Kinnisvara omadused
Kinnisvara on isikule kuuluvad kinnisasjad (maapinna piiritletud osa ehk maatükk)[1], mis tekivad looduslikult või inimtegevuse tagajärjel, näiteks vesi, ehitised, mineraalid, puud. Üldiselt hõlmab kinnisvara maa füüsilist pinda ja seda, mis asub maapinnast allpool ja ülal. Kinnisvaraga on seotud ka õiguslikud protsessid, näiteks kõik omandiõigusedi, sealhulgas õigus maa omamiseks, müümiseks, rentimiseks ja nautimiseks. Üks olulisemaid aspekte on kinnisvara väärtus. Eristatakse kaht peamist kinnisvara omadust, mis mõjutavad selle väärtust. Need on majanduslikud omadused ja füüsikalised omadused. Omadused kujundavad väärtuse, muutes nii kinnisvara eriliseks.[2]
Füüsikalised omadused
[muuda | muuda lähteteksti]Ainulaadsus, hävimatus ja liikumatus – need kolm füüsilist omadust eristavad kinnisvara kui maad nende majanduslikest omadustest. Ainulaadsus toob välja omaduse, et iga maatükk erineb geograafiliselt ning et kaks maatükki ei saa kunagi olla ühesugused. Hävimatus iseloomustab maad, mis on püsiv ja vastupidav. Liikumatus ühendab kõiki kinnisvara geograafiliste asukohtadega maatükke, mida ei saa muuta. Eelnimetatud tunnused eristavad maad majanduses muudest varadest.[2]
Majanduslikud omadused
[muuda | muuda lähteteksti]Kinnisvara majanduslikeks omadusteks on asukoha või piirkonna eelistused, nende arendused ning investeeringute püsivus ja arv. Kõige olulisem neist on asukoha või piirkonna eelistused, sest kinnisvara kuldreegeliks on "asukoht, asukoht, asukoht". Asukoht kajastab inimeste soove ja maitse-eelistusi piirkonna suhtes, lähtudes sellistest teguritest nagu mugavus, maine ja ajalugu. Suur osa kinnisvarast on ka arendused. Arendused on korrektiivid nagu ehitistele maa-ala juurde lisamine või siis olemasoleva maa muutmine. Need mõjutavad omakorda kinnisvara väärtust. Arendused võivad olla erinevad, näiteks privaatsed (kodud ja aiad) või avalikud (kõnniteed ja kanalisatsioonisüsteemid). Samuti on olulisel kohal investeeringute püsivus ja tehingute arv. Investeeringute püsivus muudab maa praktilisemaks, täpsemalt see loob eluks hädavajalikke funktsioone, näiteks drenaaži-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid. Eelnevalt mainitud omadused muudavad maa haruldaseks.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Madis Kaing (2011). Kinnisvara alused. Tartu: AS Atlex. Lk 15-17.
- ↑ 2,0 2,1 Chen, James (8. jaanuar 2021). "Real estate". Investopedia. Vaadatud 15.02.2021.
- ↑ Abate, Paolo (3. august 2017). "Real estate characteristics". Medium. Vaadatud 15.02.2021.