Mine sisu juurde

Kolmikkuningriik

Allikas: Vikipeedia
Kõik kolm Horvaatia kuningriiki olid esindatud Horvaatia-Slavoonia kuningriigi vapil, kuigi seda ei ühendatud Dalmaatsia kuningriigiga kunagi

Kolmikkuningriik (horvaadi: Trojedna kraljevina) oli mõiste, mida propageerisid 19. sajand Horvaatia rahvusliku ärkamise juhid. Kuna enamuse teisest aastatuhandest eksisteeris Horvaatia aladel kolm eri piirkonda – Horvaatia, Slavoonia ja Dalmaatsia, mis olid küll ühe kuninga all ühendatud, kuid poliitiliselt ja halduslikult eraldatud. [1]

Mõiste ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Kolme kuningriigi ühinemise idee kogus populaarsust 14. sajandil. [1] Kolmikkuningriigi terminit kasutati esimest korda 1527 Habsburgide poolt, kes tahtsid, et Horvaatia, Slavoonia ja Dalmaatsia kuninga tiitel suursugusem paistaks. [2][3]

Habsburgide monarhias propageerisid enne 1848. aastat Kolmikkuningriiki horvaadid, kuid nende nõudeid suurele territooriumile vaidlustasid monarhias nii ungarlased kui ka Viini Hofkriegsrat ja väljaspool monarhiat Osmanite riik. [4] 1848. aasta revolutsioonide ajal pakkusid Horvaatia rahvusluse esindajad välja kolmikkuningriigi loomist, mis oleks Habsburgide impeeriumi sees olev kultuuriliselt ja poliitiliselt autonoomne liit. [5][6][7]

Pärast 1867. aasta Austria-Ungari kompromissi ja 1868. aasta Horvaatia-Ungari kompromissi loobuti ametlikult Ungari nõuetest Slavooniale ja Austria nõuetest Sõjaväestatud piiritsoonile, kuid Dalmaatsia staatuses muutust ei toimunud. 1868. aasta Horvaatia-Ungari kompromissis oli territoorium, tuntud ka István Püha krooni maadena, ametlikult defineeritud (art. 1) kui "Ungari kuningriigi ning Dalmaatsia, Horvaatia ja Slavoonia kuningriikide liit". [8][9][10]

Aastal 1874 avaldas Ivan Kukuljević Sakcinski erinevaid arhiivifonde ja kogumikke oma töös "Codex Diplomaticus", mida nüüd hoitakse Horvaatia Riigiarhiivis, demonstreerides dokumente kõigist perioodidest, mis räägivad Horvaatia, Dalmaatsia ja Slavoonia kuningriigist: [11][12]

  • Privileegid – Privilegia Regnorum Croatiae, Dalmatiae et Slavoniae, aastast 1377
  • Protokollid – Protocolla Congregatio generalis Regnorum Croatiae, Dalmatiae et Slavoniae, aastast 1557
  • Seadused – Acta Congregationum Regni, aastast 1562
  • Õigusdokumendid – Transumpta documentorum iura Croatica tangentium, aastast 1249

19. sajandi lõpul oli Kolmikkuningriik Sõltumatu Rahvapartei, samuti Dalmaatsia Rahvapartei peamine eesmärk. [13]

Kolmikkuningriigi nimi

[muuda | muuda lähteteksti]

Erinime Dalmaatsia, Horvaatia ja Slavoonia Kolmikkuningriik kasutati kuni 19. sajandi Horvaatia-Slavoonias välja antud seadustel. [9]

Nime Horvaatia, Slavoonia ja Dalmaatsia Kolmikkuningriik kasutati nii Habsburgide Horvaatia kuningriigi kui ka selle järglase, Horvaatia-Slavoonia kuningriigi ersitamiseks. [10]

Dalmaatsia mainimise järjekord oli vaidlusküsimus, kuna seda järjestati 1868. aasta kompromissi horvaatia- ja ungarikeelsetes versioonides erinevalt. [14]

  1. 1,0 1,1 "Trojedna kraljevina". Vaadatud 03.07.2023.
  2. Bojničić, Ivan (1895). Grbovnica Kraljevine Slavonije. Zagreb. Lk 20.
  3. Mandušić, Iva (2009). Croatica Christiana Periodica. Lk 52–54.
  4. Lk 177 (Romsics ja Kiraly, 1999)
  5. Lk 273 (Balta ja Jakic, 2007)
  6. Motyl, Alexander (2000). Encyclopedia of Nationalism. Kd 2. Lk 104–105.
  7. Korunić, Petar (1999). National Programme and Social Change during the Revolution in 1848–1849. Lk 12–13.
  8. Seton-Watson, Hugh (1977). Nations and States. Lk 133.
  9. 9,0 9,1 Sabotič, Ines; Matković, Stjepan. "SABORSKI IZBORI I ZAGREBACKA IZBORNA TIJELA NA PRIJELAZU IZ 19. U 20. STOLJECE". Lk 12. Vaadatud 03.07.2023.
  10. 10,0 10,1 Goldstein, Ivo; Jovanović, Nikolina (1999). Croatia: a history.
  11. Albrechta, Tiskom (1874). Codex diplomaticus regni Croatiae, Dalmatiae et Slavoniae. Kd 1–2.
  12. Kukuljevic-Sakcinski, Ivan (1874). Codex diplomaticus regni Croatiae, Dalmatiae et Slavoniae. Zafreb.
  13. Jelavich, Barbara (1999). History of the Balkans: Twentieth century. Lk 57.
  14. Teich, Mikuláš; Porter, Roy (1993). The National Question in Europe in Historical Contex. Lk 284.
  • Romsics, Ignác; Király, Béla K. Geopolitics in the Danube Region. 1999.
  • Jakić, Ivana; Balta, Ivan. Povijesni Zbornik: Godišnjak Za Kulturu I Povijesno Nasljeđe. 2007.