Keiserlik õiguskool

Keiserlik õiguskool (vene keeles Императорское училище правоведения) oli aastatel 1835−1918 Peterburis tegutsenud Venemaa keisririigi juriidilist haridust andnud privilegeeritud kõrgem õppeasutus.

Ajalugu

Eellugu

Juba keiser Peeter I mõistis, et Venemaa riik vajab mitte lihtsalt õilsat päritolu (aadel), vaid ka õpetatud riigiametnikke. Nii avatigi 1720. aastal senati juurde kool, mis pidi valmistama ette kantseleiametnikke. Viimaste koolitamine osutus aga ebatõhusaks ja see õppeasutus suleti 1763. aastal keisrinna Katariina II korraldusel. Aastatel 1763−1797 sai Venemaal juriidilist haridust omandada vaid kadetikorpuses ja Moskva ülikoolis. Keiser Paul I ajal asutati 1797. aastal taas senati juurde junkrukool, kuid see suleti 1805. aastal. Viimase asemele loodi Kõrgem õiguskool, mis tegutses ametlikult 1816. aastani, kuid sisuline tegevus peatati juba 1809. aastal.

1833. aastaks oli Mihhail Speranski viinud lõpule ligi 36000 seadusakti korrastamise (Seaduste täielik kogu). See tingis taas vajaduse õpetatud ametnike järele, kes oskaks seadusi rakendada. Seepärast tegigi keisri sugulane Oldenburgi prints Konstantin Friedrich Peter (1812−1881) tihedas koostöös Speranskiga ettepaneku avada Keiserlik õiguskool, mis pidi alluma justiitsministeeriumile.

Asutamine

Keiser Nikolai I kiitis kooli asutamise heaks ning kinnitas see põhikirja ja koosseisu 29. mail (vkj) 1835. Õppeasutuse kuraatoriks nimetati Oldenburgi prints Peter, direktoriks sai riiginõunik Simon Poschmann (1792−1847) ja inspektoriks määrati Tsarskoje Selo lütseumi professor vabahärra Georg Gustav Ludwig von Wrangell (1783−1841). Kooli õppehooneks omandas prints Peter senaator Ivan Nepljujevilt 700 000 rubla eest Fontaka jõe ääres maja, mis järgnevalt renoveeriti. Kool avati pidulikult 5. detsembril (vkj) 1835, juba kaks päeva hiljem algas õppetöö.

Kool oli kuni 1917. aastani justiitsministeeriumi alluvuses, seejärel allutati see Ajutise Valitsuse korraldusega rahvahariduse ministeeriumile.

Likvideerimine

Õiguskool likvideeriti Nõukogude Venemaa rahvahariduse komissariaadi otsusega 18. juunil 1918. Selle hoones alustas tööd Petrogradi agronoomiainstituut.

Kooli õigusjärglane on Peterburi Pjotr Oldenburgski nimeline õiguse instituut.

Õppetöö

Õppetöö kestis alguses kuus aastat, kuid 1838. aastal pikendati seda seitsme aastani. See jagunes kaheks kursuseks: noorem ehk gümnaasiumiaste (VII-IV klass) ja vanem ehk ülikooliaste (III-I klass). 1847. aastal asutati kooli juurde ettevalmistusklassid, mis vältasid alates 1856. aastast kolm aastat.

Nooremal kursusel omandasid õpilased klassikalise gümnaasiumiprogrammi (ainult kreeka keele asemel õpetati loodusteadusi). Vanema kursuse hulka kuulusid järgmised õppeained: õigusteaduse algkursus, kiriku-, Rooma, tsiviil-, kaubandus-, kriminaal- ja riigiõigus, tsiviil- ja kriminaalmenetlus, Rooma õiguse ajalugu, rahvusvaheline õigus, kohtumeditsiin, politseiõigus, poliitökonoomia, rahandusseadused, usundilugu, filosoofiaajalugu ning õigusfilosoofiline ladina ja inglise keel (fakultatiivselt võis õppida ka saksa ja prantsuse keelt).

