Kohtla kaevandus

Asendikaart

Kohtla kaevandus oli põlevkivikaevandus Viru maakonnas Kohtla-Nõmmel. Kohtla kaevandus rajati 1937. aastal New Consolidated Gold Fields Ltd. õlivabrikute juurde.

Kohtla kaevandus oli omalaadne selle poolest, et seal toimus üheaegselt nii allmaa- kui ka pealmaakaevandamine. Kaevandus eksisteeris 1937–2001.

Ajalugu

Eesti iseseisvuse taastamise järel, 8. aprillil 1996 võttis Eesti valitsus vastu korralduse, mille alusel kujundati senine riigiettevõte Eesti Põlevkivi ümber aktsiaseltsiks Eesti Põlevkivi.

1997. aastal moodustati aktsiaseltsi Eesti Põlevkivi 14 tütarettevõtet, kellele Eesti Põlevkivi loovutas oma varad: AS Ahtme Kaevandus, AS Aidu Karjäär, AS Eesti Põlevkivi Ehitus, AS Estonia Kaevandus, AS Kohtla Kaevandus, AS Mäetehnika, AS Narva Karjäär, AS Põlevkivi Kaubandus, AS Põlevkivi Raudtee, AS Sirgala Karjäär, AS Sompa Kaevandus, AS Tammiku Kaevandus, AS Toila Sanatoorium ja AS Viru Kaevandus.

Kohtla kaevandus suleti 1. aprillil 2001. aastal. Eesti Põlevkivi nõukogu otsuse järgi lõppesid kaevetööd 1. aprillist Kohtla ja 2002. aasta algusest Ahtme kaevanduses. Kohtla kaevanduse sulgemine oli tingitud nõudluse vähenemisest põlevkivi järele ning vajadusest muuta kontserni tootmistegevust efektiivsemaks. Kohtla oli viimane vanal kombainilaava tehnoloogial tegutsenud kaevandus.

Mahajäetud Kohtla kaevandus kohandati Kohtla kaevanduspark-muuseumiks, mis nimetati hiljem Eesti Kaevandusmuuseumiks.