Kasutaja arutelu:ValerijaAndrjustsenko/Paramutatsioon

Tegemist on huvitava teemaga. Väga hea, et autor on leidnud ka illustreerivat materjali teksti juurde.

Artikkel võiks olla pisut pikem (8000 tähemärki koos tühikutega; vt juhendit). Teksti võiks parema loetavuse huvides veel natuke liigendada erinevateks lõikudeks. Näiteks peatükk Paramutatsioon hiirtel on praegu kõik ühe lõiguna, mistõttu on seda raske jälgida. Seda osa võiks kindlasti lõikudeks jagada.

Mõned kommentaarid ja parandusettepanekud (alguses on töös esinev lause ning selle järel noolega parandusettepanek); enamasti sõnastuse osas:

Mõiste kasutatakse -> mõistet kasutatakse

Alguses võiks olla mõiste paramutatsioon definitsioon (esmakordsel mainimisel rasvases kirjas). Sealt edasi Mõistet kasutatakse …

kreeka para- lähedal, lad. mutatio- muutus -> kreeka para- 'lähedal', lad mutatio- 'muutus'

Paramutatsioon (kreeka para- lähedal, lad. mutatio- muutus)- see on stabiilne, geeni omaduste pärinev muutus, mis tekib selle geeni kahe alleelide vastastikuse mõju tulemusena. -> Nt nii: Paramutatsioon (kreeka para- 'lähedal', lad mutatio- 'muutus') on stabiilne geeni omaduste pärinetav muutus, mis tekib selle geeni kahe alleelide vastastikuse mõju tulemusena.

Geeni üks alleel, mis on paramutageenne, mõjutab teisele alleelile, mille nime on paramuudetav. -> Geeni üks alleel, mis on paramutageenne, mõjutab teisi alleelile, mida nimetatakse paramuudetav ? (paramuudetav - selline sõna)

ka juhul kui järglased -> ka juhul, kui järglased

Paramutatsiooni puhul geeni nukleotiidne järjestus ei muuta -> Paramutatsiooni puhul geeni nukleotiidne järjestus ei muutu.

Mitte kõik pärilik informatsioon, mis pärineb põlvest põlve, on DNA molekulis nukleotiidses järjestuses. -> Mitte kõik pärilik informatsioon, mis pärineb põlvest põlve, ei ole DNA molekulis nukleotiidses järjestuses.

Epigeneetilise mehhanismi ja omakorda paramutatsiooni on hea näide DNA metüleerimine, kus teatud nukleotiitides DNA molekulis toimub keemiline modifikatsioon. -> Epigeneetiline mehhanism ja omakorda paramutatsioon on hea näide DNA metüleerimidest, kus teatud nukleotiidides toimub DNA molekulis keemiline modifikatsioon.

Paramutatsioonis DNA primaar struktuur ei muuta, muutub ainult kromatiinistruktuur. Teist sõnadega toimuvad epigeneetilised muutused -> Paramutatsioonis DNA primaarstruktuur ei muutu, muutub ainult kromatiinistruktuur ehk toimuvad epigeneetilised muutused.

Uuringud näitasid, et paramutatsioonis geeni alleelid üldjuhul võivad olla kolmes erinevates variantides -> Uuringud on näidanud, et paramutatsioonis võivad geeni alleelid üldjuhul olla kolmes erinevas variantidis

paramutageenne alleel, mis mõjutab teisele alleelile -> paramutageenne alleel, mis mõjutab teisi alleele

Heterosügootidesparamutageenne alleel on võimeline muutma paramuudetavat alleeli paramutageenseks alleeliks. -> Heterosügootides on paramutageenne alleel võimeline muutma paramuudetavat alleeli paramutageenseks alleeliks.  

Säilitada -> peaks olema säilima?

see võib säilitada ja käituda nii, nagu paramutageenne alleel ja muuta ka muid paramuudetavaid alleele. -> see võib säilida ja käituda nii, nagu paramutageenne alleel, ja muuta ka muid paramuudetavaid alleele.

Tavaliselt see uus seisund on stabiilne, kuid see võib spontaanselt muuta tagasi paramuudetavaks alleeliks. -> Tavaliselt on see uus seisund stabiilne, kuid see võib spontaanselt muutuda tagasi paramuudetavaks alleeliks.

