Kiievi Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik
| Українська православна церква Київського патріархату | |
 | |
| Lühend | KPUÕK |
|---|---|
| Asutatud | 1992 |
| Tegevuse lõpetanud | 2018 |
| Tegevuspiirkond |
 Ukraina |
| Patriarh | Filaret (1995–2018) |
Kiievi Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik (ukraina keeles Українська православна церква Київського патріархату) oli aastatel 1992–2018 Ukrainas tegutsenud kanooniliselt tunnustamata õigeusu kirik.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Iseseisva kirikuna
[muuda | muuda lähteteksti]KPUÕK tekkis Vene Õigeusu Kirikust lahkulöömise tulemusena.[viide?] KPUÕK võttis asutamisest peale patriootliku hoiaku.[1] KPUÕK toetas 2013.–2014. aastal Euromaidani vägivallas kannatada saanud meeleavaldajaid neile varjupaiga andmisega.[2] 2018. aastal sai KPUÕK ametliku heakskiidu projektile rajada Dnipro linna Donbassi sõjas langenud sõjaväelaste mälestuskirik, kuid ei saavutatud kokkulepet asukoha osas.[3]
Autokefaaalia ja ühinemise küsimus
[muuda | muuda lähteteksti]2018. aastal algas ühtse autokefaalse Ukraina Õigeusu Kiriku rajamine. Sama aasta sügisel toimusid KPUÕK, Ukraina Autokefaalse Õigeusu Kiriku ja Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku esindajate vahel läbirääkimised, mille eesmärk oli leppida kokku ühtse autokefaalse Ukraina õigeusu kiriku asutava ühendkogu toimumine ning kellest peaks saama selle kiriku juht.[4] Enne UÕK asutamist saatsid KPUÕK juhid oma kiriku laiali,[5][6] et ühineda moodustatava UÕK-ga. 9. mail 2019 väitis endine KPUÕK juht Filaret, et KPUÕK ei ole likvideeritud, kuid Ukraina kultuuriministeeriumi arvates lõpetas KPÕUK 2018. aasta detsembris eksisteerimise.[7]
Juhtimine
[muuda | muuda lähteteksti]KPUÕK eestseisjad kandsid tiitlit Kiievi ja kogu Vene-Ukraina patriarh (Патріарх Київський і всієї Руси-України). Aastatel 1992–1995 kandis seda tiitlit Vladimir, seejärel aastatel 1995–2018 tema järglane Filaret.
Liikmed
[muuda | muuda lähteteksti]Kirikuvahetus
[muuda | muuda lähteteksti]Ukraina kultuuriministeeriumi andmetel vahetasid aastatel 2014–2017 kahekümnes oblastis umbes 80 kogudust oma kiriklikku alluvust, minnes Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirikust üle KPUÕK-sse. Kõige suurem oli kirikuvahetus Ternopili ja Rivne oblastites.[8] 2015. aasta aprillis liitus KPUÕK-ga kaheksa Ukraina Autokefaalse Õigeusu Kiriku kogudust.[9] 2016. aasta suvel liitus KPUÕK-ga veel 11 UAÕK kogudust.[10]
Liikmeskond enne likvideerimist
[muuda | muuda lähteteksti]2018. aasta alguses oli KPUÕK-l Ukraina kultuuriministeeriumi andmetel 4807 aktiivset kogudust ja 62 kloostrit.[11] 2018. aasta sügisel Ukraina elanike seas läbi viidud usuliste tõekspidamiste uuringu kohaselt seostas 45,2% õigeusklikest end KPUÕK-ga ning 16,9% seostas end MPUÕK-ga.[12]
Taastamine
