journal of Educational Development, 29(3), pp. 321-330.
  74. ↑ Osipian, Ararat. (2010). Corrupt Organizational Hierarchies in the Former Soviet Bloc. Transition Studies Review, 17(4), pp. 822-836.
  75. ↑ Osipian, Ararat. (2014). Transforming University Governance in Ukraine: Collegiums, Bureaucracies, and Political Institutions. Higher Education Policy, 27(1), pp. 65-84.
  76. ↑ Osipian, Ararat. (2008). Corruption and Coercion: University Autonomy versus State Control. European Education: Issues and Studies, 40(3), pp. 27-48.
  77. ↑ Cheating nation Kyiv Post (November 19, 2009)
  78. ↑ Corruption No. 1 problem as Ukraine heads for election, Reuters (24 October 2012)
  79. ↑ 'If I receive it, it is a gift; if I demand it, then it is a bribe':On the Local Meaning of Economic Transactions in Post-Soviet Ukraine by Abel Polese, Berghahn Books (Winter 2008)
  80. ↑ Bribes and bureaucrats: Doing business in Ukraine, BBC News (7 March 2011)
  81. ↑ Osipian, Ararat. (2009). The Impact of Human Capital on Economic Growth: A Case Study in Post-Soviet Ukraine, 1989-2009. New York: Palgrave Macmillan, 256 p.
  82. ↑ Zavis, Alexandra (2. detsember 2014). "How do countries rank on corruption?". Los Angeles Times. Vaadatud 2. novembril 2015.
  83. ↑ Idris, Iffat (mai 2022). "Corruption, crime and conflict in eastern Ukraine" (PDF). GSDRC, University of Birmingham. Vaadatud 13.05.2023.
  84. ↑ Graphic, Reuters (27. juuli 2022). "How Russia spread a secret web of agents across Ukraine". Reuters. Vaadatud 13. mail 2023.
  85. ↑ Miller, Greg; Belton, Catherine (19. august 2022). "Russia's spies misread Ukraine and misled Kremlin as war loomed". Washington Post. Vaadatud 13. mail 2023.
  86. ↑ "Vabatahtlik rindemeedik: igal Ukraina-reisil on kokkupuuteid korruptsiooniga". ERR. 25. aprill 2023. Vaadatud 13. mail 2023.
  87. ↑ Uibo, Veronika (21. mai 2023). "Aastatagusega võrreldes on Eesti inimeste hoog Ukraina abistamisel raugenud". ERR. Vaadatud 22. mail 2023.
  88. ↑ Lauri, Vahur (19. november 2022). "Eesti vabatahtlikud annetavad Ukrainale suures osas sõidukeid". ERR. Vaadatud 13. mail 2023.
  89. ↑ "Corruption concerns involving Ukraine are revived as the war with Russia drags on". NPR. 20. juuli 2022. Vaadatud 13. mail 2023.
  90. ↑ Gas Lobby Takes Control of Ukrains Secret Service by Taras Kuzio (18 March 2010)
  91. ↑ Ukraine: Battle Against Corruption Grinds To A Halt, Radio Free Europe/Radio Liberty (September 26, 2005)
  92. ↑ GRECO publishes report on fight against corruption in Ukraine, Kyiv Post (18 November 2011)
  93. ↑ Rada passes bill to impose life imprisonment on judges and prosecutors who take large bribes Interfax-Ukraine (May 21, 2009)
    Yanukovych approves postponement of introduction of two anti-corruption laws until January Kyiv Post (March 30, 2010)
    Parliament adopts anti-corruption law, Interfax-Ukraine (14 April 2013)
  94. ↑ 94,0 94,1 Yanukovych vows to put an end to corruption Kyiv Post (September 15, 2011)
  95. ↑ Yanukovych: Over 400 officials of current government stand trial Kyiv Post (Augustus 25, 2011)
  96. ↑ Yanukovych: 'Some misinform international community about Ukraine' Kyiv Post (February 7, 2011)
  97. ↑ Ukraine timeline BBC News
  98. ↑ The Rating Group undertook a survey of Ukrainian voter's opinions on the Yulia Tymoshenko case:
    46% believed her guilty, 34% not guilty, and 20% were undecided.
