KiVa
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2024) |
KiVa on koolidele suunatud kiusamise ennetamise ja vähendamise programm. [1]
KiVa teadus- ja tõenduspõhine programm töötati välja aastatel 2006–2008 Turu ülikoolis ja see võeti kasutusele Soomes 2009. aastal. Programm sisaldab palju praktilisi tegevusi ja materjale nii kiusamise ennetamiseks kui ka kiusamisjuhtumite lahendamiseks. Soomes kasutab KiVa programmi ligi 50% kõikidest üldhariduskoolidest. Alates 2012. aastast on SA Kiusamisvaba kool Turu Ülikooli ametlik litsentseeritud programmi levitaja Eestis. Lisaks Eestile ja Soomele kasutab KiVa programmi maailmas veel 20 riiki. [1]
KiVa programmist
[muuda | muuda lähteteksti]Programmi peamised tegevused
[muuda | muuda lähteteksti]Ennetustegevus. See hõlmab info jagamist kõikidele osapooltele.
1.–9. klassi õpilastele viiakse kaks korda kuus läbi KiVa tunde, mille käigus kasvatatakse laste empaatiavõimet, arendatakse sotsiaalseid oskuseid ning edendatakse sõbralikke grupisuhteid teineteisega. Tehakse teadlikku tegevustööd õpilaste hoiakute, uskumuste ja oskustega kiusamisega seotud teemadel.
Kiusamisjuhtumite lahendamine. Selleks moodustatakse KiVa tiim kooli enda personalist ja sinna kuulub ka juhtkond. Liikmed saavad põhjaliku koolituse, kuidas tegeleda kiusamisjuhtumitega ja kuidas neid lahendada.
Tulemuste hindamine ja analüüs. Igal kevadel viiakse läbi anonüümne küsitlus, kus osalevad kooliõpilased, ja kaks korda aastas küsitakse tagasisidet kooli personalilt. [2]
Miks on KiVa vaja?
[muuda | muuda lähteteksti]KiVa on vaja selleks, et õpetada lapsi, lapsevanemaid ja koolipere kiusamist ära tundma, kiusamisele reageerima ja kiusamisjuhtumeid korrektselt lahendama.
Kuna KiVa on teadus- ja tõenduspõhine programm, siis see sisaldab terviklahendust, mille iga komponent on uuringute järgi oluline kiusamise vähendamisel.
Tänu KiVa programmile osatakse märgata kiusamisjuhtumeid ja õpitakse neid ennetama, suhted klassis ja koolikaaslastega paranevad, lastel kasvab empaatiavõime, õpitulemused paranevad.[1]
Mis on kiusamine?
[muuda | muuda lähteteksti]Kiusamine on süstemaatiline tegevus, mille käigus paneb üks inimene meelega ja korduvalt teist inimest ennast halvasti tundma ning kannatajal on raske ennast kaitsta. Kiusamine on alati ebavõrdne. Ohver võib olla teistest füüsiliselt nõrgem, vaesem või rikkam, vähem sõnaosavam või muus osas teistest erinev, tal võib olla klassis vähe sõpru või ta ei ole nii populaarne. Kiusajal võib olla palju toetajaid ja seetõttu võib tema ohvriks sattuda igaüks, kes sellesse toetajate ringi ei kuulu.
Kiusamine võib olla kas nähtav või väljapoole nähtamatu tegevus.
Kiusamine toimub alati meelega st, et haiget tehakse meelega ja korduvalt. Kiusamine ei ole juhuslik ühekordne tüli või vaidlus. See võib kesta kuid või isegi aastaid. [3]
Eestis on koolikiusamine väga suur probleem ja uuringute kohaselt jääb Eesti koolikiusamise tihedusest maha vaid Sloveeniast olles niimoodi teisel kohal. [4]
Kiusamine võib esineda mitmel kujul.
- Füüsiline kiusamine – kahjustatakse ohvri keha või esemeid, nt peksmine, haiget tegemine, asjade lõhkumine vms.
- Sõnaline kiusamine – ohvrile põhjustatakse kannatusi sõnadega nt sõimamine, mõnitamine, ähvardamine vms.
- Varjatud kiusamine – levitatakse kuulujutte või laimu, tõrjutakse seltskonnast välja ilma midagi talle endale ütlemata.
- Küberkiusamine – Internetis ebasobivate piltide või tekstide saatmine, ebasobivate sõnumite saatmine või nende vahendusel ähvardamine. [3][4]
Kiusamise tagajärjed
[muuda | muuda lähteteksti]Kiusamine võib olla tõsiste tagajärgedega. Kiusataval võib tekkida depressioon, ärevushäired, suitsiidimõtted, õppimine halveneb jne. Lapsed kes on sattunud kiusamise ohvriks ei pruugi julgeda oma probleemi kellegagi jagada ja nii kipuvad nad oma mures olema üksinda. See võib lõppeda ohvrile ka oma elu lõpetamisega.
KiVa programmiga liitumise sammud
[muuda | muuda lähteteksti]- Peab olema koolipere ühine otsus liituda Kiva programmiga.
- KiVa eestvedajate ehk tiimi loomine.
- Liitumisavalduse täitmine.
- Liitumisvestlus Kiusamisvaba Kooli esindajaga.
- Programmi vastuvõtmise otsus.
- Koolijuhtide stardiseminar.
- Baaskoolitus kooli KiVa tiimile.
- Õpilasküsitlus.
- Materjalid jõuavad kooli.
