Kontradmiral-insener

Kontradmiral-insener (kuni 1971 insener-kontradmiral; vene keeles контр-адмирал-инженер; kuni 1971 инженер-контр-адмирал) oli Nõukogude Liidu mereväes alates 1940. aastast Nõukogude armees (kuni 1946 Punaarmees) kehtinud sõjaväeline auaste, mille analoog Venemaa mereväes on kontradmiral.

Kontradmiral-insenerist kõrgem auaste oli viitseadmiral-insener ja madalam auaste 1. järgu kapten-insener. Nõukogude armee (kuni 1946 Punaarmee) maaväes vastas kontradmiral-insenerile kindralmajori auaste.

Insener-kontradmirale

1940 – Nikolai Issatšenkov (1902–1969), NSV Liidu Sõjalaevastiku laevaehituse valitsuse ülem
1940 – Pjotr Papkovitš (1887–1946), Vorošilovi-nimelise mereväeakadeemia professor, NSV Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliige
1941 – Voldemar Madissov (1871–1951), eesti päritolu Vorošilovi-nimelise mereväeakadeemia professor
1941 – Aksel Berg (1893–1979), Vorošilovi-nimelise mereväeakadeemia professor, hilisem NSV Liidu Teaduste Akadeemia akadeemik
1943 – Vassili Burhanov (1908–1982), Vaikse ookeani laevastiku juhataja abi tagala alal, hilisem Põhjameretee Peavalitsuse ülem
1944 – Vsevolod Berjozkin (1899–1946), hüdrograaf, professor
1944 – Boriss Žukov (1900–1961), sõjaväehüdrograaf, NSV Liidu Sõjalaevastiku hüdrograafia valitsuse ülem
1944 – Konstantin Sokolski (1902–1969), NSV Liidu Sõjalaevastiku miini-torpeedo valitsuse ülema asetäitja
1945 – Nikolai Zubov (1885–1960), okeanoloog ja polaaruurija, Riikliku Okeanograafilise Instituudi ülem
1951 – Pavel Kotov (1911–2007), NSV Liidu Sõjalaevastiku laevaehituse peavalitsuse ülem
1951 – Pjotr Fomin (1904–1976), tuumarelva katsetaja