Koivamaa
Valgamaa lõunaserval asuv Koivamaa on Koiva jõe põhjakaldal asuv piirkond. Riia piirkonnas Liivi lahte suubuv kõrgete liivapaljandike ja laugete liivarandadega vahelduv Koiva jõgi on seal 22 kilomeetri ulatuses Eesti ja Läti piirijõeks. Põhja suunalt piirneb Koivamaa Karula rahvuspargiga ning idast Võru maakonnaga. Siiski jääb piirkond selgelt Vana-Võromaa kultuuriruumi. Oma kuplilise maastiku, männimetsade vahel siuglevate liivaste teede ja piirkonnas leiduva arhitektuuri tõttu on seda piirkonda kutsutud nii Liivimaa Šveitsiks, Kreekaks kui ka Itaaliaks.
Koivamaa on piiriäärne piirkond Lõuna-Eestis, kus laiuvad tohutud metsamassiivid ja Eesti kaunimad männikud. Õhk on siin nii puhas, et Taheva sanatooriumis raviti aastakümneid tuberkuloosihaigeid. Taheva külast kilomeetri kaugusele jääval Mustjõe-Koiva hoiualal asuvaid puisniite niidetakse hobustega ja siin karjatatakse loomi, mistõttu need pärandmaastikud on ühed liigirikkaimad elupaigad üldse. Traktoriga siia pehmele pinnasele peale tulla ei tohi ega saagi.
Koivamaa ühendab Koikküla, Laanemetsa, Taheva ja Hargla kandi külasid. Eesti ehituspärandis haruldasena on Laanemetsa külas säilinud unikaalne ansambel 19. sajandi keskpaigast, kus tänini püsivad tsaariaegne vallamaja, pastoraat (koolimaja) ning Laanemetsa puidust õigeusu kirik, mis koguduse puudumisel kirikuna ei tegutse, kuid püsib ajalootähise ning pühapaigana. Kompleksi taustal laiub nipernaadilik maastik madalatel kuplitel olevate avarate heinamaade ja looklevate liivateedega, mis viivad Koiva jõeni.
Taheva mõisa barokne torniga peahoone hävis sõjas 1944. aastal, kuid alles on mitmed võimsad kõrvalhooned. Läheduses on säilinud massiivne jääkelder, mille mõisnik olevat lasknud rajada, sest ta niiväga armastas jäätist. Jääkelder toimib tänaseni, Parmu Ökoküla kogukonna toimetamisel on seda jahedana hoitud talvel jõelt lõigatud jääga. Säilinud on ka karjamõisa hooned Taheva külas (Didriküll ehk Tidriküla), mis on haruldase pärandmaastikuga küla, kus üksteise kõrvale hoolikalt rajatuna on säilinud kõik meie lähiajaloo kihistused – mõisa-aegne külasüda võimsa kastell-tüüpi laudahoone ja abimõisa eluhoonega, tsaariaegne raudteejaam sinna viiva munakiviteega, modernistlik kauplusehoone ja taamal esimesed nõukogudeaegsed puidust tööliselamud ning lisaks kolhoosiaegne külasaun. Kogu lähiajalugu on peo peal nii, et miski teineteist ei riiva.
Hargla küla on ajalooliseks Hargla kihelkonna keskuseks – siin asub aukartustäratavas massiivsuses 19. sajandi alguses rajatud Hargla maakirik ja barokne kirikumõis, Hargla kõrts-hobupostijaam maanteede ristumiskohas, ning mitme sajandi pikkuse traditsiooniga Hargla kool, mis on säilitanud kooli funktsiooni tänapäevani. Tänapäeval on oluliseks maamärgiks endisesse sidejaoskonna hoonesse rajatud Postimaja Salong, kus valitud päevadel leiab külaline kohvi ja maitsva küpsetise, mis on kindlapeale mahe, juuretisest valmistatud ja eriliselt hõrk.
