Kliimadiplomaatia
Kliimadiplomaatia on välispoliitiline tegevus kliimamuutustega seotud küsimuste lahendamisel, oma huvide kaitsel ja esindamisel rahvusvahelisel tasandil.[1]
Kliimadiplomaatia rakendab diplomaatilisi vahendeid, et toetada ülemaailmseid pingutusi kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. Sellise tegevuse hulka kuuluvad näiteks rahvusvahelise kliimapoliitikaga seotud läbirääkimiste pidamine, kokkulepete saavutamine ning riikide ja teiste sidusrühmade vahelise koostöö edendamine, aga ka kliimakonfliktide ennetamine.[1][2] Samas pole kliimadiplomaatia üksnes keskkonnaprobleemide lahendamise vahend[3], vaid võib ühtlasi suurendada riikidevahelist usaldust ja luua platvormi mitmepoolse koostöö tugevdamiseks.[2]
Kliimadiplomaatia sai alguse 1980.–1990. aastatel, kui teaduslik arusaam kliimamuutustest jõudis rahvusvahelise poliitilise arutelu keskmesse.[3] Valdkondliku tegevuse arengule andis jõulise tõuke Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kliimamuutuste raamkonventsiooni sõlmimine 1992. aastal[4]. Alates sellest ajast on kliimadiplomaatiast saanud oluline osa rahvusvahelises koostöös. Kliimadiplomaatia suurimateks saavutusteks võib pidada näiteks Kyōto protokolli (1997) ja Pariisi kliimakokkulepet (2015).
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Climate diplomacy diplomacy.edu
- ↑ 2,0 2,1 What is Climate Diplomacy? climate-diplomacy.org
- ↑ 3,0 3,1 Elliott, L. (2013). Climate Diplomacy. In A. F. C. J. H. A. R. T. (Ed.), The Oxford Handbook of Modern Diplomacy (1st ed., Vol. 1, lk 840–856). Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780199588862.013.0048
- ↑ Mabey, N., Gallagher, L., Born, C. (2013). Understanding Climate Diplomacy: Building diplomatic capacity and systems to avoid dangerous climate change E3G (Third Generation Environmentalism), lk 23