Ubikinoonid
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2006) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Ubikinoonid ehk Q-vitamiin ehk vitamiin Q ja koensüüm Q on lähedase ehituse ja antioksüdantse toimega vitamiinilaadsete biomolekulide ja orgaaniliste rasvlahustuvate ühendite rühm, ka aktiivsed koensüümid, mida iseloomustab bensokinoongrupp ja pikk isopreenüksustest varieeruv külgahel. Ubikinoonide rühma erinevad liikmed on tegevad enamikus prokarüootsetes ja eukorüootsetes organismides, kuid inimorganismis domineerib koensüüm Q10, 2–7% langeb Q9 arvele.
Q10-vitamiin pole rangelt võttes klassikaline vitamiin enamiku organismide puhul. Kuna toit on oluline ubikinoonide allikas, siis normaalse füsioloogia korral sünteesitakse igapäevaselt vajalik kogus Q10 inimorganismis atsetüül-CoA baasil.
Vormid
[muuda | muuda lähteteksti]- Koensüüm Q1 (CoQ1)
- Koensüüm Q2 (CoQ2)
- Koensüüm Q3 (CoQ3)
- Koensüüm Q4 (CoQ4)
- Koensüüm Q5 (CoQ5)
- Koensüüm Q6 (CoQ6)
- Koensüüm Q7 (CoQ7)
- Koensüüm Q8 (CoQ8)
- Koensüüm Q9 (CoQ9)
- Koensüüm Q10 (CoQ10)
Inimene
[muuda | muuda lähteteksti]Saamine ja depood
[muuda | muuda lähteteksti]Loomsete ja taimsete saaduste koostises (toidud) satuvad seedekulglasse erinevad ubikinoonid. Inimene saab Q-vitamiini peamiselt toiduga. Eelistada võiks Q10-vitamiini rohkelt sisaldavaid toite, mille hulka kuuluvad näiteks täisteraviljatooted, pähklid, spinat, oliiviõli, sojaoaõli, sojaõli, sardiinid, makrellid, looma- ja kanaliha ka muna, looma maks, süda jne.
Metabolism
[muuda | muuda lähteteksti]Ubikinoonid imenduvad mitsellides peensoolest peamiselt lümfi. Imendumine sõltub toidurasvade imendumisest ja sapphapetest. Sapi- või pankrease nõre vaeguse korral on nende imendumine pärsitud. Imendumist häirivad kestev raualiigsus, lahtistitena töötavad mineraalõlid, kloriididerikas joogivesi, suukaudsed rasestumisvastased preparaadid, mitmed antibiootikumid, rääsunud taimsed ja loomsed rasvad, soolekahjustused (sh soole arenguhäired).
Maksa sattunud ubikinoonid muundatakse kõik Q10 vormi. Maks on küll tema põhidepoo, kuid tema sisaldus on suurim südamelihases, ületades maksa ja neerude sisaldust kahekordselt.
Q vitamiini metaboliidid väljutatakse sapiga ja väljaheites.
Biofunktsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]Inimorganismis on ta lipofiilses keskkonnas (vere lipoproteiinid, plasmamembraan, mitokondrite sisemembraan, ER jne) töötav antioksüdant. Ta on oluline antioksüdantne kaitse lipiidide peroksüdaasi vastu, seda eriti just LDL partiklites ja mitokondrite sisemembraanis. LDL partiklites blokeerib ta aterogeensete oksüsteroolide teket kolesteroolist. Olulist rolli mängib ta ka raku energiamajanduses, nimelt on mitokondrite sisemembraanis paiknev koensüüm Q rakkude hingamisahela keskne komponent. Seega on koensüüm Q sõltuvad dehüdrogenaasid olulisel kohal adenosiintrifosfaadi (ATF) aeroobse tootmise protsessis – ilma tema osaluseta on võimatu organismi elutegevuseks vajaliku metaboolse energia piisav tootmine. Q-vitamiin ja selle ühendid on olulised tsitraaditsükli ensüümide töös ning E-vitamiini ringluses.
Vaegus
[muuda | muuda lähteteksti]Q-vitamiini vaegust tavaliselt ei teki, kuid organismi vananemise ja mitmete haiguslike seisundite korral on mõningase vaeguse teke reaalne. Näiteks väheneb vananedes maksa võime viia teisi ubikinoone inimorganismile vajalikku Q10 vormi. Vananemisel ja haiguste (südamehaigused, lihaste düstroofia, immuunsüsteemi häired, kõrgvererõhktõbi, diabeet jne) korral vähenevad Q-vitamiini varud inimorganismis. B-rühma vitamiinide vaeguse korral alaneb maksa võime toota koensüümi Q. Teatud vaeguse võib tingida ka kolesterooli sünteesi inhibeerivate ravimite pidev ja pikaajaline kasutamine.