Esmakordselt paramutatsioonid olid avastatud 1950ndatel maisis. -> esimesed paramutatsioonid avastati maisis 1950ndatel. (aastaarv ei pea paksus kirjas olema)

2006 aastal avastati ka paramutatsioone loomadel, nimelt hiirtel. See avastamine on üks kõige olulisematest geneetikas. -> 2006. aastal avastati paramutatsioone ka loomadel, nimelt hiirtel. See on üks kõige olulisematest avastusest geneetikas.

Organismi omadused paramuteerunud isikutel ei vasta sellele, mis on "kirjutatud" nendegenoomis. -> Organismi omadused ei vasta paramuteerunud isikutel sellele, mis on "kirjutatud" nende genoomis.

Mendeli järgi: heterosügootides geeni üks alleel ei saa muuta ja mõjutada teise alleeli ekspressioonile. -> Mendeli järgi ei saa heterosügootides geeni üks alleel muuta ja mõjutada teist alleeli.

Paramutatsioonides geeni alleelid reageerivad omavahel -> Paramutatsioonides geeni alleelid reageerivad omavahel. (ära kasuta paksendatud kirja)

Paramutatsioonid hiirtel olid leitud 2006 aastal. -> Paramutatsioonid hiirtel avastati 2006. aastal. (järgarv – punt taha)   mis mõjutab tume pigmenti melaniini moodustumisele. -> mis mõjutab tumeda pigmendi melaniini moodustumist

Uurimused näitasid, et hiirtel, kes olid selle mutatsiooni suhtes heterosügoodid, see tähendab kellel oli üks normaalne geeni koopia ja üks muutunud, Kit+/- , käpad ja sabaots on valged. -> Uurimused näitasid, et hiirtel, kes olid selle mutatsiooni suhtes heterosügoodid ehk kellel oli ühe normaalse geeni koopia ja ühe muutunud geeni koopia (Kit+/- ), olid käpad ja sabaots valged.

Homosügoodid selle geeni suhtes, kahe kahjustatud geeni koopiade omanikud, Kit-/- - pärast sündi varsti surid. -> Selle geeni suhtes homosügoodid, kahe kahjustatud geeni koopia omanikud, Kit-/- -, surid varsti pärast sündi.

Heterosügootide Kit+/- ristamisel omavahel, prantslased geneetikud said aru, et tavalised geneetilised seadused siin ei tööta -> Ristates omavahel heterosügoote Kit+/-, said prantslastest geneetikud aru, et tavalised geneetilised seadused siin ei tööta.

Mendeli seaduste järgi, järglaste üks neljandik peab kohe surema, sest nendel oli kaks variandi kahjustatud geeni Kit-/-, poolel peab olema valged käpad ja valge sabaots, see on genotüüp Kit+/-, ühel neljandikul peab olema normaalne tume värv, see on Kit+/+. -> Mendeli seaduste järgi peaks üks neljandik järglastest kohe surema, sest nendel on kaks varianti kahjustatud, geen Kit-/-, pooltel peaksid olema valged käpad ja valge sabaots, genotüüp Kit+/-, ning ühel neljandikul peaks olema normaalne tume värv ehk Kit+/+.

Selle asemel, 57st ellujäänud hiirtest, kes on saadud 8st ristimistest, ainult 3 olid tavaliselt värvitud (tume värv), ülejäänud 54l oli valged käpad ja valge sabaots. -> Selle asemel olid 57st ellujäänud hiirtest, kes on saadud 8st ristamistest, ainult 3 tavaliselt värvitud (tume värv), ülejäänud 54l olid valged käpad ja valge sabaots.

Selle anomaalsete hiirte ristamisel (kes on valge sabaotsaga, aga „valge sabaotsa” geen puudub), uurimis näitas, et nende järglased on ka valge sabaotsaga. -> Selliste anomaalsete hiirte ristamise (kes on valge sabaotsaga, aga „valge sabaotsa” geen puudub), uurimine näitas, et nende järglased on ka valge sabaotsaga.

