Kilplutiklased

Kilplutiklased
	;
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda;
Klass	Putukad Insecta;
Selts	Nokalised Hemiptera;
Alamselts	Lutikalised Heteroptera;
Infraselts	Pentatomomorpha;
Ülemsugukond	Pentatomoidea;
Sugukond	Kilplutiklased Pentatomidae; Leach, 1815

Kilplutiklased (Pentatomidae) on sugukond lutikalisi, kellel on lai kilbitaolise kattega keha ja kes häirimise korral võivad vinanäärmetest eritada iseloomulikku "lutikahaisu ja -maitsega" vedelikku. Peamiselt toituvad nad taimede mahlast ja on tuntud taimekahjurid. Nad võivad elada nii kõrrelistel, marjadel, puudel ja põõsastel. Ent on ka liike, kes elavad ainult ühel kindlal taimeliigil. Kuid leidub ka röövtoidulisi vorme, kelle peamisteks toiduobjektideks on teiste putukate vastsed.

Valmikud on erinevat värvi (peamiselt rohelised ja pruunid toonid) ja nende värv võib ka aja jooksul muutuda. Kilplutiklased on vaegmoondega.

Suurimad Eestis elavad kilplutiklased on kuni 15 mm pikad. Eestis on seni leitud veidi alla 40 liigi kilplutikaid. ^[1]