Vaeguse esmasümptomid:
Kestvalt väike Q-vitamiini sisaldus veres tingib:
- oluliselt suurema südame- ja veresoonkonnahaiguste (sh ateroskleroos ja kardiomüopaatia) riski;
- parodontiidi;
- immuunsüsteemi häired;
- suurenenud riski kasvajate tekkeks ja arenguks;
- suurenenud riski neurodegeneratiivseteks häireteks (seniilsus, parkinsonism);
- märgatava vananemise kiirenemise.
Manustamine
[muuda | muuda lähteteksti]Soovitatav päevane kogus ehk RDA on
- meestel 10–12 mg,
- naistel 10–20 mg,
- lastel 5–10 mg,
- imikutel 3–8 mg,
- rasedatel ja imetavatel emadel 15–25 mg.
Vitamiin Q puhul on vaja silmas pidada kolmetasemelist lähenemist:
- absoluutne tagatav miinimum peaks olema 10–25 mg (RDA)
- tervise optimaalseks tagamiseks tänapäeva tingimustes 30–50 mg
- terapeutiline tase algab 90 mg.
Tema õige manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne ateroskleroosi, stenokardia, isheemiatõve, insuldi, kõrgvererõhktõve, kardiomüopaatia, parodontiidi, liigeste põletiku, kilpnäärme ületalitluse, enneaegse vananemise, immuunsüsteemi häirete (sh autoimmuunhaigused) lihasdüstroofia, pankreatiidi jt haiguste korral.
Vitamiin Q preparaatide kasutamine on vajalik kolesterooli sünteesi inhibeerivate ravimite (statiinide) pideval manustamisel.
Päevane ohutu koguannuse ülempiir on korduval manustamisel 200 mg ja seda ei tohiks ületada. Toksilisuse kohta sisulised andmed puuduvad.
Ettevaatlikult peaksid tarbima CoQ10-t inimesed, kellel on probleeme kilpnäärmega ja või kes manustavad kilpnäärme talitlust reguleerivaid preparaate, kuna preparaat võib mõjutada kilpnäärmehormoonide taset.
CoQ10 võib mõjutada südame löögi sagedust ja põhjustada ebanormaalset hingamist, seljavalu, bronhiiti, tähelepanu häireid, muutusi sperma liikuvuses, rinnavalu, kõhukinnisust, köha, kõhulahtisust, peapööritust, minestust, kukkumist, väsimust, külmetuse-laadseid sümptomeid, naha seenhaigusi, kõhugaase, kuulmise kadumist, südameinfarkti, närvilisust, südame talitlushäireid, seedimisprobleeme, unetust, kopsude põletikku, lihasevalu, öiseid higistamishooge, hingamisteede infektsioone, nohu, kõhuvalu, värinaid, kuseteede infektsioone jpm.[1]
Q-vitamiini megavitamiiniteraapia
[muuda | muuda lähteteksti]Q-vitamiini megadoosides teraapiat kasutatakse vajadusel ja vastavalt onkoloogi ettekirjutusele, ka onkoteraapias, valdavalt metastaasidega pahaloomuliste kasvajate ravikomponendina.[2]
Sigadel
[muuda | muuda lähteteksti]Toitumiseksperimendid sigadega näitasid, et koensüüm Q10 preparaatide manustamine toiduga võib sigadel tõenäoliselt ennetada ning vähendada ja toetada müokardi isheemia reperfusiooni.[3]
Ajaloolist
[muuda | muuda lähteteksti]1957. aastal avastas Frederick L. Crane keemilise aine Q 275, hiljem on loetud aine Q-vitamiinide rühma liikmeks.[4]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Coenzyme Q10 Side Effects and Warnings, veebiversioon (tarve 24.10.2015)(inglise keeles)
- ↑ Lockwood K, Moesgaard S, Yamamoto T, Folkers K.,"Progress on therapy of breast cancer with vitamin Q10 and the regression of metastases.", Biochem Biophys Res Commun. 1995 Jul 6;212(1):172-7. Osaline veebiversioon (vaadatud 26.08.2013)
- ↑ Maulik N, Yoshida T, Engelman RM, Bagchi D, Otani H, Das DK., "Dietary coenzyme Q(10) supplement renders swine hearts resistant to ischemia-reperfusion injury.", Am J Physiol Heart Circ Physiol. 2000 Apr;278(4):H1084-90. Osaline veebiversioon (vaadatud 26.08.2013)
- ↑ Frederick L. Crane, "Discovery of ubiquinone (coenzyme Q) and an overview of function", Mitochondrion 7S (2007) S2-S7, Veebiversioon (vaadatud 15.06.2013)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused", Mihkel Zilmer, Ello Karelson,Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer, peatükk 11, lk 152–153, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1
- Aune Rehema, Kersti Zilmer, Ursel Soomets, Mihkel Zilmer, "Inimkeha põhilised molekulid (meditsiiniliselt tähtsamad ülesanded). Inimorganismi metabolism (biokemism ja kliinilised aspektid). Tartu, lk 136–137, 2015, ISBN 978 9985 2 2168 6