Kuid mõne aja pärast sai selgeks, et järgnevates põlvkondades see tunnus nõrgeneb ja hiire organismi omadused on jälle normaalsed. -> Mõne aja pärast selgus, et järgnevates põlvkondades see tunnus siiski nõrgeneb ja hiire organismi omadused on jälle normaalsed.

Järgmised katsed näitasid, et juhul, kui vähemalt üks hiire vanematest (ükskõik kas ema või isa) on valge sabaotsaga, siis sünnib hiir väga suure tõenäosusega valge sabaotsaga, vaatamata sellele, kas ta on või ei ole „valge sabaotsa” geeniga. -> Järgmised katsed näitasid, et juhul, kui vähemalt üks hiire vanematest on valge sabaotsaga, siis sünnib hiir väga suure tõenäosusega valge sabaotsaga, vaatamata sellele, kas ta on või ei ole „valge sabaotsa” geeniga.

Teadlased said aru, et antud juhul päriliku informatsiooni kandja mitte ainult DNA molekuli nukleotiidses järjestuses, peab olema midagi veel. Hakati mõtlema sellest, et RNA võib olla seotud sellega. -> Teadlased said aru, et päriliku informatsiooni kandja ei ole mitte ainult DNA molekul nukleotiidses järjestuses, vaid seal peab olema midagi veel.

Hakati mõtlema sellest, et RNA võib olla seotud sellega. -> Hakati arvama, et RNA võib sellega seotud olla

Genotüüpiga -> genotüübiga

Teadlased arvasid, et hiire valge sabaots genotüüpiga Kit+/+ võib olla seotud sellega, et viljastatud munarakku, millest hiir arenes, sattis vanemate RNA, mis oli mutantse geeni koopiast Kit. -> Teadlased arvasid, et hiire valge sabaots genotüüpiga Kit+/+ võib olla seotud sellega, et viljastatud munarakku, millest hiir arenes, sattus vanemate RNA, mis oli mutantse geeni koopiast Kit.

Kuigi hiirel mõlemad geeni koopiad Kit on normaalsed, mutantse RNA olemasolu võib mõjutada nende tööle -> Kuigi hiirel on mõlemad geeni koopiad Kit normaalsed, võib mutantse RNA olemasolu siiski mõjutada nende tööd.

Uuringud näitasid, et kõik on tegelikult nii. -> Uuringud näitasid, et see ongi nii.

Uurijad leidsid, et heterosügootidel Kit+/- mutantse geeni koopiast Kit on loetud mutantne RNA, mis järgnevalt laguneb erineva suurusega fragmentideks. -> Leiti, et heterosügootidel Kit+/- mutanse geeni koopiast Kit on mutante RNA, mis laguneb erinevate suurustega fragmentideks.

Kui neid fragmente eraldada ja panna viljastatud munarakku, mis on hallide sabadega vanematest, siis sellest munarakust areneb hiir valge sabaga, vaatamata sellele, et tal pole „valge sabaotsa” geeni. -> Kui neid fragmente eraldada ja panna hallide sabadega vanemate viljastatud munarakku, siis sellest munarakust areneb hiir valge sabaga, vaatamata sellele, et tal pole „valge sabaotsa” geeni.

On selge, et need RNA fragmendid reguleerivad Kit geeni ja pärinevad ühest põlvkonnast teisele. –> On selge, et need RNA fragmendid reguleerivad Kit geeni ja kanduvad ühest põlvkonnast teise.

Teadlased leidsid samuti, et valge sabaotsaga hiirte Kit+/- spermatosoidides RNA sisaldus on kõrgem, võrreldes normaalsete spermatosoidedega -> Lisaks leidsid teadlased, et valge sabaotsaga hiirte Kit+/- RNA sisaldus spermatosoidides on kõrgem võrreldes normaalsete spermatosoididega.

1950ndatel Alexander Brink hakkas tegelema paramutatsioonidega maisis -> 1950ndate hakkas Alexander Brink tegelema paramutatsioonidega maisis. Maisis paramutatsiooni annab geen pl1 -> Maisis tekitab paramutatsiooni geen pl1.

Sellest geenist sõltub tolmukapea värvimine (tolmukase see osa, kus tekkib tolmutera). -> Sellest geenist sõltub tolmukapea värvus (tolmukas on see osa, kus tekib tolmutera).

