Keiserlik õiguskool
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/02/Imperial_School_of_Jurisprudence_SPB.jpg/250px-Imperial_School_of_Jurisprudence_SPB.jpg)
Keiserlik õiguskool (vene keeles Императорское училище правоведения) oli aastatel 1835−1918 Peterburis tegutsenud Venemaa keisririigi juriidilist haridust andnud privilegeeritud kõrgem õppeasutus.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Eellugu
[muuda | muuda lähteteksti]Juba keiser Peeter I mõistis, et Venemaa riik vajab mitte lihtsalt õilsat päritolu (aadel), vaid ka õpetatud riigiametnikke. Nii avatigi 1720. aastal senati juurde kool, mis pidi valmistama ette kantseleiametnikke. Viimaste koolitamine osutus aga ebatõhusaks ja see õppeasutus suleti 1763. aastal keisrinna Katariina II korraldusel. Aastatel 1763−1797 sai Venemaal juriidilist haridust omandada vaid kadetikorpuses ja Moskva ülikoolis. Keiser Paul I ajal asutati 1797. aastal taas senati juurde junkrukool, kuid see suleti 1805. aastal. Viimase asemele loodi Kõrgem õiguskool, mis tegutses ametlikult 1816. aastani, kuid sisuline tegevus peatati juba 1809. aastal.
1833. aastaks oli Mihhail Speranski viinud lõpule ligi 36000 seadusakti korrastamise (Seaduste täielik kogu). See tingis taas vajaduse õpetatud ametnike järele, kes oskaks seadusi rakendada. Seepärast tegigi keisri sugulane Oldenburgi prints Konstantin Friedrich Peter (1812−1881) tihedas koostöös Speranskiga ettepaneku avada Keiserlik õiguskool, mis pidi alluma justiitsministeeriumile.
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/48/Liteinaia_chast_SPb_000000523_1_m.jpg/220px-Liteinaia_chast_SPb_000000523_1_m.jpg)
Asutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Keiser Nikolai I kiitis kooli asutamise heaks ning kinnitas see põhikirja ja koosseisu 29. mail (vkj) 1835. Õppeasutuse kuraatoriks nimetati Oldenburgi prints Peter, direktoriks sai riiginõunik Simon Poschmann (1792−1847) ja inspektoriks määrati Tsarskoje Selo lütseumi professor vabahärra Georg Gustav Ludwig von Wrangell (1783−1841). Kooli õppehooneks omandas prints Peter senaator Ivan Nepljujevilt 700 000 rubla eest Fontaka jõe ääres maja, mis järgnevalt renoveeriti. Kool avati pidulikult 5. detsembril (vkj) 1835, juba kaks päeva hiljem algas õppetöö.
Kool oli kuni 1917. aastani justiitsministeeriumi alluvuses, seejärel allutati see Ajutise Valitsuse korraldusega rahvahariduse ministeeriumile.
Likvideerimine
[muuda | muuda lähteteksti]Õiguskool likvideeriti Nõukogude Venemaa rahvahariduse komissariaadi otsusega 18. juunil 1918. Selle hoones alustas tööd Petrogradi agronoomiainstituut.
Kooli õigusjärglane on Peterburi Pjotr Oldenburgski nimeline õiguse instituut.
Õppetöö
[muuda | muuda lähteteksti]![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/05/Twentieth_graduating_class_of_the_Imperial_School_of_Jurisprudence_%28Saint_Petersburg%2C_1859%29.gif/220px-Twentieth_graduating_class_of_the_Imperial_School_of_Jurisprudence_%28Saint_Petersburg%2C_1859%29.gif)
Õppetöö kestis alguses kuus aastat, kuid 1838. aastal pikendati seda seitsme aastani. See jagunes kaheks kursuseks: noorem ehk gümnaasiumiaste (VII-IV klass) ja vanem ehk ülikooliaste (III-I klass). 1847. aastal asutati kooli juurde ettevalmistusklassid, mis vältasid alates 1856. aastast kolm aastat.
Nooremal kursusel omandasid õpilased klassikalise gümnaasiumiprogrammi (ainult kreeka keele asemel õpetati loodusteadusi). Vanema kursuse hulka kuulusid järgmised õppeained: õigusteaduse algkursus, kiriku-, Rooma, tsiviil-, kaubandus-, kriminaal- ja riigiõigus, tsiviil- ja kriminaalmenetlus, Rooma õiguse ajalugu, rahvusvaheline õigus, kohtumeditsiin, politseiõigus, poliitökonoomia, rahandusseadused, usundilugu, filosoofiaajalugu ning õigusfilosoofiline ladina ja inglise keel (fakultatiivselt võis õppida ka saksa ja prantsuse keelt).
Õpilased
[muuda | muuda lähteteksti]Kool oli privilegeeritud suletud õppeasutus, mis oli seisundilt võrdne Tsarskoje Selo lütseumiga. See võttis vastu kuni 100 noormeest vanuses 12 kuni 17, kes olid pärit pärusaadli hulgast. Õppimine oli küll tasuline, kuid riigi õpilaste kulud kattis riik.
