Kent Cochrane

Kent Cochrane (5. august 1951 Toronto – 27. märts 2014 Toronto^[1]), tuntud ka kui patsient K.C., oli mäluhäirega Kanada patsient, keda on põhjalikult uuritud ja kellest on 1980. aastate algusest peale kirjutatud üle 20 neuropsühholoogiaalase teadusartikli.

1981. aastal sattus Cochrane mootorrattaga liiklusõnnetusse, mille tagajärjel tekkis tal raske anterograadne ja retrograadne amneesia. Peamiselt oli kahjustunud lähimälu – ta ei mäletanud midagi, mis oli pärit ajast vahetult enne õnnetust –, ja vähem pikaajaline mälu – tal oli mälestusi vaid ajast, millest oli palju aega möödunud. Erinevalt teistest amneesiapatsientidest, nagu patsient H.M., oli Cochrane'i semantiline mälu kahjustusteta, aga kahjustunud oli suur osa tema episoodilisest mälust^[2]. Juhtumianalüüsina on Cochrane'i seostatud amneesia ühe keskmega mälu hüpoteesi purunemisega, sest selle hüpoteesi kohaselt on võimalik mälufunktsiooni seostada konkreetse paigaga ajus^[3].

Elukäik

Cochrane sündis 1951. aastal viielapselise pere vanima lapsena ja kasvas üles Toronto äärelinnas. Hiljem õppis ta ärijuhtimist ja töötas mootorrattaavariini ühes tootmisettevõttes^[3].

Cochrane suri 62-aastaselt 27. märtsil 2014^[1]. Surma täpne põhjus on ebaselge, aga tema õde Karen Casswell on öelnud, et põhjuseks peetakse südamerabandust või insulti. Ta suri hoolekandeasutuses oma toas ja tema pere ei andnud lahkamiseks luba^[1].

Avarii ja neuroloogilised kahjustused

1981. aasta oktoobris sattus Cochrane teel töölt koju avariisse, kui tema mootorratas kaldus teelt kõrvale. Tal tekkis selle sündmuse tagajärjel traumaatiline ajukahjustus. Haiglasse jõudnud Cochrane'il esines kloonilisi epileptilisi hooge ja ta oli teadvuseta. Patsiendi vasak subduraalne hematoom õnnestus kirurgiliselt eemaldada. Cochrane suutis mõne päeva pärast lihtsatele käsklustele reageerida. Nädala pärast tundis ta ära oma ema. Uue kompuutertomograafuuringu käigus leiti, et patsiendil on ka krooniline bilateraalne otsmikusagara subduraalne hematoom, paisunud ajuvatsakesed ja käärud ning vasaku oimusagara infarkt^[3].

Taastusraviasutusse jõudnult tundis Cochrane ära sõpru ja pereliikmeid, aga ilmnes aeglasem mõtlemine, osaline parema kehapoole halvatus ja parema silma nägemisprobleemid. Taastusraviasutusest lahkumise ajaks 1982. aastal oli tema neuroloogiliste kahjustuste ulatus kindlaks tehtud. Tal oli ulatuslik oimusagara mediaalosa kahjustus ja peaaegu täielik bilateraalne hippokampuste kadu. Pärast avariid iga kümne aasta järel tehtud kompuutertomograafiauuringutest oli näha, et ajapikku tema neuroloogiline profiil stabiliseerus^[3].

Mälukahjustused

Hippokampus on oimusagaras mediaalselt asetsev ajupiirkond, mis vastutab uute episoodiliste ja semantiliste mälestuste loomse eest

Suurte neuroloogiliste kahjustuste tõttu esines Cochrane'il raskekujulisi kognitiivseid ehk tunnetuslikke puudujääke. Näiteks oli tugevalt häiritud tema võime luua uusi episoodilisi mälestusi. Sellele vaatamata töötasid tal hästi semantiline mälu ja noeetiline teadvus. Temaga läbi viidud uuringud näitasid, et Cochrane suutis meenutada enne avariid õpitud fakte. Ta suutis näiteks eristada stalagmiiti stalaktiidist^[4]. Seevastu ei suutnud Cochrane meenutada sündmuste emotsionaalseid detaile, näiteks oma venna surma ega ohtlikku kukkumist, mis tal kodus oli^[5]. Cochrane'il oli raskelt kahjustunud ka autonoeetiline teadvus. See tähendab, et tal puudus võime kujutleda end tulevikus. Ta ei suutnud vastata midagi küsimustele, mida ta järgmisel päeval, kuul või aastal teha kavatseb. Üldse unustas ta tegevused, millega ta parasjagu tegeles, kohe, kui tema mõtted millelegi muule suunati^[4].

