Mine sisu juurde

Kontaktisolatsioon

Allikas: Vikipeedia

Kontaktisolatsioon on isolatsioonimeede, mida rakendatakse mikroorganismide puhul, mis levivad kas otsese kontakti (nt kehapindade kokkupuude) või kaudse kontakti teel (nt saastunud käed, pinnad või hooldusvahendid). See tähendab, et nakkusohtlik mikroorganism võib levida otse inimese või tema keskkonnaga, sealhulgas patsiendi toa ja temaga kokkupuutunud objektidega. Kontaktisolatsiooni rakendatakse näiteks selliste organismide puhul, mis levivad fekaal-oraalselt, nagu Clostridium difficile, haavade või naha infektsioonide korral või multiresistentsete bakterite, näiteks metitsilliinresistentse Staphylococcus aureus (lühend MRSA), puhul. [1][2]

Kontaktinfektsioonid jagunevad levikumehhanismi alusel kahte rühma:

  1. Otsene kontaktmikroorganismid levivad nakatunud või koloniseeritud inimeselt teisele vahetu kontakti kaudu.
  2. Kaudne kontaktmikroorganismid levivad saastunud pindade või esemete kaudu, näiteks kaitsekindad, meditsiiniseadmed. [3]

Isikukaitsevahendid kontaktisolatsiooni korral

[muuda | muuda lähteteksti]

kontaktisolatsiooni korral enne ruumi sisenemist alati kohustuslikud kinnaste ja ühekordsete kaitsekittlite kasutamine. Kui on võimalik kokkupuude kehavedelikega, on vajalikud ka kirurgiline mask ja kaitseprillid. [4][1]

  1. 1,0 1,1 Telling, Kaidi (21. märts 2024). "MIKROORGANISMIDE HAIGLASISESE LEVIKU VÄLTIMISE JUHEND" (PDF). Tartu Ülikooli Kliinikum. Lk 15-17. Vaadatud 25. oktoobril 2024.
  2. Broussard, Ian M.; Kahwaji, Chadi I. (29. juuli 2023), "Universal Precautions", StatPearls [Internet] (inglise), StatPearls Publishing, PMID 29262198, vaadatud 25. oktoobril 2024
  3. Broussard, Ian M.; Kahwaji, Chadi I. (2024), "Universal Precautions", StatPearls, Treasure Island (FL): StatPearls Publishing, PMID 29262198, vaadatud 25. oktoobril 2024
  4. "Kontaktisolatsioon". siseveeb.nooruse.ee. Vaadatud 25. oktoobril 2024.