Kolmnurga võrratus
See artikkel räägib kolmnurga külgede omadusest ; teiste kolmnurga omaduste kohta vaata artiklit Kolmnurk |
Kolmnurga võrratuseks nimetatakse elementaargeomeetrias kolmnurga külgede omadust, mis väidab, et kolmnurga iga kahe külje summa on suurem kui kolmas külg või on sellega võrdne.[1][2]
Teiste sõnadega kolmnurga küljed ja on seoses
Eukleidese geomeetrias käsitletakse kolmnurga võrratust kauguse teoreemina, kus kasutatakse vektoreid ja ning nende pikkusi:
Eukleidese geomeetria
[muuda | muuda lähteteksti]Eukleides tõestas kolmnurga külgede pikkuste võrratust tasapinnalises geomeetrias kasutades joonist 1. Järgnev tõestus on välja toodud Eukleidese raamatus "Elemendid".
Alustatakse kolmnurgaga . Küljele moodustatakse võrdhaarne kolmnurk nii, et külg on külje pikendus.
Seejärel väidetakse, et nurk , nii et külg .
Kuid , nii et külgede summa on , mis tõestab kolmnurga külgede pikkuste võrratust.[3][4]
Võrratusest tulenevad valemid
[muuda | muuda lähteteksti]Võrratus teisel kujul
[muuda | muuda lähteteksti]Võrratusest tulenevalt kehtivad kolmnurga külgede ja vahel järgmised seosed:
Sellest valemist järeldub
Eelnevatest valemitest tuleneb, et
Seda saab panna kirja valemina
mis on sama mis [6]
Kolmnurga võrratuse juhud
[muuda | muuda lähteteksti]Kui on antud kolm külge ja , kus on pikim külg, siis tulenevalt -külje pikkusest saab võrratus esineda kolmel kujul:
- (summavektor vektorite käsitluses)
- , kus -külje pikkus on vähesel määral väiksem kui ja summa.
Näide kolmnurga võrratuse kasutamisest
[muuda | muuda lähteteksti]Näide kahel hulknurgal
[muuda | muuda lähteteksti]Olgu meil hulknurk ja selle sees kolmnurk .
Tõestame, et kus on ümbermõõt ehk kõikide külgede summa.
- Rakendame kolmnurga võrratust kolmnurkadele ja
- Saame ja
- Liidame võrratused: ehk
- Liites võrratuse mõlemale poolele suuruse
- Saame ehk [7]
Kolmnurga võrratus vektorruumis
[muuda | muuda lähteteksti]Kui on antud normeeritud vektorruum siis üks normi määratlevaks tingimuseks on kolmnurga võrratus:
Sellest tuleneb kolmnurga reegel, mis seisneb selles, et geomeetriliste vektorite ja summavektoriks nimetatakse vektorit, mis on suunatud vektori alguspunktist vektori lõpp-punkti ning summavektori pikkus on väiksem kui ja pikkuste summa.[8]
Meetriline ruum
[muuda | muuda lähteteksti]Olgu mitte tühi meetriline ruum ning funktsioon üle reaalarvude. Üheks meetrilise ruumi tingimuseks on:
Igale paarile on vastavusse seatud reaalarv mis on ja vaheline kaugus: (absoluutväärtus või moodul arvude ja vahest).[10]
Tõestame antud aksioomi lähtudes kauguse definitsioonist.
korral:
(M1)
(M2) kui
(M3)
(M4) [9]
Tagurpidi kolmnurga võrratus
[muuda | muuda lähteteksti]Tuletame meetrilise ruumi eeltoodud aksioomist tagurpidi kolmnurga võrratust.
korral:
Teisendame võrratust eelmises peatükis mainituid sammude M3 ja M4 abil:
ja sellest tuleneb
ning saame
mis on tagurpidi kolmnurga võrratus.[9]
Tagurpidi kolmnurga võrratus omab kuju kus ehk meetrilise (ja normeeritud) ruumi kaugus. Sellest tulenevalt on kolmnurga tõestus järgmine:
mis tähendabki seda, et
Tõestame, et tagurpidi kolmnurga võrratus kasutab fundamentaalset kolmnurga võrratust eeldades, et :
Ning kui paneme mõlemad võrratused kokku, saame
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kirk, William A.; Khamsi, Mohamed A. (2001). An Introduction to Metric Spaces and Fixed Point Theory. John Wiley, New York. ISBN 978-0-471-41825-2.
- ↑ Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar (2014). "Matemaatika õhtuõpik" (PDF). OÜ Hea Lugu. Vaadatud 1. detsember 2018.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ David E. Joyce. "Euclid's elements: Book I, Proposition 20". Dept. Math and Computer Science, Clark University. Vaadatud 21.12.2018.
- ↑ Euclides; Richard Fitzpatrick; Johan Ludvig Heiberg (2007). Euclid's elements of geometry : the Greek text of J.L. Heiberg (1883-1885) (inglise). [s.l.] : [s.n.] Lk 21. ISBN 9780615179841 0615179843.
{{raamatuviide}}
: kontrolli parameetri|isbn=
väärtust: pikkust (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Minna Bro (mai 2018). "MTMM.00.114 Matemaatika olümpiaadid: Algebra, Peatükk 1. Arvuteooria". Lk 25-26. Vaadatud 12.12.2018.
- ↑ "American Mathematical Monthly". pp. 49-50, 1954.
- ↑ Raili Vilt. "Ettevalmistus matemaatikaolümpiaadiks II: Kolmnurga ja nelinurga võrratused" (PDF). TÜ teaduskool. Vaadatud 21.12.2018.
- ↑ Tõnu Laas, Risto Tammelo (11.11.2004). "Vektor- ja tensoranalüüs: Loengukonspekt koos üllesannete lahendustega" (PDF). Teoreetilise Füüsika Instituut, Tartu Ülikool. Vaadatud 21.12.2018.
- ↑ 9,0 9,1 9,2 Qamrul Hasan Ansari (2010). Metric spaces : including fixed point theory and set-valued maps. New Delhi: Narosa.
- ↑ Eve Oja, Peeter Oja (1991). Funktsionaalanalüüs (PDF). Tartu: Tartu Ülikool. Lk 3. ISBN 9789949800308. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 20. märts 2009. Vaadatud 4. novembril 2018.
- ↑ Anonymous (1854). "Exercise I. to proposition XIX". The popular educator; fourth volume. Ludgate Hill, London: John Cassell. Lk 196.