- Ettevalmistused koolis programmi rakendamiseks.[5]
KiVa programmiga liitunud Eesti koolid
[muuda | muuda lähteteksti]- Abja Gümnaasium
- Anna Haava nimeline Pala Kool
- Antsla Gümnaasium
- Are Kool
- Elva Gümnaasium
- Emili Kool
- Friedebert Tuglase nimeline Ahja Kool
- Haabersti Vene Gümnaasium
- Holstre Kool
- Häädemeeste Keskkool
- Iisaku Gümnaasium
- Illuka Kool
- Ilmatsalu Põhikool
- Juuru Eduard Vilde Kool
- Johannes Voldemar Veski nimeline Maarja-Magdaleena Põhikool
- Jõhvi Põhikool
- Jäneda Kool
- Jüri Gümnaasium
- Kadrina Keskkool
- Kalmetu Kool
- Kanepi Gümnaasium
- Kirivere Kool
- Kiviõli Vene Kool
- Kohila Gümnaasium
- Kohtla-Järve Järve Kool
- Koigi Kool
- Kolga Kool
- Kullamaa Keskkool
- Kuressaare Hariduse Kool
- Kuusalu Keskkool
- Kuuste Kool
- Kääpa Põhikool
- Laagri Kool
- Laeva Põhikool
- Lagedi Põhikool
- Laulasmaa Kool
- Laulasmaa Kooli Lehola õppekoht
- Laulasmaa Kooli Klooga õppekoht
- Lihula Gümnaasium
- Maardu Põhikool
- Melliste Algkool-Lasteaed
- Meremäe Kool
- Mooste Mõisakool
- Muhu Põhikool
- Mustvee Kool
- Narva Eesti Gümnaasium
- Narva Kesklinna Gümnaasium
- Narva Kreenholmi Gümnaasium
- Noarootsi Kool
- Olustvere Põhikool
- Paide Hammerbecki Põhikool
- Paldiski Vene Põhikool
- Paldiski Ühisgümnaasium
- Palupera Põhikool
- Peipsi Gümnaasium
- Pikavere Mõisakool
- Pärnu Rääma Põhikool
- Raasiku Kool
- Rakvere Eragümnaasium
- Rakvere Reaalgümnaasium
- Randvere Kool
- Risti Põhikool
- Rocca al Mare Kool
- Rocca al Mare Kooli Roostiku õppekoht
- Roosna-Alliku Põhikool
- Ruusa Põhikool
- Saarepeedi Kool
- Sakala Eragümnaasium
- Sillamäe Eesti Põhikool
- Sillaotsa Kool
- Sindi Gümnaasium
- Suure-Jaani Kool
- Suure-Jaani Kooli Sürgavere õppekoht
- Suure-Jaani Kooli Tääksi õppekoht
- Suure-Jaani Kooli Vastemõisa õppekoht
- Tabasalu Kool
- Tabivere Põhikool
- Taebla Kool
- Tallinna Avatud Kool
- Tallinna Ehte Humanitaargümnaasium
- Tallinna Euroopa Kool
- Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium
- Tallinna Heleni Kool
- Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasium
- Tallinna Järveotsa Gümnaasium
- Tallinna Karjamaa Põhikool
- Tallinna Kuristiku Gümnaasium
- Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikool
- Tallinna Lasnamäe Gümnaasium
- Tallinna Lasnamäe Vene Gümnaasium
- Tallinna Lilleküla Gümnaasium
- Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi Räägu Kool
- Tallinna Linnamäe Vene Lütseum
- Tallinna Läänemere Gümnaasium
- Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium
- Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium
- Tallinna Mustjõe Gümnaasium
- Tallinna Nõmme Põhikool
- Tallinna Pae Gümnaasium
- Tallinna Saksa Gümnaasium
- Tallinna Toomkool
- Tallinna Tõnismäe Reaalkool
- Tallinna 32. Keskkool
- Tallinna 53. Keskkool
- Tartu Aleksander Puškini Kool
- Tartu Annelinna Gümnaasium
- Tartu Forseliuse Kool
- Tartu Karlova Kool
- Tartu Mart Reiniku Kool
- Tartu Miina Härma Gümnaasium
- Tartu Raatuse Kool
- Tartu Tamme Kool
- Toila Gümnaasium
- Vabaduse Kool
- Valga Põhikool
- Valjala Põhikool
- Vara Põhikool
- Varstu Kool
- Vasalemma Põhikool
- Vasta Kool
- Viimsi Kool
- Viiratsi Kool
- Viljandi Jakobsoni Kool
- Viljandi Kaare Kool
- Viljandi Kesklinna Kool
- Viljandi Paalalinna Kool
- Võru Kesklinna Kool
- Võru Kreutzwaldi Kool
- Vändra Gümnaasium
- Värska Gümnaasium
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 "KiVa programm". Kiusamisvaba Kool. Vaadatud 8. novembril 2023.
- ↑ https://kiusamisvaba.ee/kiva-programm/
- ↑ 3,0 3,1 https://kiusamisestvabaks.ee/wp-content/uploads/2021/05/Ombudsmani_voldik_kui_kiusatakse_EST.pdf
- ↑ 4,0 4,1 https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/31401/narruskberg_epp.pdf?sequence=1&isAllowed=y
- ↑ https://kiusamisvaba.ee/kiva-programm/liitumisprotsess/
- ↑ https://kiusamisvaba.ee/kiva-programm/kiva-koolid/