Kesswil

Kesswil
saksa Kesswil
Kesswili vapp
Pindala: 4,4 km²
Elanikke: 991 (31.12.2018)
Koordinaadid: 47° 35′ N, 9° 19′ E

Kesswili asend

Kesswil on küla ja vald Šveitsis Thurgau kantonis Arboni ringkonnas Bodeni järve ääres Romanshorni ja Kreuzlingeni vahel raudtee ja maantee ääres.

Naabervallad on Dozwil, Güttingen, Hagnau, Hefenhofen, Immenstaad, Sommeri ja Uttwil.

Valla pindala on 4,4 km², elanike arv on 952 (31. detsember 2006).

Varasemad elanike arvud:

• 1649: 388 (loendus)
• 1860: 533 (rahvaloendus)
• 2002: 923
• 2005: 929 (31. detsember)

Kõrgus merepinnast on 412 m.

Valla keskus on Seedorf ehk Kesswil. Järvest kaugem osa on Oberdorf.

Vallanumber on 4426, sihtnumber 8593, suunakood 071.

Valla ametikeel on saksa keel. Umbes 94% elanikest on saksakeelsed.

Vallavanem (Gemeindeammann) on Hermann Haffter.

Tunnuslause on "Das Rosendorf am Bodensee" 'Roosiküla Bodeni järve ääres'.

Kesswili vapp põhineb keskaegsel Kesswili isandate vapil.

Kesswil

Majandus

Suur osa elanikke tegeleb põllumajanduse ja käsitööga. Kuigi Kesswili sageli nimetatakse kalurikülaks, pole ta kunagi olnud puhtalt kaluriküla.

Transport

Kesswilis on raudteejaam. Raudteeliin Romanshorn–Kreuzlingen avati 1. juunil 1870. Aastal 1946 jõudis Kesswili esimene elektrirong.

Aastast 1862 oli Kesswilil paadiühendus aurikuga.

Teenindus, kaubandus ja turism

Külas on restoranid, hotell ning puhkuseks väljaüüritavad korterid ja toad.

Kesswilis on kauplused, arst ja juuksur. Paljud teenused on saadaval ainult naabervaldades Romanshornis, Amriswilis ja Kreuzlingenis.

Post

Kesswilil on oma postkontor, mis avati 1. jaanuaril 1845.

Aastatel 1855–1875 läbis Kesswili postitõllaliin Amriswil–Dozwil–Kesswil–Konstanz.

Haridus

Kesswilis on lasteaia ning 1.-6. klassiga algkool primaarkool, mis asub Seedorfis. Dozwili-Kesswili-Uttwili sekundaarkool asub Dozwilis ning gümnaasium (kantonikool) Romanshornis.

Kool oli algul Paul Häberlini sünnimajas Dozwilerstrassel. 3. oktoobril 1886 pühitseti sisse uus koolimaja Güttingerstrassel.

Ajalugu

Vanimad arheoloogilised leiud on kivikirved nooremast kiviajast.

Rooma riigi ajal oli Kesswili ala Reetia provintsi koosseisus.

Küla on esmamainitud kui Chezzinwillare ('Chessole kuuluv küla') 4. juunist 817 pärinevas ürikus, millega Ludwig Vaga muu hulgas annab Sankt Galleni kloostrile edasirentimiseks mitu mõisa, sealhulgas Kesswilis asuva umbes 12 ha suuruse mõisa. Kuni uusajani oli enamik Kesswili elanikke Sankt Galleni või Münsterlingi kloostri läänimehed või Konstanzi rentnikud.

Foogtiõigused olid Sankt Galleni kloostril, 1413–1498 Münsterlingeni kloostril. 26. jaanuaril 1501 jagasid Šveits ja Sankt Galleni vürstabt omavahel jurisdiktsioonid. Abtile jäi madalam jurisdiktsioon, Šveitsile kõrgem (maafoogt Frauenfeldis. Aastal 1506 andis abt Franziskus Kesswilile külaõiguse.

Aastal 1463 loendati Kesswilis 53 majapidamist.

Aastast 1534 pärineval Achilles Pirmin Gasseri Bodeni järve kaardil on Kesswili küla arvatavasti esimest korda kaardil kujutatud. Küla on peal ka Aegidius Tschudi Šveitsi kaardil aastast 1538.

