Kilplased

See artikkel räägib raamatust; raamatutegelaste kohta vaata artiklit kilplased (tegelased)

---

"Kilplased" on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi jutukogu.

Kreutzwald sai oma teosele ainest saksa kirjandusest. Nimelt olid 19. sajandil Saksamaal levinud kirjatööd, mis pilkasid mingi Saksamaa piirkonna elanikke ning nende võimeid ja kombeid. Kreutzwald võttis Schilda linna kohta käiva paskvilli, jutustas ümber ja pani omalt poolt poole juurde ning andis enda nime all välja. Saksakeelne sõna das Schild tähendab kilpi ja sellest tekitas Kreutzwald sõna "kilplased". Raamatu tegelased ja nende elujuhtumid jätsid rahva teadvusesse nii sügava jälje, et "kilplane" hakkaski eestlastele tähendama rumalat, kes enne teeb ja siis mõtleb ning kelle teod lähevad seetõttu tühja.

Teos ilmus eesti keeles 1857. aastal (esmatrüki täielik pealkiri: "Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad, maa-ilmas kuulmata ja tännini weel üleskirjutamata jutud ja teud: Kalkuni keelest Maakeele tõlgitud ja meie külade komblikuks mõnes tükis ümbersolgitud").

Eno Raua lastepärane ümberjutustus "Kilplased" on ilmunud 1962 ja 2000.

Koomiksina ilmus teos 1977. aastal. 2003. aastal ilmus kirjastuses Tiritamm Otfried Preussleri "Meil Kilplas". 2004. aastal ilmus kirjastuses Varrak jutukogu "Kilplased".

Vaata ka

• Kilplala

Välislingid

 Kilplaste jutud ja teud – alliktekstid Vikitekstides

• Andres Langemets, "Eestlased ja kilplased" ("Kilplaste" 2004. aasta kordustrüki arvustus) – Eesti Päevaleht/Arkaadia 26. märts 2004, lk 12–13
• Ede Schank, "Friedrich Reinhold Kreutzwald "Kilplased"" – Eesti Ekspress 15. aprill 2004, lk B8
• Aivar Kull, "Welcome to Kilpla!" ("Kilplaste" 2004. aasta kordustrüki arvustus) – Postimees 22. aprill 2004, lk 16