Kategooria arutelu:Loendid

Ma ei tea, kuhu seda kirjutada, aga ilmselt on see koht kõige kohasem.

Nimelt, tavakasutajale pole sageli arusaadav, mida need loendid sisaldavad või peaksid sisaldama. Kas antud valdkonda hõlmavat täielikku loendit või yksnes neid asju, mille kohta on Vikipeedias artikkel või siis neid, mille kohta on Vikipeedias artikkel ja kavandatav artikkel (st punane link). Iga kord, kui ma vaatan mõnda uut loendit, siis kohe läheb mõte sellele, et kui palju neid vastavaid asju siis tegelikult ka olemas on. Kysimus on Vikipeedia piiridest. Tean väga hästi, et mõned kasutajad, Andres, näiteks, võtavad meie Vikipeediat kui igavikulist projekti, millel piire ei ole. Ise ma seda meelt ei ole. Igal asjal on piirid. Ja neid piire peaks vähemalt kuidagi tunnetama.

Seetõttu ettepanek: kas ei võiks loendite puhul (kus muidugi võimalik), näidata alguses kohe ära, kasvõi hinnanguliselt, et kui palju vastavaid asju yldse võiks olemas olla. Kui sellist numbrit alguses ei ole, siis kipuvad paljud loendid jääma väga hädisteks ja maavillasteks.

Vaatasin näiteks loendit Maailma ajakirjade loend... Tean väga hästi, et maailmas ilmub praegu ligi sada tuhat erinevat ajakirja. Lisaks veel need ajakirjad, mis on ilmumise kyll lõpetanud, aga peaksid loogiliselt ka selles loendis olema nimetatud. Iialgi ei suuda me seda nimekirja ammendavaks teha. Selleks on teised allikad. (Nendele võiks viidata, muideks, välislinkides, paljude loendite puhul.)

Või siis see Asulate loend. Sama asi. Lugeja/kasutaja võiks tahta teada, kui palju on maailmas asulaid. Selleks on teised allikad, kust seda vaadata, aga miks mitte tuua need andmed kohe nende loendite algusse?

Hästi segased on need inimeste loendid. Õpetajate loend jne. Keda sinna panna, keda mitte?

Dixi et animam levavi. --Lulu 3. mai 2006, kell 14.48 (UTC)

Arvu ei pruugi teada.

Siiski, suurusjärk on enamvähem kättesaadav, peaaegu alati. Jään oma ettepaneku juurde ja kui oskan ja tean, siis hakkan ise lisama nende loendite algusse vastavate asjade koguarvu, ykskõik kui umbkaudse. Eriti siis, kui vastavat artiklit veel ei ole. Loend on ikkagi millegi loetlemine. Loendist võiks kasutaja teada saada ka loendatavate asjade koguhulga. --Lulu 3. mai 2006, kell 19.04 (UTC)

Loend on nimestik ehk loetelu. Loendis loetletakse asju, s.o loetakse nimepidi üles. Sõnal "loendama" on kaks tähendust: 1) arvu kindlaksmääramiseks midagi või kedagi ära lugema, 2) üles lugema, loetlema. Loend ei pea midagi esimeses tähenduses loendama. Minu meelest on millegi arvu äratoomine loendis ülearune. Küll aga võib selle ära tuua vastavas artiklis. Andres 3. mai 2006, kell 20.51 (UTC)

Loendite tegemisel on üldpõhimõte see, et iga loetletava objekti kohta on või võiks olla artikkel.

Praegu kasutatakse kas osastavat käänet (mis ei eelda täielikku loendit) või nimetavat käänet (mis eeldab täielikku loendit). Võib ju ka kasutada sõna "kõik", väljendit "mittetäielik ja lahtine loend" jne.

Õpetajate loendisse tuleb panna tuntud inimesed, kes töötavad või on töötanud õpetajatena.

Arvan, et asulate arvu võiks mainida pigem artiklis asula.

