Kinnemond
Kinnemond oli šoti päritolu Rootsi aadlisuguvõsa, mille liikmetele kuulus maavaldusi ka Eesti aladel.
Rootsi asunud Kinnemondid põlvnesid Šotimaa Fife'i piirkonna Kinninmonti klannist (Clan Kinninmont).
Kinninmontide Callange'i (rootsi allikais Calensk) valdusest pärit vennad John (Johan), Patrick ja Thomas suundusid 1620. aastatel palgasõduritena Rootsi teenistusse ning tegid kõik edukat karjääri. Esimesena jõudis Rootsi tõenäoliselt John, keda on mainitud juba 1621. aastal leitnandina Mansfeldi Philippi rügemendis. Patrickut on Rootsis esmamainitud 1624. aastal lipnikuna Alexander Leslie Södermanlandi rügemendis ning Thomast 1628. aastal lipnikuna Johan Banéri Östergötlandi jalaväerügemendis.
Suguvõsa naturaliseeriti ja introdutseeriti Rootsi rüütelkonda 1650. aastal nr. 505 all.
Johan Kinnemond sai lääniks Ennebergi mõisa Liivimaal, mis tema surma järel läks vend Thomase omandusse. Thomasele kuulus ka Vändra mõis, mille omanikuks sai ta abielu kaudu ooberst James Scotti (suri 1635) tütre Christinaga.
Kinnemondide suguvõsa suri meesliinis välja 1677. aastal kui Thomas Kinnemondi ooberstleitnantist poeg Patrick hukkus Stettini piiramisel.
Suguvõsa liikmeid
[muuda | muuda lähteteksti]
- Johan Kinnemond (suri 1638), Rootsi sõjaväelane (ooberst), Pillau ja Nöteborgi komandant
- Patrick Kinnemond (suri 1639), Rootsi sõjaväelane (ooberst), Anklami komandant, hukkus Giesshübeli piiramisel
- Thomas Kinnemond (suri 1657), Rootsi sõjaväelane (ooberst), Augsburgi linnamajor, Koporje, Neumünde ja Dünamünde kindluse komandant, Vändra mõisnik
- Patrick Kinnemond (suri 1677), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)