See geen samade nukleotiidide järjestusega võib olla ühes kahest seisukohas: „aktiivne” (sellel juhul tolmukapead lillad) ja „mitteaktiivne” (tolmukapea on hele). -> See geen samade nukleotiidide järjestusega võib olla kahes olekus: aktiivne (sellel juhul tolmukapead lillad) või mitteaktiivne (tolmukapea on hele).

„Aktiivne” geen, olles ühes rakus koos „mitteaktiivse” geeniga, muutub ka „mitteaktiivseks” -> Kui aktiivne geen on ühes rakus koos mitteaktiivse geeniga, muutub see samuti mitteaktiivseks.

Geneetika seaduste järgi kahe heterosügootsete taimede (need, kellel üks geeni koopia on „aktiivne” aga teine ei ole) ristamisel järglaste neljandik pidi olema lilla tolmukapeaga -> Geneetika seaduste järgi peaks kahe heterosügootse taime (üks geeni koopia on aktiivne, teine mitte) ristamisel üks neljandik järglastest olema lilla tolmukapeaga.

Selle asemel kõigil järglastel tolmukapead on heledad ja järgmistes põlvkondades lilla värvimine ka ei ilmu. -> Selle asemel on kõigi järglaste tolmukapead on hoopis heledad ja ka järgmistes põlvkondades ei teki lillat värvust.

Nii juhtub, sest „aktiivne” geen, olles heterosügootses seisukohas koos „mitteaktiivse” geeniga, muutub „mitte aktiivseks” geeniks. -> See juhtub nii, sest aktiivne geen muutub heterosügootses olukorras koos mitteaktiivse geeniga ka ise mitteaktiivseks geeniks.

Selles „mitteaktiivses” vormis ta pärineb edasi. -> Selles mitteaktiivses vormis pärandub ta ka edasi.

Võrreldes tavalise mutatsiooniga, paramutatsioonid maisis on võimelised suhteliselt lihtsalt taastuda, see tähendab tagasi algsesse olekusse. -> Võrreldes tavalise mutatsiooniga on paramutatsioonid maisis võimelised suhteliselt lihtsalt taastuma ehk tagasi algsesse olekusse muutuma.

Näiteks, „mitteaktiivne” geeni pl1 vorm võib muuta tagasi „aktiivseks” vormiks, juhul kui toimuvad teatud mutatsioonid teistes geenides. -> Näiteks võib mitteaktiivse geeni pl1 vorm muutuda tagasi aktiivseks vormiks, juhul kui toimuvad teatud mutatsioonid teistes geenides.

Maisis leiti 10 geeni, mille mutatsioonid on võimelised muuta pl1 geeni tagasi "aktiivseks" vormiks. -> Maisis leiti 10 geeni, mille mutatsioonid on võimelised muutma pl1 geeni tagasi aktiivseks vormiks.

Lisaks geenile pl1 (purple plant1), Brink ka uuris red1 (r1) ja booster1 (b1). -> Lisaks geenile pl1 (purple plant1), uuris Brink ka geene red1 (r1) ja booster1 (b1) .

Polüploidsus võib jagada kahte kategooriasse. -> Polüploidsuse võib jagada kahte kategooriasse.

Allopolüploidsus tekib kahe või enam genoomide ühendamisel, genoomid on erinevatest liikidest. -> Allopolüploidsus tekib kahe või enama erinevast liigist genoomide ühendamisel.

Autopolüploidsus tekib juhul, kui ühtne genoom on mitmekordistunud.

Viitamine: Viite loendi alguses peab olema ka pealkiri Viited. Vormistusreeglite järgi on viidete loend pärast artikli sisuosa ja alaosa "Vaata ka" ning enne kirjandust ja välislinke. Kui eeltoodud kaks rida ära jätta, kuvatakse viidete loend lehekülje lõpus pärast kirjandust, välislinke ja navigeerimismalle.