Neuropatoloogiliselt kannatas Cochrane nii anterograadse amneesia kui ka ajalise gradiendiga retrograadse amneesia käes. Mõlemat amneesiavormi iseloomustab mediaalsete oimusagarate kahjustus, eriti hippokampuse piirkonnas^[6]. Avariis tekkinud trauma tõttu oli tal raskekujuline anterograadne amneesia, mistõttu oli ta võimetu meelde jätma nii uut isiklikku kui ka semantilist informatsiooni.

Sellist retrograadset amneesiat, kus kahjustunud olid tema isiklikud mälestused, aga puutumata jäänud faktiteadmised avariieelsest ajast, pole varem nähtud. Ta ei suutnud meenutada oma isiklikke mälestusi, aga suutis meenutada fakte näiteks matemaatikast, ajaloost, teadusest^[4].

Seos Eestiga

Eesti päritolu mälu-uurija Endel Tulving on üks Cochrane'i enim uurinud teadlasi. Tulvingu avastus, et semantiline mälu ja episoodiline mälu on kaks eraldi mälusüsteemi, on tuletatud suuresti Cochrane'i uurimisest tehtud järeldustest.

Vaata ka

Henry Molaison – patsient H.M.
Mälu
Endel Tulving

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Helen Branswell. Toronto amnesiac whose case helped rewrite chapters of the book on memory dies, The Toronto Star, 1. aprill 2014.
↑ Rizzolatti, Giacomo; Boller, François; Boller, Franۅcois; Grafman, Jordan (2000). Handbook of neuropsychology. Amsterdam: Elsevier. ISBN 0-444-50361-7.{{cite book}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 Rosenbaum RS; Köhler S; Schacter DL; et al. (2005). "The case of K.C.: contributions of a memory-impaired person to memory theory". Neuropsychologia. 43 (7): 989–1021. DOI:10.1016/j.neuropsychologia.2004.10.007. PMID 15769487. {{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit |author-separator= (juhend)
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 Tulving E (2002). "Episodic memory: from mind to brain". Annu Rev Psychol. 53: 1–25. DOI:10.1146/annurev.psych.53.100901.135114. PMID 11752477.
↑ Rosenbaum RS, McKinnon MC, Levine B, Moscovitch M (2004). "Visual imagery deficits, impaired strategic retrieval, or memory loss: disentangling the nature of an amnesic person's autobiographical memory deficit". Neuropsychologia. 42 (12): 1619–1635. DOI:10.1016/j.neuropsychologia.2004.04.010. PMID 15327930.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑ Eichenbaum, Howard; Cohen, Neal J. (1993). Memory, amnesia, and the hippocampal system. Cambridge, Mass: MIT Press. ISBN 0-262-03203-1.{{cite book}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

Välislingid

RIP, K.C. (järelehüüe, inglise keeles)

[Branswell-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Helen Branswell. Toronto amnesiac whose case helped rewrite chapters of the book on memory dies, The Toronto Star, 1. aprill 2014.

[2] Rizzolatti, Giacomo; Boller, François; Boller, Franۅcois; Grafman, Jordan (2000). Handbook of neuropsychology. Amsterdam: Elsevier. ISBN 0-444-50361-7.{{cite book}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[Rosenbaum-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 Rosenbaum RS; Köhler S; Schacter DL; et al. (2005). "The case of K.C.: contributions of a memory-impaired person to memory theory". Neuropsychologia. 43 (7): 989–1021. DOI:10.1016/j.neuropsychologia.2004.10.007. PMID 15769487. {{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit |author-separator= (juhend)

[Tulving-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 Tulving E (2002). "Episodic memory: from mind to brain". Annu Rev Psychol. 53: 1–25. DOI:10.1146/annurev.psych.53.100901.135114. PMID 11752477.

[5] Rosenbaum RS, McKinnon MC, Levine B, Moscovitch M (2004). "Visual imagery deficits, impaired strategic retrieval, or memory loss: disentangling the nature of an amnesic person's autobiographical memory deficit". Neuropsychologia. 42 (12): 1619–1635. DOI:10.1016/j.neuropsychologia.2004.04.010. PMID 15327930.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[6] Eichenbaum, Howard; Cohen, Neal J. (1993). Memory, amnesia, and the hippocampal system. Cambridge, Mass: MIT Press. ISBN 0-262-03203-1.{{cite book}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]