Pärast kooli lõpetamist pidid kõik vilistlased teenima kuus aastat kohtuministeeriumis. Kiitusega lõpetajad said teenistusse astudes titulaarnõuniku või kolleegiumisekretäri teenistusastme ja teenisid reeglina kohtuministeeriumi kantseleis või senatis. Ülejäänud lõpetajad teenisid vastavalt oma õppetulemustele kubermangude kohtuametites.
Aastatel 1840−1918 lõpetas kooli 79 lendu (vähemalt 2299 õpilast).
Lõpetajate arv lennuti 1840−1918
[muuda | muuda lähteteksti]Lend | Kuupäev | Lõpetajate arv | Lend | Kuupäev | Lõpetajate arv | Lend | Kuupäev | Lõpetajate arv | Lend | Kuupäev | Lõpetajate arv | |||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Juhtkond
[muuda | muuda lähteteksti]Kuraatorid
[muuda | muuda lähteteksti]Nr | Ametiaeg | Pilt | Nimi | Auaste | Märkused |
---|---|---|---|---|---|
![]() |
Oldenburgi prints Konstantin Friedrich Peter (1812−1881) | kindralleitnant (a-st 1841 jalaväekindral) | Keiserliku Aleksandri lütseumi kuraator 1843−1881 | ||
![]() |
Oldenburgi prints Alexander Konstantin Friedrich (1844−1932) | kindralmajor svita (a-st 1881 kindralleitnant, a-st 1895 jalaväekindral) |
Direktorid
[muuda | muuda lähteteksti]Nr | Ametiaeg | Pilt | Nimi | Auaste |
---|---|---|---|---|
Simon Poschmann (1792−1847) | riiginõunik | |||
vürst Nikolai Sergejevitš Golitsõn (1809−1892) | polkovnik | |||
Aleksandr Petrovitš Jazõkov (1802−1878) | kindralmajor (a-st 1856 kindralleitnant) | |||
![]() |
Johann Alopäus (1824−1904) | riiginõunik (hiljem salanõunik) | ||
![]() |
Aleksandr Iljitš Pantelejev (1838−1919) | kindralmajor (a-st 1893 kindralleitnant) | ||
![]() |
Aleksandr Ivanovitš Rogovski (1848−1917) | kindralmajor (a-st 1901 kindralleitnant) | ||
Vassili Vassiljevitš Olderogge (1848−1911) | kindralmajor (a-st 1908 kindralleitnant) | |||
Zahhari Vassiljevitš Mitskevitš (1859−1930) | kindralmajor |
Inspektorid
[muuda | muuda lähteteksti]Nr | Ametiaeg | Pilt | Nimi | Auaste | Märkused |
---|---|---|---|---|---|
![]() |
vabahärra Georg Gustav Ludwig von Wrangell (1783−1841) | tõeline riiginõunik | |||
Alexander Otto Wilhelm Kranichfeld (1812−1884) | õigusteaduse doktor | Peterburi ülikooli õigusteaduskonna dekaan 1844−1847 | |||
Alexander Magnus Fromhold von Reutz (1799−1862) | riiginõunik, õigusteaduse doktor | ||||
Theodor Karl Julius Georg Witte (1822−1879) | riiginõunik, õigusteaduse doktor | ||||
![]() |
Ivan Jakovlevitš Gorlov (1814−1890) | filosoofiadoktor | Peterburi ülikooli õigusteaduse professor | ||
![]() |
Johann Albrecht Bernhard Dorn (1805−1881) | tõeline riiginõunik (a-st 1871 salanõunik), filosoofiadoktor | |||
Pavel Korniljevitš Pokrovski (1849−1904) | filoloogiakandidaat | ||||
![]() |
David Johann Friedrich Grimm (1864−1941) | riiginõunik, Rooma õiguse doktor | Peterburi ülikooli professor | ||
![]() |
vabahärra Alexander von Meyendorff (1869−1964) | õigusteaduse magister | |||
Vassili Ieronimovitš Sobolevski |
Vilistlasi
[muuda | muuda lähteteksti]Selles koolis on õppinud keiserliku Venemaa tähtsamad juristid ja riigiametnikud, aga ka helilooja Pjotr Tšaikovski, tema näitekirjanikust vend Modest Tšaikovski, male maailmameister Aleksandr Alehhin jpt.
Varia
[muuda | muuda lähteteksti]Õpetajana on selles koolis töötanud eestlane Friedrich Fromhold Martens, kes õpetas rahvusvahelist õigust.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Keiserlik õiguskool |
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Amburger, Erik. Geschichte der Behördenorganisation Russlands von Peter dem Grossen bis 1917. − Studien zur Geschichte Osteuropas. Bd X. Leiden: E. J. Brill, 1966. Lk 484-485 [1].
- Leps, Ando. Tšaikovski, maailma tuntuim jurist. − Õpetajate Leht. 20.02.2015.
- Сюзор, Георгий. Ко дню LXXV юбилея Императорского училища правоведения 1835−1910 гг. (исторический очерк). С-Петербург: Государственная типография, 1910 [2].
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Keiserliku õiguskooli lõpetajate kronoloogiline nimekiri saidil genrogge.ru
- Keiserliku õiguskooli lõpetajate tähestikuline nimekiri saidil genrogge.ru