Õpilased

Kool oli privilegeeritud suletud õppeasutus, mis oli seisundilt võrdne Tsarskoje Selo lütseumiga. See võttis vastu kuni 100 noormeest vanuses 12 kuni 17, kes olid pärit pärusaadli hulgast. Õppimine oli küll tasuline, kuid riigi õpilaste kulud kattis riik.

Pärast kooli lõpetamist pidid kõik vilistlased teenima kuus aastat kohtuministeeriumis. Kiitusega lõpetajad said teenistusse astudes titulaarnõuniku või kolleegiumisekretäri teenistusastme ja teenisid reeglina kohtuministeeriumi kantseleis või senatis. Ülejäänud lõpetajad teenisid vastavalt oma õppetulemustele kubermangude kohtuametites.

Aastatel 1840−1918 lõpetas kooli 79 lendu (vähemalt 2299 õpilast).

Lõpetajate arv lennuti 1840−1918

Lend	Kuupäev	Lõpetajate arv	Lend	Kuupäev	Lõpetajate arv	Lend	Kuupäev	Lõpetajate arv	Lend	Kuupäev	Lõpetajate arv
1.	05.06.1840	14	21.	16.05.1860	24	41.	16.05.1880	27	61.	15.05.1900	32
2.	14.06.1841	21	22.	13.05.1861	24	42.	20.05.1881	25	62.	15.05.1901	33
3.	01.06.1842	23	23.	11.05.1862	28	43.	15.05.1882	29	63.	15.05.1902	43
4.	12.06.1843	27	24.	14.05.1863	26	44.	27.04.1883	39	64.	16.05.1903	36
5.	26.05.1844	21	25.	14.05.1864	16	45.	14.05.1884	19	65.	15.05.1904	48
6.	07.04.1845	24	26.	22.05.1865	21	46.	14.05.1885	21	66.	16.05.1905	37
7.	28.05.1846	25	27.	14.05.1866	22	47.	14.05.1886	23	67.	16.05.1906	19
8.	07.05.1847	25	28.	16.05.1867	24	48.	16.05.1887	29	68.	15.05.1907	33
9.	26.05.1848	25	29.	17.05.1868	29	49.	16.05.1888	33	69.	15.05.1908	33
10.	18.05.1849	32	30.	12.05.1869	33	50.	19.05.1889	38	70.	15.05.1909	38
11.	13.05.1850	34	31.	15.05.1870	31	51.	16.05.1890	23	71.	15.05.1910	37
12.	14.05.1851	21	32.	15.05.1871	34	52.	20.05.1891	31	72.	16.05.1911	30
13.	15.05.1852	33	33.	13.05.1872	24	53.	16.05.1892	31	73.	15.05.1912	49
14.	13.05.1853	34	34.	17.05.1873	27	54.	14.05.1893	32	74.	04.05.1913	27
15.	15.05.1854	30	35.	15.05.1874	21	55.	30.04.1894	28	75.	16.05.1914	46
16.	21.05.1855	28	36.	15.05.1875	26	56.	01.05.1895	34	76.	16.01.1915	37
17.	16.05.1856	23	37.	15.05.1876	22	57.	01.05.1896	36	77.	16.01.1916	26
18.	11.05.1853	26	38.	14.05.1877	26	58.	15.05.1897	45	78.	11.02.1917	30
19.	10.05.1858	25	39.	16.05.1878	27	59.	15.05.1898	35	79.	1917/1918	18
20.	12.05.1859	32	40.	16.05.1879	29	60.	15.05.1899	32

Juhtkond

Kuraatorid

Nr	Ametiaeg	Pilt	Nimi	Auaste	Märkused
1	1835−1881		Oldenburgi prints Konstantin Friedrich Peter (1812−1881)	kindralleitnant (a-st 1841 jalaväekindral)	Keiserliku Aleksandri lütseumi kuraator 1843−1881
2	1881−1917		Oldenburgi prints Alexander Konstantin Friedrich (1844−1932)	kindralmajor svita (a-st 1881 kindralleitnant, a-st 1895 jalaväekindral)

