Korpusekomandör
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Red_Army_1935_collar_big_komkor.svg/200px-Red_Army_1935_collar_big_komkor.svg.png)
Korpusekomandör (vene keeles комкор) oli Punaarmees aastatel 1935–1940 kehtinud sõjaväeline auaste kõrgemale juhtivale koosseisule.
Korpusekomandörist kõrgem auaste oli 2. järgu armeekomandör ja madalam diviisikomandöri auaste. Sõjalaevastikus vastas korpusekomandörile 1. järgu flagmani auaste.
1935. aastal anti korpusekomandöri auaste 59 sõjaväelasele. Neist märkimisväärne osa järgnevail aastail represseeriti. Kokku anti aastatel 1935–1940 korpusekomandöri auaste 146 sõjaväelasele.
1940. aasta mais kehtestati sõjaväe kõrgemale juhtivale koosseisule kindralite ja admiralide auastmed. Sellega seoses anti korpusekomandöritele ümberatesteerimisel reeglina kindralleitnandi, üksikutel juhtudel ka armeekindrali (Georgi Žukov) ja kindralmajori (kuuele korpusekomandörile) auaste.
Korpusekomandöre
[muuda | muuda lähteteksti]- Grigori Kulik (1935)
- Jānis Lācis (1935)
- Semjon Timošenko (1935)
- Semjon Uritski (1935)
- Robert Eideman (1935)
- Dmitri Pavlov (1937)
- Jakov Smuškevitš (1937)
- Filipp Golikov (1938)
- Grigori Štern (1938)
- Ivan Konev (1938)
- Kirill Meretskov (1938)
- Matvei Zahharov (1939)
- Vassili Tšuikov (1939)
- Georgi Žukov (1939)
- Nikolai Vatutin (1939)
- Andrei Jerjomenko (1939)
- Vassili Sokolovski (1939)
- Ivan Maslennikov (1940)
- Pavel Rõtšagov (1940)
- Pavel Žigarev (1940)