Kiiruisutamine olümpiamängudel
Kiiruisutamine taliolümpiamängudel on alates esimestest talimängudest 1924. aastal Chamonixs kuulund olümpiaprogrammi. Naised osalesid esimest korda 1960. aasta taliolümpiamängudel Squaw Valleys.
Chamonix’s toimunud 1924. aasta taliolümpiamängudel, hõlmas kiiruisutamine viit võistlust. Selle aja kohta ebatavaline, et see ei sisaldanud ainult mitmevõistlust, vaid jagati medaleid ka individuaaldistantsidel: 500 m, 1500 m, 5000 m ja 10 000 m. 1928. aasta mängude eel loobuti mitmevõistlusest.
1932. aasta kiiruisutamise võistlused toimusid Põhja-Ameerika reeglite järgi, mis tähendab, et uisutajad võistlesid tavapärase formaadi asemel kasutusele võetud ühisstartides (formaat sillutas teed lühiraja kiiruisutamise arengule). Samuti tekitas segatust ajamõõtmine, kus võitjale määrati aeg kellaga, ülejäänud paremusjärjestus pandi paika vaatluse järgi. Nendel mängudel Lake Placidis, New Yorgis, osalesid olümpiamängudel ka esimesed naissoost kiiruisutajad näidisürituste sarjas, kusjuures kõik võidud saavutasid Põhja-Ameerika sportlased. Naiste võistlused pidid toimuma ka 1940. aasta taliolümpiamängudel, mis jäid ära Teise maailmasõja tõttu. Pärast sõda võeti nad Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) otsusega uuesti tagasi 1960. aasta olümpiamängudel Squaw Valleys, mil naised uisutasid 500 m, 1000 m, 1500 m ja 3000 m.
Pärast sprindi maailmameistrivõistluste kasutuselevõttu 1970. aastate alguses lisati 1976. aastal Innsbruckis meeste 1000 m distans, samas kui naiste 5000 m, mille Rahvusvaheline Uisuliit (ISU) taastas 1981. aastal ametliku distantsina, tegi oma olümpiadebüüdi 1988. aastal Calgarys. Olümpia kiiruisutamise programmis on meeskondlik jälitussõit, mis lisati 2006. aasta mängudele Torinos. Selle kaasamine oli tähelepanuväärne, kuna kaasamise ajal ei olnud seda enne olümpiamänge maailmameistrivõistlustel veel uisutatud. Siiski võisteldi maailmameistrivõistlustel vahetult enne olümpiat, mil Hollandi koondis võitis 2005. aasta Inzellis tiitli, kuid sellisel kujul tuli neil uisutada vaid korra ja olla kiireim, samas kui olümpiavormiks tuli kolm starti.
2010. aasta taliolümpiamängudel sai Haralds Silovsist esimene sportlane olümpiaajaloos, kes osales nii lühirajal (1500 m) kui ka pikal rajal (5000 m) kiiruisutamises ning esimene, kes võistles samal päeval kahel erineval alal.