Llaanemets (arutelu) 11. oktoober 2014, kell 14:41 (EEST)

Paramutatsioon (kreeka para- 'lähedal', lad. mutatio- 'muutus')- on stabiilne geeni omaduste pärinetav muutus, mis tekib selle geeni kahe alleelide vastastikuse mõju tulemusena. -> Paramutatsioon (kreeka para- 'lähedal', lad mutatio- 'muutus') on stabiilne geeni omaduste pärinetav muutus, mis tekib selle geeni kahe alleelide vastastikuse mõju tulemusena.

Geeni üks alleel, mis on paramutageenne, mõjutab teisi alleelile, mida nimetatakse paramuudetav -> Geeni üks alleel, mis on paramutageenne, mõjutab teisi alleele, mida nimetatakse paramuudetavaks geeniks.

Mitte kõik pärilik informatsioon, mis pärineb põlvest põlve, ei ole DNA molekulis nukleotiidses järjestuses. -> Kogu pärilik informatsioon, mis pärineb põlvest põlve, ei ole DNA molekulis nukleotiidses järjestuses.

hea näide DNA metüleerimidest -> hea näide DNA metüleerimisest

kolmes erinevas variantidis: -> kolmes erinevas variandis:

paramutageenne alleel, mis mõjutab teisi alleele, paramuudetav, mis muutub ja neutraalne, mis ei reageeri paramutageensele alleelile. -> paramutageenne alleel, mis mõjutab teisi alleele, paramuudetav, mis muutub, ja neutraalne, mis ei reageeri paramutageensele alleelile.

paramutatsioonid võivad olla aiult taimedel -> paramutatsioonid võivad esineda ainult taimedel

Kolmandast lõigust viide puudu

Paramutatsiooni tulemused ei näe välja nii, nagu see peaks olema Mendeli seaduste järgi. -> Paramutatsiooni tulemused ei ole tegelikult sellised, nagu need peaksid olema Mendeli seaduste järgi.

Organismi omadused ei vasta paramuteerunud isikutel sellele, mis on "kirjutatud" nende genoomis -> Organismi omadused ei vasta paramuteerunud objektidel sellele, mis on "sisse kirjutatud" nende genoomis.

Paramutatsioonides geeni alleelid reageerivad omavahel. -> Paramutatsioonides geeni alleelid aga reageerivad omavahel.

Nad töötasid laborihiirte liiniga, kellel oli mutatsioon Kit geenis. -> Nad töötasid laborihiirtega, kellel oli mutatsioon Kit geenis.

mis mõjutab tumeda pigmendi melaniini moodustumist. -> mis mõjutab tumeda pigmendi, melaniini moodustumist.

Peatükis paramutatsioon hiirtel on lõikude tagant viited puudu

Osad Kit(-/+) on kursiivis (Kit), osad mitte (Kit). Palun ühtlusta, et oleks läbivalt ühtemoodi. Pigem tavalises kirjas, mitte kursiivis.

mutanse -> mutantse

1950ndate hakkas Alexander Brink tegelema paramutatsioonidega maisis. -> 1950ndatel hakkas Alexander Brink tegelema paramutatsioonidega maisis.

sellel juhul tolmukapead lillad -> sellisel juhul on tolmukapead lillad

Lisaks geenile pl1 (purple plant1), Brink ka uuris red1 (r1) ja booster1 (b1). -> Lisaks geenile pl1 (purple plant1), uuris Brink ka geene red1 (r1) ja booster1 (b1) .

Viitamine: Viite loendi alguses peab olema ka pealkiri Viited. Vormistusreeglite järgi on viidete loend pärast artikli sisuosa ja alaosa "Vaata ka" ning enne kirjandust ja välislinke. Kui eeltoodud kaks rida ära jätta, kuvatakse viidete loend lehekülje lõpus pärast kirjandust, välislinke ja navigeerimismalle. Praegu järgneb viidete loetelu kohe viimasele sisulõigule ilma reavaheta ja pealkirjaga Viited.

Mõisted paramutageenne, paramuudetav ja neutraale võiks siselingustada, mitte tekstis paksus kirjas kirjutada.

Võiks siselingistada mõned mõisted: ploidsus, polüploidsus, alleel, Epigeneetiline mehhanism, genoom, heterosügoot, melaniin, genotüüp. Llaanemets (arutelu) 27. oktoober 2014, kell 14:10 (EET)