[muuda | muuda lähteteksti]Filaret kutsus 20. juuniks 2019 Kiievi Püha Vladimiri katedraali kokku likvideeritud KPUÕK kohaliku kirikukogu, mis kuulutas KPUÕK laialisaatmise tühiseks ja KPUÕK sisuliselt taastatuks. Filaret lisas, et tal on õigus saada endale kõik UÕK Kiievi kogudused ja kloostrid.[13] Piiskoppidest osalesid kirikukogul peale Filareti veel ülempiiskop Ioasaf (Šõbajev) ja piiskop Peetrus (Moskaljov).[14] UÕK keelas sellel kirikukogul osalenud munkpreester Eelijal (Zelenskõi) ja arhimandriit Andreasel (Marutšak) tähtajaliselt vaimulikuna teenimise. Arhimandriit Andreasele määras karistuse Kiievi ja kogu Ukraina metropoliit Epifanius (Dumenko), kes nimetas põhjendusena Andrease katset haarata võim Kiievi Püha Theodosiuse kloostris. Vaimulikuna teenimise keelu kehtivusajaks määras ta kolm kuud. Munkpreester Eelijale määrati pooleaastane vaimulikuna teenimise keeld.[15][16]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Olexandr Sagan ORTHODOXY IN UKRAINE IN 2014: AT THE CROSSROADS BETWEEN LOCAL CHURCH AND ‘RUSSIAN WORLD’ - RISU, 25.01.2015 (vaadatud 14.04.2019)
- ↑ Matthias Williams, Pavel Polityuk. Once an outcast, Ukrainian Patriarch ready to lead church split from Russia - REUTERS, 29.09.2018 (vaadatud 16.03.2019)
- ↑ CHURCH DEDICATED TO WARRIORS FALLEN IN EASTERN UKRAINE TO BE BUILT IN DNIPRO - RISU, 03.10.2018 (vaadatud 01.05.2019)
- ↑ Дмитрий Бобрицкий, Валерия Кондратова Томос: как договариваются Филарет, Макарий и иерархи из УПЦ МП - ЛІГА.net 12.11.2018, (vaadatud 12.04.2019)
- ↑ "Necessary step": UOC-KP, UAOC voted on dissolution ahead of Unification Council - UNIAN (vaadatud 11.04.2019)
- ↑ ПЦУ обнародовала решение УПЦ КП о самороспуске с подписью Филарета - Lb.ua, 17.05.2019 (vaadatud: 17.05.2019)
- ↑ Минкульт заверил, что УПЦ КП не существует - Lb.ua, 11.05.2019 (vaadatud 11.05.2019)
- ↑ Храм пополам: как жители Тернопольской области меняют Московский патриархат на Киевский - Hromadske, 22.01.2018 (vaadatud 03.03.2019)
- ↑ 8 парафій УАПЦ перейшли до УПЦ КП - Релігія в Україні, 14.04.2015 (vaadatud 11.04.2019)
- ↑ 11 парафій УАПЦ одночасно перейшли в УПЦ КП - Релігія в Україні, 30.07.2016 (vaadatud 11.04.2019)
- ↑ РЕЛІГІЙНІ ОРГАНІЗАЦІЇ В УКРАЇНІ (СТАНОМ НА 1 СІЧНЯ 2018 Р.) - RISU, 2018. (vaadatud 03.03.2019)
- ↑ RECENT POLL: MAJORITY OF ORTHODOX UKRAINIANS AFFILIATE THEMSELVES WITH THE KYIV PATRIARCHATE - RISU, 17.09.2018 (03.03.2019)
- ↑ "Собор" Филарета отменил решение о самороспуске УПЦ КП и отказался от томоса - Lb.ua, 20.06.2019 (vaadatud 20.06.2019)
- ↑ Епифаний созывает синод ПЦУ на 24 июня из-за отделения Филарета - Lb.ua, 20.06.2019 (vaadatud 21.06.2019)
- ↑ ПЦУ запретила в служении двух избранных на "соборе" Филарета будущих епископов УПЦ КП - Lb.ua 22.06.2019 (vaadatud 23.06.2019)
- ↑ ПЦУ отстранила двух священников за участие в «соборе» Филарета - Lb.ua 23.06.2019 (vaadatud 23.06.2019)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- УПЦ КП просит запретить другим церквям пользоваться ее храмами - Liga Novosti, 12.07.2019, 11:15
- ПЦУ объявила о юридической ликвидации УПЦ КП и УАПЦ - Lb.ua, 14.12.2019