Koerte veeteraapia

Koerte veeteraapia on üks koerte füsioteraapia liikidest, mis pärast operatsiooni või traumaatilist vigastust suurendab täieliku taastumise võimalust. Vesiravi on kasulik ka noortele koertele, kellel esinevad arenguhäired. ^[1]

Veeteraapia eelised

Veeteraapia taastusravina parandab lihaste jõudu ning vastupidavust, kardiorespiratoorset vastupidavust, liigeste funktsiooni ja liikuvust, vähendades samal ajal valu. Lisaks laieneb liikumisulatus, parandab lihasspasme ning alandab turseid. ^[2]

Ravitavad haigused

Kõige enam levinud haigused, mida ravitakse veeteraapiaga, on puusa düsplaasia ja kraniaalne ristatisideme rebend. Need haigused on levinud teatud tõugude puhul, näiteks labradori retriiveril, mis on tihtipeale eelsoodumuseks. Ravitakse veel ka osteoartriiti, lülisamba vigastusi, õla düsplaasiat, erinevaid traumasid, lihaste düsfunktsiooni, põlvekedra nihestust, osteokondroosi ning degeneratiivseid liigesehaigusi. Teraapia on kasulik ka ülekaalulistele koertele. Peale erinevate haiguste ja seisundite ravimisele, käiakse teraapias ka koertega mängimas või neid treenimas. ^[2]

Varustus

Veeteraapias kasutatakse ravimisel basseini või veealust jooksulinti.

Bassein

Bassein on kõige mugavam ja kuluefektiivsem seade. Ujumine võimaldab terapeudil läheneda patsiendile praktiliselt ning vajadusel muuta koera jäsemete asendit treenimise ajal. Lisaks on võimalik kasutada erinevaid mänguasju, et suurendada omaniku suhtlust koeraga. Kui koer suudab enesekindlalt ujuda, võib vastupidavuse ning töö taseme tõstmiseks kasutada veedüüse. Seansside lõpus jahutamiseks või lihaste lõdvestamiseks on võimalik kasutada mullivanni süsteemi.^[2]

Veealune jooksulint

Veealune jooksulint on väiksem kui bassein, kuid on kallim ning nõuab rohkem hooldamist. Jooksulindi suurimaks eeliseks on võimalus kontrollida seadme kiirust, veetaset, kallet ja temperatuuri vastavalt patsiendi vajadustele. Terapeudil on võimalik selle seadme abil jälgida jäsemete liikumist ning hinnata edusamme.^[2] Seade soodustab raskuse kandmist võrdselt kõikidele jäsemetele. Lisaks on koerad vähem stressis ning tunnevad end rohkem lõdvestunult kui nad saavad puudutada põrandat. ^[3]

Vee omadused

Vesiravi hõlmab vee peamiste omaduste kasutamist, mis hõlbustab patsiendi taastumist.

Temperatuur

Teraapia ajal on vee optimaalne temperatuur 28-30°C, mis takistab kehal jahtuda või üle kuumeneda. Selline temperatuur soojendab ka pindmisi liigeseid ning parandab vereringet pehmetes kudedes. ^[4]

Suhteline tihedus

Suhteline tihedus on patsiendi kehamassi suhe võrreldes vee suhtega, mis aitab kaasa üleslükkejõule.^[3]

Üleslükkejõud

Üleslükkejõud on vees olevale patsiendile ülespoole suunatud jõud, mis vähendab jäsemetele mõjuvat raskust muutes liikumise lihtsamaks. ^[3]

Hüdrostaatiline rõhk

Hüdrostaatiline rõhk on patsiendi kehale vees avaldatav rõhk. Mida suurem on patsiendi sukeldumissügavus, seda suurem on ka hüdrostaatiline rõhk. Rõhk vähendab vedeliku kogunemist keha alaosadesse, mis on kasulik efusiooni või turse korral. Arvatakse, et hüdrostaatiline rõhk aitab leevendada patsiendil valusat treeningukogemust, kuna rõhk stimuleerib naha sensoorseid retseptoreid, mis vähendavad valu tajumist. ^[4]

Viskoossus

Viskoossus soodustab lihaste tugevnemist veemolekulide vahelise hõõrdumise tõttu liikumise ajal. See toetab patsienti ning ennetab väänamise või kukkumise vigastusi, tagades liikumiskindluse. Viskoossus väheneb temperatuuri tõustes, mis hõlbustab nõrgemate lihaste liikuvust. ^[4]

Pindpinevus

Veemolekulid kinnituvad pinnal rohkem kokku tekitades pindpinevust, seega on patsiendi jäsemed pinna purustamise hetkel palju tugevamad. ^[4]

Vastunäidustatud haigused

Teatud patsiente ning nende haigusi ei ole võimalik või sobilik ravida veeteraapiaga. Näiteks koeral, kelle esinevad seedehäired, keha pinnal on avatud, nakatunud haavad, paranemata õmblused või sisselõiked, püreksia, raskekujuline neeru-, maksa- või südamehaigus, raske perifeerne veresoonte haigus, kontrollimatu epilepsia, vestibulaarne sündroom ning foobia vee vastu, mis põhjustab äärmuslikke paanikahooge. ^[4]

Viited

↑ Why Hydrotherapy?
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Waining, M., Young, I. S.,& S.B. Williams. 2011. „Evaluation of the status of canine hydrotherapy in the UK“. Veterinary Record. Volume 168 (15). The British Veterinary Association Publisher. Available at: https://web.archive.org/web/20211030150051/https://bvajournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1136/vr.c6842. Last accessed in October 2021
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 An Introduction to Hydrotherapy Fact Sheet
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 ^4,4 Wild, S. 2017. „Canine cranial cruciate ligament damage and the use of hydrotherapy as a rehabilitation tool“.Veterinary Nursing Journal.Volume 32 (8). The British Veterinary Nursing Association Publishers. Available at: https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/17415349.2017.1322476. Last accessed in October 2021.

[:1-1] Why Hydrotherapy?

[:2-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Waining, M., Young, I. S.,& S.B. Williams. 2011. „Evaluation of the status of canine hydrotherapy in the UK“. Veterinary Record. Volume 168 (15). The British Veterinary Association Publisher. Available at: https://web.archive.org/web/20211030150051/https://bvajournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1136/vr.c6842. Last accessed in October 2021

[:3-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 An Introduction to Hydrotherapy Fact Sheet

[:4-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 ^4,4 Wild, S. 2017. „Canine cranial cruciate ligament damage and the use of hydrotherapy as a rehabilitation tool“.Veterinary Nursing Journal.Volume 32 (8). The British Veterinary Nursing Association Publishers. Available at: https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/17415349.2017.1322476. Last accessed in October 2021.

[1]

[2]

[3]

[4]