Piirkonna loodusele, käärulise Mustjõe luhtadele avaneb 360° vaade uuest, 2023. aastal rajatud Tellingumäe vaatetornist. Ülemine vaateplatvorm asub maapinnast 25 meetri kõrgusel ja torni tipu absoluutne kõrgus merepinnast on 121 meetrit. Tellingumäe juurest saab suunduda ka erineva pikkusega viidastatud jalgratta- ja matkaradadele.
Koivamaad iseloomustab tänapäeval tugev ja ärgas kogukond. Siin tegutseb Tsirgumäe Toidusalu, kus toitu kasvatatakse metsikult metsas ja toidusalu elu korraldatakse autonoomselt ning vajalik energia toodetakse päikesepaneelidega. Siin kasvavad näiteks väga kasulikud šiitake seened, metsik küüslauk ja palju muud. Putka talu pererahvas Laanemetsas („Ühe Talu Lugu“) kasvatab kogu aastaks vajaliku toidu ise ja mahedalt ning loodusandidest valmistavad nad lausa pesuvahendeid! Mustjõe kallastel Taheva mõisasüdame lähedal pakub ratsutamise rõõmu Marelle ehk Elukutsar, kes on üles ehitanud muljetavaldava hobutaristu - Elukutsari ratsaplatsil saab tutvuda hobuste, eesli ja hobukultuuriga. Eelneval kokkuleppel saavad soovijad teha pisikese matka Koiva-Mustjõe luhtadel või õppida ratsakunsti atesteeritud treeneri käe all. Siin lähedal toimetab ka Ööbiku Ürditalu, mille perenaise käe all kasvavad Mustjõe kallastel mahedana maitse- ja ravimtaimed.
Taheva külateel tuleb nädalalõppudel olla tähelepanelik kuuma kiviahju pitsa suhtes – Puusepa Pizza punane soniga ahjuvalvur juhatab pitsani, mis küpsetatakse kohalikust ja suures ulatuses mahedast toorainest. 1934. aastal ehitas Jaan Puusepp Taheva karjamõisa vastu üle tee künka otsa elumaja, mis sai mitme näoga - sahvri, käimla ja köögiga põhjas ja klaasverandaga lõunas. Taluabilise majapoolel köögis oli leso ja pliidi kohal leivaahi. Leivaahjust ongi tänaseks saanud lõunamaine kiviahi, kus valmivad Puusepa Pizza õhukese põhjaga pitsad, mis küpsevad kohalikust ja suures ulatuses mahedast toorainest. Siit leiab Karula rahvuspargis armastusega kasvatatud tallede liha, Metsavenna mahetalus valmistatud raclette-juustud ning Vana-Võrumaalt pärit hapendatud lehterkukeseened. Mozzarella jõuab Puusepa pitsale väikesest juustuköögist Riias, mis valmistab juustu ka Riia tipprestoranidele. Mahe basiilik on kasvatatud Kopra karjamõisas Laatres ning sink on suitsutatud Mooska suitsusaunas.
Saunakultuuri austajatele pakub saunelamuse Vahi talu Kallikülas Harglas, kus keset paksu metsa ootab huvilisi privaatne majutusvõimalus väiksemale seltskonnale. Suurematele seltskondadele pakub ööbimis- ning muid ajaveetmisvõimalusi Kaldavere turismitalu Laanemetsas.
Piirkonna olemuse võtab kokku igal aastal juulikuu viimasel nädalavahetusel kohaliku kogukonna eestvedamisel korraldatav Hargla Uma Üülaat. Eranditult käsitööna valminud toodangut pakkuv öölaat leiab aset Mustjõe kaldal vanas männikus, mis seatakse selleks puhuks pidurüüsse. Arvukate töötubade, kontsertide ning tundliku dekooriga sündmus on unikaalne elamus kõigile.
Koivamaa algab seal, kus silm märkab bussipeatusi, kus seisavad puuskulptuurid. Igaüks jutustab neist mõne olulise piirkonna loo – siin on jaamaülemad, mõisapreilid, saetööstuse töölised, aga ka nüüdsed lood maal elavast tänapäeva talurahvast. Kujude autor on kohalik käsitöömeister Andres Rattasepp, kes on kujud valmistanud koos oma osavate abikujuritega.