Kolõma mägismaa

Kolõma mäestik

Kolõma mägismaa ehk Gedan ehk Gõdan (vene keeles Колымское нагорье ehk Гедан ehk Гыдан) on mägismaa Venemaa kirdeosas Kirde-Siberis peamiselt Magadani oblasti territooriumil. Mägismaa lõunaosa paikneb Jama ja Gižiga lahe rannikul.

Kolõma mägismaa koosneb mäeahelikest, lavamaadest ja seljakutest, mis eraldavad Kolõma jõe jõgikonda Vaikse ookeani vesikonna jõgedest. Suntar-Hajata ahelikust ulatub ta idas ja kirdes 1300 km kaugusele Anadõri jõelähteni. Mägismaa edelaosas on ülekaalus lavamaad, lühikesed mäeahelikud ja graniidist mäemassiivid kõrgusega 1500–1800 m. Kirdes paikneb mitu mäeahelikku, mis on eraldatud tektooniliste nõgude poolt. Need on Maimandžinski ahelik (kuni 1800 m), Ola lavamaa, Seimtšani-Bujundini nõgu, Omsuktšani ahelik (kuni 1962 m), Omsuktšani nõgu, Korkodoni ahelik, Kedoni ahelik, Ülemkedoni nõgu, Kongini ahelik, Molongdini ahelik jt.

Kolõma mägismaa läänenõlval on mandriline paraskliima. Juuli keskmised õhutemperatuurid on +8...+10 °С, jaanuari –40 °С. Suvi on kuiv. Idanõlv on tuulepealne niiske kliimaga. Juuli keskmine õhutemperatuur on +4 °С, jaanuari kuni –20 °С.

Kolõma mägismaa 2/3 territooriumist on metsatu, esineb sammalde ja samblikega mägitundra ning kääbus-seedermänd. Jõeorud ning mäeahelike ja seljakute nõlvade alaosad on kaetud kõrguseni 500 m põhja- ja kuni 800 m lõunanõlvadel hõredate lehisemetsadega. Orgude põhjas on levinud lammimetsad.

Kolõma mägismaal on kulla, tina ja haruldaste muldmetallide leiukohad. Nõgudes on kivi- ja pruunsöe leiukohad. Mägismaal on rohkesti termaalvett.