    26% believed that the case was brought as observance of the law, 54% that it was political persecution, and 20% were undecided.
    28% believed that in signing the gas contracts Tymoshenko acted for the benefit of Ukraine, 4% for the benefit of Russia, 44% for her own benefit, and 24% were undecided.
    The Rating Group, Tymoshenko case through eyes of voters, 29 September 2011.
    The Rating Group, Справа Тчмощенко Очима Виборцїв (Voters' Opinions on the Tymoshenko case), September 2011
  99. ↑ Law on High Anti-Corruption Court comes into force, Interfax-Ukraine (14 June 2018)
  100. ↑ "EU welcomes launch of Ukraine's High Anti-Corruption Court". Ukrinform. 5. september 2019.
  101. ↑ Kramer, Andrew E. (13. mai 2020). "Ukraine Passes a Critical Anticorruption Bill". The New York Times. Vaadatud 15. mail 2020.
  102. ↑ "Ambassador Maasikas: IMF, EU financial aid, visa-free travel depend on fighting corruption". UNIAN. 13. november 2020. Vaadatud 27. novembril 2020.
  103. ↑ Zinets, Natalia; Polityuk, Pavel (2. november 2020). "Back me or put IMF loans and EU visa-free deal at risk, Ukraine's president warns". Reuters. Vaadatud 27. novembril 2020.
  104. ↑ "NBU says no IMF tranche for Ukraine this year". bne IntelliNews. Berlin. 14. november 2020. Vaadatud 27. novembril 2020.
  105. ↑ Ukraine's parliament defies court ruling and restores anti-corruption legislation, Euronews (4 December 2020)
  106. ↑ Zelensky suspends Constitutional Court chair for two months, UNIAN (29 December 2020)
  107. ↑ "G7 riigid esitasid Ukrainale loendi korruptsiooniga võitlemise sammudest". ERR. 10. juuni 2023. Vaadatud 12. juunil 2023.
  108. ↑ ERR (20. juuni 2023). "Euroopa Liit on valmis Ukrainale andma 50 miljardi euro mahus majandusabi". ERR. Vaadatud 3. septembril 2023.
  109. ↑ "Ukraine fires military conscription officials for taking bribes". BBC News (Briti inglise). 11. august 2023. Vaadatud 3. septembril 2023.
  110. ↑ Voitovych, Victoria Butenko,Olga (11. august 2023). "Zelensky says all officials in charge of military recruitment offices dismissed amid corruption scandal". CNN (inglise). Vaadatud 3. septembril 2023.
  111. ↑ "Zelenskyy's corruption crackdown plan raises cover-up fears". POLITICO (inglise). 28. august 2023. Vaadatud 3. septembril 2023.
  112. ↑ Chen, Olga Voitovych,Josh Pennington,Pauline Lockwood,Heather (3. september 2023). "Ukrainian oligarch and Zelensky supporter Ihor Kolomoisky arrested in fraud investigation". CNN (inglise). Vaadatud 3. septembril 2023.
  113. ↑ Päevaleht, Eesti. "Slava Ukraini kandis üle miljoni euro küünetehniku firmale". Õhtuleht. Vaadatud 9. mail 2023.
  114. ↑ 114,0 114,1 "Prokuratuur kontrollib Slava Ukraini rahakasutust kriminaalmenetluses". ERR. 9. mai 2023. Vaadatud 9. mail 2023.
  115. ↑ "Lvivi jõukas abilinnapea, küünetehnik ja Eesti „aasta inimene". Slava Ukraini miljoni euro saladus". Eesti Päevaleht. 15. aprill 2023. Vaadatud 9. mail 2023.
  116. ↑ ERR, Jevgenia Zõbina, Tatjana Gassova | (6. august 2023). "Ukraina avalikustas kohaliku korruptsiooniasjaga seotud Eesti firma nime". ERR. Vaadatud 7. augustil 2023.
  117. ↑ Zõbina, Jevgenia (25. juuli 2023). "Prokuratuur: uurime Ukraina trükikojaga seotud korruptsiooni juba 2021. aastast". ERR. Vaadatud 26. juulil 2023.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Korruptsioon_Ukrainas&oldid=6738344"