Kolmekümneaastase sõja ajal kuulus Kesswil 1628. aastal sisseseatud korra kohaselt 80 mehega Uttwili kvartiiri (Quartier). "Huetackeris" peeti vahtmeistri juhtimisel viie mehega Hochwacht'i.

Aastal 1649 oli Kesswilis 388 elanikku.

Aastatel 1691 ja 1692 oli Kesswilis näljahäda. 40 inimest suri nälga. Sel ajal oli Kesswilis 52 vaest ja 132 kerjust.

3. märtsist 1798 vabanes Thurgau, kuhu Kesswil kuulub, alama staatusest ning sai 1803 omaette kantoniks.

Aastatel 1803–1816 kuulus Dozwil Kesswili alla.

Aasta 1817 oli raske näljaaasta.

1860. aasta rahvaloenduse järgi elas Kesswilis 533 elanikku.

Aastatel 1898–1899 rajati veevärk.

20. sajandi alguses oli Kesswilis aadressiraamatu järgi muu hulgas kolm pagarit, neli õmblejat, neli toidupoodi, kaks nahakaupmeest, kolm kingseppa, 8 laevameest, 9 tikkijat ja 19 talunikku.

Aastal 1911 rajati Elektra Ühistu (Elektra-Genossenschaft), 1912 küla elektrifitseeriti ja varustati elektrilise tänavavalgustusega.

Aastal 1978 pandi tööle Kesswili piirkonna heitvete puhastusseadmed.

Kirik

Kesswilis on Kesswili-Dozwili evangeelne reformeeritud kogudus (pastor Christian Herbst; kalvinistlik kogudus).

Katoliiklased kuuluvad Güttingeni kogudusse.

Ajalugu

Aastal 1429 kaebasid kesswillased Münsterlingeni kloostri meistrinnale, et neil puudub oma kirik. Peagi rajati Püha Adelheidi kabel, millest sai palverännukabel.

Aastal 1451 on Kesswilil oma preester.

Suvel 1525 jõudis Kesswili reformatsioon ning juurdus peagi.

16. sajandist kuulus ka Dozwil Kesswili kirikukihelkonda. Aastast 1588 oli Uttwilis Kesswili pastoraadi filiaal.

Aastal 1644 lõhuti kiriku laiendamise käigus Püha Adelheidi kabel.

Aastatel 1782–1786 oli Kesswilil pikk kirikutüli Dozwiliga, mida ei suutnud lahendada isegi Šveitsi Tagsatzung.

Alates 1877. aastast oli pastoriks Adolf Schlatter.

Kesswili katoliiklased kuulusid 1682–1869 Romanshorni kogudusse, hiljem Güttingeni kogudusse.

Aastal 1956 kirik renoveeriti.

Surnuaed asub järve ääres. Hauad on tihedalt lilli täis istutatud.

Sport

Aastal 1892 asutati spordiühing.

28. septembril 1952 pühitseti sisse võimla. See lammutati 1989.

Vaatamisväärsused ja üritused

Küla südames on säilinud 17. sajandist pärit puitsõrestikmaju.

Alates 1970. aastast toimub iga aasta augustis Kesswili sadama ees järvejumalateenistus, mida kuulatakse paatidest.

Juulis toimub Bodensee-Brocante, mille juurde kuulub suur vanakraamiturg, kus pakutakse ka antikvaarseid esemeid ning 1930.–1950. aastate kogumisobjekte.

Kesswili-Güttingeni matkarada peetakse kauneimaks lõiguks Kreuzlingeni ja Romanshorni vahelisel matkarajal.

Kesswiliga seotud tuntud isikuid

• Carl Gustav Jung, Šveitsi psühhiaater ja psühholoog, sündis 26. juulil 1875 Kesswilis pastori pojana.
• Paul Häberlin, Šveitsi filosoof, psühholoog ja pedagoog, sündis 17. veebruaril 1878 Kesswilis.
• August Künzler, Šveitsi kolonisaator, sündis 1901 Kesswilis.
• Emanuel Nobs, Šveitsi maalikunstnik, maeti 1985 Kesswili. Igal aastal 13. oktoobril toimub tema mälestusjumalateenistus.

Välislingid

• Kesswili koduleht (saksa keeles)
• Fotod kirikust ja surnuaiast
• Fotod Kesswilist, sealhulgas Jungi sünnimajast
• Spordiühingute koduleht (saksa keeles)