... mida veel ei ole. --Lulu 3. mai 2006, kell 19.04 (UTC)

Ma ei kujuta ette, kuidas piire tunnetada. Kuidas me saame ette näha, milline on Vikipeedia näiteks kümne aasta pärast? Andres 3. mai 2006, kell 17.18 (UTC)

See läheb kyll veidi teemast välja, aga piire on väga lihtne tunnetada. Kymne aasta pärast on eesti keelt rääkivate inimeste arv umbes samas suurusjärgus nagu praegugi. Kas ja kuivõrd see hulk rohkem või vähem internetti kasutab ja/või Vikipeediale kaastöid teeb, muudab väga vähe. See panebki piirid paika. --Lulu 3. mai 2006, kell 19.04 (UTC)

Kuidas siis piire tunnetada? Andres 3. mai 2006, kell 20.51 (UTC)

Ja veel: paljude loendite alguses on öeldud, mida see loend sisaldab, näiteks, Rahulepingute loend loetleb rahulepinguid.. Kuid, paraku, mõiste ise, st rahuleping, on avamata, artikkel puudub. See esineb väga paljude loendite puhul. Kui ei saa teada, mida õieti on silmas peetud, st mida tegelikult loendatakse, siis on asi viletsavõitu. --Lulu 3. mai 2006, kell 15.29 (UTC)

Nojah, seni kui artiklit pole, võib muidugi loendisse definitsiooni panna. Aga kui juba definitsioon on olemas, miks mitte panna see siis kohe artiklisse. Andres 3. mai 2006, kell 17.18 (UTC)

Nõus. Kuid miks yldse alustada loendi tegemist, kui mõiste ise on veel defineerimata? --Lulu 3. mai 2006, kell 19.04 (UTC)

Inimesed teavad enamasti niigi, millega on tegemist. Andres 3. mai 2006, kell 20.51 (UTC)

Loendite/kategooriate loend

minu meelest võiks olla ka Loendite loend, mis hargneks edasi, nii et selle kaudu võiks jõuda iga artiklini. (see eesmärk saaks minu meelest lõplikult täidetud siis, kui Vikipeedia lõpuks valmis saab.) kysin: äkki on mingi sarnane loend mõne teise nime all juba olemas? (vrd en:List of lists of lists.) või on mu mõte halb? -- Ohpuu (arutelu) 11. aprill 2012, kell 16:08 (EEST)

See inglisviki leht lihtsalt koondab olemasolevaid loendeid. Minu meelest ei kasutata seal enam ammu loendeid selleks, et kõigi olemasolevate artikliteni jõuda. Selleks on kategooriad. 90.190.114.172 11. aprill 2012, kell 16:40 (EEST)

siin eestikeelses aga on kuulda seisukohta, et loendite kaudu võiks artiklite yle arvet pidada kyll, nii et eesmärk oleks Vikipeedia sisu ammendavad loendid. selle lähenemise järgi oleks loendite loend loogiline. mulle meeldib loendite ja kategooriate dubleeriv, kuid erinev funktsioon sisu korrastamisel. võiks kasutada mõlemaid. -- Ohpuu (arutelu) 11. aprill 2012, kell 16:50 (EEST)

Mina pean ka nii loendeid kui kategooriaid ühtmoodi vajalikuks. Meil on praegu ka paar temaatiliste loendite loendit: Kirikute loendite loend riikide kaupa (kuigi seal on artiklitena olemas vaid Eesti kirikute loend ja Itaalia kirikute loend), Valitsusjuhtide loendid riigiti. Kui teha Loendite loendid, siis läheb see struktuur päris keeruliseks. Aga põhimõtteliselt olen Ohpuuga nõus.--Morel (arutelu) 11. aprill 2012, kell 16:58 (EEST)

Kategooriate loend - on see olemas? Et kui tegin artikli ja ei tea, millist kategooriat lisada (kas Eesti metsad, metsandus, metsamajandus, metsandustegelased, metsandusteadus, metsandusteadlased, metsalugu, kui üks kimbatus näiteks pakkuda). --.Toon (arutelu) 18. jaanuar 2018, kell 11:35 (EET)

kategooriate loendi tegemine pole hiigelsuure mahu tõttu mõistlik. Artikli kategooriasse panekul söödetakse ju olemasolevad kategooriad ette. Kui artiklit kategooriasse panna ei oska, siis lisada lihtsalt valdkond, nt kirjandus, arhitektuur jne. Küll asjatundjad neid täpsemalt kategoriseerivad--Estopedist1 (arutelu) 22. jaanuar 2018, kell 17:53 (EET)