Mine sisu juurde

Keskkonnainnovatsioon

Allikas: Vikipeedia

Keskkonnainnovatsioon ehk ökoinnovatsioon (inglise keeles environmental innovation) on uued tooted, tootmisprotsessid ja teenused, mis toovad kasu tarbijale ja ettevõtjale, kuid vähendavad tootmise ja tarbimise keskkonnamõju [1].

Ökoinnovatsioon on üks innovatsiooni liikidest ja suhteliselt uus kontseptsioon ja teadusuuringute valdkond.[2]

Ökoinnovatsiooni termini üks esimesi kasutajaid on Peter James, kes defineeris seda kui uut toodet ja protsessi, mis pakub kliendile ja ettevõttele väärtust sealjuures vähendades märkimisväärselt keskkonnamõjusid. Ettevõtluse vaates on tegemist keskkonnasäästlikkusel põhineval ärimudelil, mis minimeerib äritegevusest tekkivat negatiivset mõju muutes tootmisprotsessi juhtimise tõhusamaks – ressursisäästlikmaks.[3]

Ökoinnovatsioon lahendab majanduskasvuga kaasnevat (nt heaolu kasvust tingitud tootmis- ja tarbimiskasv) ja piiratud ressursside kasutamise probleemi, keskendudes sellele, kuidas kasutada ressursse tõhusamalt ja kuidas luua väiksema materjalikuluga suuremat väärtust või lisandväärtust. Võttes kasutusse ökoinnovaatilisi lahendusi, on võimalik majanduskasvu ilma negatiivse keskkonnamõjuta kasvatada.

Ökoinnovatsioon ei põhine ainult tehnoloogia arendamisel, vaid saab toimuda sotsiaalsete ja institutsionaalsete tugistruktuuride vastava arenguga. Lihtsustatult tähendab see seda, et riik peab ökoinnovatsiooni teadmust (teadus- ja arendustegevusi) eesmärgipäraselt juhtima, looma vastava õigusraamistiku ja tingimused (keskkonna) ning ühiskonnas keskkonnasäästlikku mõtteviisi toetama. Üks näide, kuidas keskkonnasäästlik mõtteviis on integreeritud ühiskonda, on vastutustundliku ettevõtluse juhtimine. Vastutustundlik ettevõtlus ehk CSR (Corporate social responsibility) on ettevõtte majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõõtme loomulik ja vabatahtlik integreerimine ettevõtte igapäeva tegevusse, juhtimisse ja äristrateegiasse. Vastutustundlik ettevõte ei keskendu ainult finantsnäitajatele, vaid huvitub ka keskkonna ja sotsiaalsest mõjust ehk jalajäljest, mida ta oma tegevusega jätab. [4]

Ökoinnovatsiooni investeerimine ja ressursitõhusa ühiskonna loomine on ka Euroopa Liidu üks eesmärkidest. Ökoinnovatsioonist nähakse võimalust luua uusi tooteid/teenuseid, töökohti ja kasvatada majandusedu.[5]

Ökoinnovatsioon tähendab ressursside tõhusamat kasutamist kogu olelusringi vältel, alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmekäitluse ja taaskasutuseni. See eeldab üleminekut ringmajandusele, kus olemasolevaid tooteid ja teenuseid korduvkasutatakse, uuendatakse või parandatakse ning ringlusse võetakse. [6] Näiteks toorainena ümbertöötatud materjali kasutamine aitab ettevõttel märkimisväärselt kulusid kokku hoida. Ringmajandus on ühest küljest trend, teisalt keskkonnapoliitiline eesmärk, et tagada konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik majanduskasv.

Ressursitõhusate lahenduste näiteid

[muuda | muuda lähteteksti]

Keskkonnajuhtimise süsteemid (nt roheline kontor, EMAS, ISO 14 100) on ettevõtte juhtimissüsteem, mille abil vaadeldakse ja hinnatakse pidevalt, kuidas kulusid raha ja keskkonna seisult kokku hoida. Läbimõeldud ja standarditud tegevuste kaudu vähendatakse nt jäätmeteket nii tootmises kui ka töökeskkonnas (rohekontor).

  • Ökodisain: ökodisaini eesmärk on mõelda välja tooteid, mis mõjutaksid toote eluea jooksul keskkonda võimalikult vähe. Ökodisainitud toode on loodussäästlik ja soodne.
  • Jäätmete muutmine ressursiks: tootmises tekkinud jäätmeid on võimalik vastava tehnoloogia abil taaskasutada. Kasutada saab enda või teiste tootjate poolt tekitatud jäätmeid – mis on ühele jääde on teisele tooraineks. Tootmisjääkide kasutamise peale mõtlemine võib olla ideeks uuele põnevale tootele. Tootmisjäägiks võib olla nt jääksoojus, saepuru, süsihappegaas jne.
  • Sekundaartoorme, näiteks jääksoojuse kasutamine: tootmise käigus vabanenud soojust saab taaskasutada nt teiste tootmisruumide (nt ladu) soojendamiseks või hoopis jäätumise vältimiseks.
  • Läbimõeldud valgussüsteemid: Valgussüsteemide tark kasutamine võib anda ettevõttele isegi üle 80% kulude kokkuhoidu. Nutikad valgussüsteemid on näiteks LED-valgustid, valgustite funktsionaalne rühmitamine, valgustite reguleerimine sõltuvalt valguse vajadusest (nt tootmistegevuse iseloomust).
  • Tootmise automaatjuhtimine: IT-lahendustega saab automatiseerida tootmisprotsesse ja tootmishooneid. Automaatjuhtimise kaudu väheneb praagivõimalus ja tootlikkus kasvab.