Koerte kardiomüopaatia

Koerte kardiomüopaatia (DCM) on koerte müokardi haigus, mida iseloomustab progresseeruv vatsakeste laienemine ja nõrgenud kontraktiilsus ning see on sagedane südamepuudulikkuse põhjus. Müokardi puudulikkus ja kongestiivne südamepuudulikkus on haiguse haruldased ilmingud.

Sümptomid

DCM areneb aeglaselt ja aja jooksul ilmnevad kerged kliinilised nähud. Kuna kardiomüopaatia areneb, hõlmavad järgmised sümptoomid:

• letargia
• isutus
• madal hingamine
• jarsk minestamine
• võimalik surm

Mõnel juhul võivad loomad surra ebaregulaarse pulsisageduse korral ilma eelnevate haigustunnusteta.

Põhjused

Koertel võivad DCM-i põhjustada mitmesugused tegurid. DCM on koertel tõsine kliiniline probleem, mõjutades mitme koeratõugu, peamiselt suurte ja hiiglaslike tõugude puhul mängib DCM-i kujunemises kõige olulisemat rolli geneetiline eelsoodumus. Koerte DCM geneetiline alus ei ole monogeenne, vaid keeruline ja polügeenne. DCM-i levimusega liikide hulka kuuluvad dobermannid, bokserid, Saksa dogi, Newfoundlandi koerad, Iiri hundikoerad, inglise kokkerspanjelid ja Portugali veekoerad.

Kuna DCM-i soodustavad mitu põhjust, vaadeldakse ka toitumist ja füsioloogiat. Kaubanduslikus toidus kasutatavad koostisosad ei sisalda toitaineid piisavas kontsentratsioonis ning ei saa rahuldada looma toitainevajadused lõpptoidus. Arvestada tuleks mitmete teguritega, sealhulgas erinevused toitainete seeditavuses ja üldises biosaadavuses, kiu kääritamises ja kiudainesisalduses ning koostisainete vahelistes koostoimetes, mis võivad suurendada DCM-i tekke riski. Sarnaselt suurendab DCM-i arengu võimalust ka iga toitaine (nt lahustuv ja fermenteeritav kiudaine) või füsioloogiline seisund (nt koera suurus, sugu ja vanus), mis suurendab tauriini vajadust. Koeratoidu formuleerijatel peaksid olema sügavad teadmised töötlemismetoodikast ja toitainete koostoimest ning nad ei tohiks hooletult järgida põhjendamata turusuundumusi.

Ravimine ja prognoos

Tänapäevased farmakoloogilised ravimeetodid võivad leevendada südamepudulikkuse ja rütmihäirete sümptomeid, kuid nendega ei saa DCM haiguse progresseerumist tagasi pöörata. Koertel pikendab ellujäämist tõhusalt inotroopne aine pimobendaan. Koerte kardiomüopaatia praegused ravivõimalused piirduvad suures osas suukaudsete arütmiavastaste ravimite kasutamisega. Teraapia eesmärk on ventrikulaarse ektoopia minimeerimine, minestuse kõrvaldamine ja südame äkksurma ärahoidmine.

Toitmisel tuleb jälgida, et looma menüü sisaldaks piisavalt karnitiini, tauriini ja muid olulisi mikro- ja makroelemente. Tauriini vähene tarbimine koos toiduga ja/või tauriini sünteesi vähenemine metioniinist ja tsüsteiinist vähendada südamerakkude kaltsiumikoguseid ja takistada südamelihase kudede õiget kontraheerumist, mis viib koertel DCM-i.

Koerte kardiomüopaatia ideaalne ravi oleks implanteeritava kardioverter-defibrillaatori (ICD) implantatsioon. Kahjuks on ICD-d inimestele programmeeritud ja kasutatavad algoritmid ei sobi koertele, suurendades sobimatu elektrilöögi ohtu. Tulevikus võib ICD-de ümberprogrammeerimine võimaldada neil saada koerte kardiomüopaatia jaoks elujõuliseks ravivõimaluseks.

DCM-i prognoos on ebasoodne: südamepuudulikkus areneb pidevalt, arütmiliste, trombembooliliste tüsistuste ja äkksurma tõenäosus on suur.