Kasutaja arutelu:T koppel/Vaher (perekond)

Tere! Aitäh artikli eest!

Töö on väga sobiva pikkusega.

Järgnevalt esmased tähelepanekud:

Vikis on olemas väike artikkel vahtra kohta, ja kui teie oma valmis saab, siis tuleks see sinna integreerida, juhul kui seal on midagi, mida teie artiklis ei ole. See on siin: https://et.wikipedia.org/wiki/Vaher_%28perekond%29
Perekond vaher (Acer L.) on heitlehiste (mõned on igihaljad) puude ja põõsaste perekond. -- rasvaseks ainult vaher (nii nagu on siin kuusk: https://et.wikipedia.org/wiki/Kuusk_%28perekond%29) ehk siis -- Vaher (Acer L.) on heitlehiste (mõned on igihaljad) puude ja põõsaste perekond.
tähendab terav -- terav jutumärkidesse, aga mitte kaldkirja, sest see markeerib ainult mitte-eestikeelseid mõisted
molekulaar-fülogeneetilisel uuringutel -- ainsus ja mitmus -- molekulaar-fülogeneetilistel uuringutel
Esimene teadaolev vahtra fossiil Acer alaskense, mis leiti Alaskast, pärineb Hilis-Paleotseenist ning kirjeldati 1987. aastal paleobotaanikute Jack A. Wolfe ja Toshimasa Tanai poolt -- poolt-konstruktsioon on puhas tõlkelaen ja eesti keeles sageli üleliigne, parem -- Esimene teadaolev vahtra fossiil Acer alaskense, mis leiti Alaskast, pärineb Hilis-Paleotseenist ning seda kirjeldasid 1987. aastal paleobotaanikud Jack A. Wolfe ja Toshimasa Tanai
10-45 m kõrguseks, -- mõttekriips, sest tähistab sõna "kuni", leiab erimärkidest, esimene kahest
100-150 (harva 300) aastat -- sama
Enamus vahtraliike on ... -- Enamik vahtraliike on ...
esineb 5 (4-9), tolmukaid on 8 (4-10) -- sama
Kui artilkit USA armee pole, siis USA on ikka
annab võimaluse välja paista plastiidm³ides paiknevatele kollastele ja oranžidele karotinoididele. -- annab võimaluse kellele/millele, aga siin on annab võimaluse välja paista kellel/millel -- annab võimaluse välja paista plastiidides paiknevatel kollastel ja oranžidel karotinoididel.
... milledest enamik kasvab Aasias -- millest enamik ...
Ka pruunkaru ei ütle vahtra võrsetest ja lehtedest -- ei ütle ära -- Ka pruunkaru ei ütle vahtra võrsetest ja lehtedest ära.
Linkida ainult esmamainimisel, harilikku vahert on päris mitu korda lingitud, ei ole vaja +teised analoogsed juhtumid
Pildid on ilusad, võiksid tibake suuremad olla
põhjanarmik (´´Climacodon septentrionalis) -- sulgudes kaks ´´
Põhja- Ameerikas -- Põhja-Ameerikas
0,63…0,65 g/cm3 -- mõttekriips ja cm³
- niisama tugev ja vastupidav tammepuit. -- samuti mõttekriips
enamuste viiulite, vioolade, tšellode ja kontrabasside tagaosa, küljed ja kael on tehtud vahtrapuust -- enamike viiulite ...
2,5 – 4,5% suhkrut -- tühikuteta
Kanada [kliima] ja [mullastik] -- lingiks muutumata
(1 liiter / päevas) -- ilma kaldkriipsuta
näiteks Kanada), -- sulg alles jäänud
pajatab , kuidas leegitsevpunased sügisesed -- üks tühik vähemaks

Väga äge, et muistendid ka sees on! Tore töö! Jõudu nipet-näpet parandustega!

algvere (arutelu) 13. oktoober 2013, kell 20:35 (EEST)[vasta]

Tere taas!

Suurepärane! Seega on töö valmis ja selle võib teha iseseisvaks artikliks.

Kõike kena! algvere (arutelu) 15. oktoober 2013, kell 17:29 (EEST)[vasta]