Kihnu Püha Nikolai kogudus

Kihnu Püha Nikolai kogudus (ka Kihnu Püha Nikolaose kogudus) on õigeusu kogudus Pärnu maakonnas Kihnul. Kogudus kasutab Kihnu Püha Nikolai kirikut.

Kihnu saarel 1840. aastatel aset leidnud usuvahetusliikumise tulemusena siirdus 1846–1847 enamik kihnlasi õigeusku. 1. märtsil 1848 asutati saarel õigeusu kogudus, kuhu kuulus aasta lõpuks 266 meest ja 322 naist. Kõigist Eesti kihelkondadest olid Kihnu elanikud üksmeelselt usku vahetamas. 1848. aastaks oli Kihnus õigeusklikke 89,5% saare elanikkonnast. Järgnevatel aastakümnetel kuulusid peaaegu kõik kihnlased sünnijärgselt õigeusu kirikusse. Riia ja Miitavi piiskop Filaret (Gumilevski) pühitses luterliku kirikuhoone kohalike õigeusklike teenistuste pidamiseks. Alates 19. novembrist 1858 toimetati jumalateenistusi Kihnu mõisa peahoones. Kihnu Püha Nikolai koguduses oli 1890. aastal 928, 1916. aastal 1227 ja 1935. aastal 1204 liiget. Ilmselt on koguduseliikmetena arvestatud ka Kihnus sündinud ja mandrile või mujale siirdunud kihnlasi. Nõukogude ajal oli kogudusel oma preester aastatel 1944–1962 ja 1966–1972.