Kiiruisutamine olümpiamängudel

Olümpiarõngad

Kiiruisutamine

Kiiruisutamine taliolümpiamängudel on alates esimestest talimängudest 1924. aastal Chamonixs kuulund olümpiaprogrammi. Naised osalesid esimest korda 1960. aasta taliolümpiamängudel Squaw Valleys.

Chamonix’s toimunud 1924. aasta taliolümpiamängudel, hõlmas kiiruisutamine viit võistlust. Selle aja kohta ebatavaline, et see ei sisaldanud ainult mitmevõistlust, vaid jagati medaleid ka individuaaldistantsidel: 500 m, 1500 m, 5000 m ja 10 000 m. 1928. aasta mängude eel loobuti mitmevõistlusest.

1932. aasta kiiruisutamise võistlused toimusid Põhja-Ameerika reeglite järgi, mis tähendab, et uisutajad võistlesid tavapärase formaadi asemel kasutusele võetud ühisstartides (formaat sillutas teed lühiraja kiiruisutamise arengule). Samuti tekitas segatust ajamõõtmine, kus võitjale määrati aeg kellaga, ülejäänud paremusjärjestus pandi paika vaatluse järgi. Nendel mängudel Lake Placidis, New Yorgis, osalesid olümpiamängudel ka esimesed naissoost kiiruisutajad näidisürituste sarjas, kusjuures kõik võidud saavutasid Põhja-Ameerika sportlased. Naiste võistlused pidid toimuma ka 1940. aasta taliolümpiamängudel, mis jäid ära Teise maailmasõja tõttu. Pärast sõda võeti nad Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) otsusega uuesti tagasi 1960. aasta olümpiamängudel Squaw Valleys, mil naised uisutasid 500 m, 1000 m, 1500 m ja 3000 m.

Pärast sprindi maailmameistrivõistluste kasutuselevõttu 1970. aastate alguses lisati 1976. aastal Innsbruckis meeste 1000 m distans, samas kui naiste 5000 m, mille Rahvusvaheline Uisuliit (ISU) taastas 1981. aastal ametliku distantsina, tegi oma olümpiadebüüdi 1988. aastal Calgarys. Olümpia kiiruisutamise programmis on meeskondlik jälitussõit, mis lisati 2006. aasta mängudele Torinos. Selle kaasamine oli tähelepanuväärne, kuna kaasamise ajal ei olnud seda enne olümpiamänge maailmameistrivõistlustel veel uisutatud. Siiski võisteldi maailmameistrivõistlustel vahetult enne olümpiat, mil Hollandi koondis võitis 2005. aasta Inzellis tiitli, kuid sellisel kujul tuli neil uisutada vaid korra ja olla kiireim, samas kui olümpiavormiks tuli kolm starti.

2010. aasta taliolümpiamängudel sai Haralds Silovsist esimene sportlane olümpiaajaloos, kes osales nii lühirajal (1500 m) kui ka pikal rajal (5000 m) kiiruisutamises ning esimene, kes võistles samal päeval kahel erineval alal.

Edukamad sportlased

Naised

Koht	Sportlane	Riik	Alates	Kuni	Kuld	Hõbe	Pronks	Kokku
1.	Ireen Wüst	Holland	2006	2022	6	5	2	13
2.	Lidija Skoblikova	NSVL	1960	1964	6	–	–	6
3.	Claudia Pechstein	Saksamaa	1992	2006	5	2	2	9
4.	Bonnie Blair	USA	1988	1994	5	–	1	6
5.	Karin Enke	Saksa DV	1980	1988	3	4	1	8
	Gunda Niemann-Stirnemann	Saksamaa	1992	1998	3	4	1	8
7.	Martina Sáblíková	Tšehhi	2010	2022	3	2	2	7
8.	Anni Friesinger	Saksamaa	1998	2010	3	–	2	5
	Irene Schouten	Holland	2018	2022	3	–	2	5
10.	Yvonne van Gennip	Holland	1988	1988	3	–	–	3
	Jorien ter Mors	Holland	2014	2018	3	–	–	3
	Marianne Timmer	Holland	1998	2006	3	–	–	3

Mehed

Koht	Sportlane	Riik	Alates	Kuni	Kuld	Hõbe	Pronks	Kokku
1.	Clas Thunberg	Soome	1924	1928	5	1	1	7
2.	Eric Heiden	USA	1980	1980	5	–	–	5
3.	Sven Kramer	Holland	2006	2018	4	2	3	9
4.	Ivar Ballangrud	Norra	1928	1936	4	2	1	7
5.	Jevgeni Grišin	NSVL	1956	1964	4	1	–	5
	Johann Olav Koss	Norra	1992	1994	4	1	–	5
7.	Tomas Gustafson	Rootsi	1984	1988	3	1	–	4
	Ard Schenk	Holland	1968	1972	3	1	–	4
9.	Hjalmar Andersen	Norra	1952	1952	3	–	–	3
	Kjeld Nuis	Norra	2018	2022	3	–	–	3

Medalitabel

Allolev tabel näitab taliolümpiamängude kiiruisutamise medalite arvestust riikide lõikes aastatel 1924–2022. Paremusjärjestus saadakse kuldmedalite, seejärel hõbe- ja pronksmedalite jagamisel.

Koht	Riik	Kuld	Hõbe	Pronks	Kokku
1.	Holland	48	44	41	133
2.	USA	30	22	19	71
3.	Norra	28	29	30	87
4.	NSVL	24	17	19	60
5.	Saksamaa	13	15	10	38
6.	Kanada	10	16	16	42
7.	Rootsi	9	4	5	18
8.	Saksa DV	8	22	9	29
9.	Soome	7	8	9	24
10.	Jaapan	5	10	11	26
11.	Lõuna-Korea	5	10	5	20
12.	Venemaa	3	5	5	13
13.	Tšehhi	3	2	3	8
14.	Saksa FV	3	0	0	3
15.	Hiina	2	3	4	9
16.	Itaalia	2	1	4	7
17.	Austria	1	2	3	6
	Poola	1	2	3	6
19.	Belgia	1	1	1	3
20.	Saksamaa ÜV	1	1	0	2
21.	VOK (ROC)	0	1	1	2
22.	Põhja-Korea	0	1	0	1
	Valgevene	0	1	0	1
24.	Kasahstan	0	0	1	1
	OSV	0	0	1	1 '
Kokku (25 riiki)		204	207	200	611

Välislingid

• Kiiruisutamise tulemused Sports Reference veebilehel