Direktorid

Nr	Ametiaeg	Nimi	Auaste
1	1835−1847	Simon Poschmann (1792−1847)	riiginõunik
2	1848−1849	vürst Nikolai Sergejevitš Golitsõn (1809−1892)	polkovnik
3	1849−1877	Aleksandr Petrovitš Jazõkov (1802−1878)	kindralmajor (a-st 1856 kindralleitnant)
4	1877−1890	Johann Alopäus (1824−1904)	riiginõunik (hiljem salanõunik)
5	1890−1897	Aleksandr Iljitš Pantelejev (1838−1919)	kindralmajor (a-st 1893 kindralleitnant)
6	1897−1902	Aleksandr Ivanovitš Rogovski (1848−1917)	kindralmajor (a-st 1901 kindralleitnant)
7	1902−1911	Vassili Vassiljevitš Olderogge (1848−1911)	kindralmajor (a-st 1908 kindralleitnant)
8	1911−1917	Zahhari Vassiljevitš Mitskevitš (1859−1930)	kindralmajor

Inspektorid

Nr	Ametiaeg	Nimi	Auaste	Märkused
1	1835−1841	vabahärra Georg Gustav Ludwig von Wrangell (1783−1841)	tõeline riiginõunik
2	1841−1850	Alexander Otto Wilhelm Kranichfeld (1812−1884)	õigusteaduse doktor	Peterburi ülikooli õigusteaduskonna dekaan 1844−1847
3	1851−1854	Alexander Magnus Fromhold von Reutz (1799−1862)	riiginõunik, õigusteaduse doktor
4	1854−1862	Theodor Karl Julius Georg Witte (1822−1879)	riiginõunik, õigusteaduse doktor
5	1862−1866	Ivan Jakovlevitš Gorlov (1814−1890)	filosoofiadoktor	Peterburi ülikooli õigusteaduse professor
6	1867−1881	Johann Albrecht Bernhard Dorn (1805−1881)	tõeline riiginõunik (a-st 1871 salanõunik), filosoofiadoktor
7	1891−1904	Pavel Korniljevitš Pokrovski (1849−1904)	filoloogiakandidaat
8	1904−1906	David Johann Friedrich Grimm (1864−1941)	riiginõunik, Rooma õiguse doktor	Peterburi ülikooli professor
9	1906−1907	vabahärra Alexander von Meyendorff (1869−1964)	õigusteaduse magister
10	1908−?	Vassili Ieronimovitš Sobolevski

Vilistlasi

Selles koolis on õppinud keiserliku Venemaa tähtsamad juristid ja riigiametnikud, aga ka helilooja Pjotr Tšaikovski, tema näitekirjanikust vend Modest Tšaikovski, male maailmameister Aleksandr Alehhin jpt.

Varia

Õpetajana on selles koolis töötanud eestlane Friedrich Fromhold Martens, kes õpetas rahvusvahelist õigust.

Vaata ka

Kõrgem õiguskool

Kirjandus

Amburger, Erik. Geschichte der Behördenorganisation Russlands von Peter dem Grossen bis 1917. − Studien zur Geschichte Osteuropas. Bd X. Leiden: E. J. Brill, 1966. Lk 484-485 [1].
Leps, Ando. Tšaikovski, maailma tuntuim jurist. − Õpetajate Leht. 20.02.2015.
Сюзор, Георгий. Ко дню LXXV юбилея Императорского училища правоведения 1835−1910 гг. (исторический очерк). С-Петербург: Государственная типография, 1910 [2].

Välislingid

Keiserliku õiguskooli lõpetajate kronoloogiline nimekiri saidil genrogge.ru
Keiserliku õiguskooli lõpetajate tähestikuline nimekiri saidil genrogge.ru