Edukamad sportlased
[muuda | muuda lähteteksti]Naised
[muuda | muuda lähteteksti]Koht | Sportlane | Riik | Alates | Kuni | Kuld | Hõbe | Pronks | Kokku |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
1. | Ireen Wüst | Holland | 2006 | 2022 | 6 | 5 | 2 | 13 |
2. | Lidija Skoblikova | NSVL | 1960 | 1964 | 6 | – | – | 6 |
3. | Claudia Pechstein | Saksamaa | 1992 | 2006 | 5 | 2 | 2 | 9 |
4. | Bonnie Blair | USA | 1988 | 1994 | 5 | – | 1 | 6 |
5. | Karin Enke | Saksa DV | 1980 | 1988 | 3 | 4 | 1 | 8 |
Gunda Niemann-Stirnemann | Saksamaa | 1992 | 1998 | 3 | 4 | 1 | 8 | |
7. | Martina Sáblíková | Tšehhi | 2010 | 2022 | 3 | 2 | 2 | 7 |
8. | Anni Friesinger | Saksamaa | 1998 | 2010 | 3 | – | 2 | 5 |
Irene Schouten | Holland | 2018 | 2022 | 3 | – | 2 | 5 | |
10. | Yvonne van Gennip | Holland | 1988 | 1988 | 3 | – | – | 3 |
Jorien ter Mors | Holland | 2014 | 2018 | 3 | – | – | 3 | |
Marianne Timmer | Holland | 1998 | 2006 | 3 | – | – | 3 |
Mehed
[muuda | muuda lähteteksti]Koht | Sportlane | Riik | Alates | Kuni | Kuld | Hõbe | Pronks | Kokku |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
1. | Clas Thunberg | Soome | 1924 | 1928 | 5 | 1 | 1 | 7 |
2. | Eric Heiden | USA | 1980 | 1980 | 5 | – | – | 5 |
3. | Sven Kramer | Holland | 2006 | 2018 | 4 | 2 | 3 | 9 |
4. | Ivar Ballangrud | Norra | 1928 | 1936 | 4 | 2 | 1 | 7 |
5. | Jevgeni Grišin | NSVL | 1956 | 1964 | 4 | 1 | – | 5 |
Johann Olav Koss | Norra | 1992 | 1994 | 4 | 1 | – | 5 | |
7. | Tomas Gustafson | Rootsi | 1984 | 1988 | 3 | 1 | – | 4 |
Ard Schenk | Holland | 1968 | 1972 | 3 | 1 | – | 4 | |
9. | Hjalmar Andersen | Norra | 1952 | 1952 | 3 | – | – | 3 |
Kjeld Nuis | Norra | 2018 | 2022 | 3 | – | – | 3 |
Medalitabel
[muuda | muuda lähteteksti]Allolev tabel näitab taliolümpiamängude kiiruisutamise medalite arvestust riikide lõikes aastatel 1924–2022. Paremusjärjestus saadakse kuldmedalite, seejärel hõbe- ja pronksmedalite jagamisel.
Koht | Riik | Kuld | Hõbe | Pronks | Kokku |
---|---|---|---|---|---|
1. | Holland | 48 | 44 | 41 | 133 |
2. | USA | 30 | 22 | 19 | 71 |
3. | Norra | 28 | 29 | 30 | 87 |
4. | NSVL | 24 | 17 | 19 | 60 |
5. | Saksamaa | 13 | 15 | 10 | 38 |
6. | Kanada | 10 | 16 | 16 | 42 |
7. | Rootsi | 9 | 4 | 5 | 18 |
8. | Saksa DV | 8 | 22 | 9 | 29 |
9. | Soome | 7 | 8 | 9 | 24 |
10. | Jaapan | 5 | 10 | 11 | 26 |
11. | Lõuna-Korea | 5 | 10 | 5 | 20 |
12. | Venemaa | 3 | 5 | 5 | 13 |
13. | Tšehhi | 3 | 2 | 3 | 8 |
14. | Saksa FV | 3 | 0 | 0 | 3 |
15. | Hiina | 2 | 3 | 4 | 9 |
16. | Itaalia | 2 | 1 | 4 | 7 |
17. | Austria | 1 | 2 | 3 | 6 |
Poola | 1 | 2 | 3 | 6 | |
19. | Belgia | 1 | 1 | 1 | 3 |
20. | Saksamaa ÜV | 1 | 1 | 0 | 2 |
21. | VOK (ROC) | 0 | 1 | 1 | 2 |
22. | Põhja-Korea | 0 | 1 | 0 | 1 |
Valgevene | 0 | 1 | 0 | 1 | |
24. | Kasahstan | 0 | 0 | 1 | 1 |
OSV | 0 | 0 | 1 | 1 ' | |
Kokku (25 riiki) | 204 | 207 | 200 | 611 |