Kasutaja arutelu:Stella-Theresa
Tere tulemast!
[muuda lähteteksti]Tere tulemast Vikipeediasse, Stella-Theresa!
Arutelulehel suhtlemisel allkirjasta oma postitus nupuga 
või nelja tildega (~~~~).
Viitamise kohta vaata Vikipeedia:Viitamine. Tiuks (arutelu) 13. veebruar 2013, kell 22:23 (EET)
Raamatust maha kirjutada ei tohi. Esiteks rikutakse niimoodi autoriõigusi, sest Vikipeedia sisu avaldatakse vaba kasutuse litsentsi all, raamat ei ole aga vaba litsentsi all. Teiseks püüab Vikipeedia luua uut kvaliteeti ehk esitada mitme erineva allika põhjal kirjutatud uut teksti, mitte kopeerida olemasolevaid allikaid. Adeliine 14. veebruar 2013, kell 11:50 (EET)
- Palun mitte levitada desinformatsiooni! Autoriõiguse seadus ei keela tsiteerimist: "§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel. Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud: 1) õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust; 2) õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;" Omaette küsimus on see, millised on Vikipeedia eesmärgid. Olen nõus, et Vikipeedia ei saa olla ainult tsitaatide kogum, vaid võiks pakkuda välja uue kvaliteedi. Samas, spetsiifiliste asjade puhul on lausa kohustuslik kõigepealt täpselt tsiteerida, et asja sisu üks-üheselt ja kadudeta edasi anda. --Andrus Kallastu (arutelu) 16. veebruar 2013, kell 13:33 (EET)
- Esiteks on erinevaid tõlgendusi, arusaamu ja arvamusi nii seadusest kui muust. Kuni me ei ole lõplikult ja ühiselt ühele arusaamisele jõudnud, on mõttekas järgida kõige rangemat arusaama ehk mahakirjutamine ei ole lubatud (põhjusteks Vikipeedia litsents ja püüdlus mitte olla tsitaatide kopeerija). Ma ei arva, et seda on siin kasutaja arutelulehel sobiv pikemalt arutada. Adeliine 16. veebruar 2013, kell 14:07 (EET)
- Palun mitte levitada desinformatsiooni! Autoriõiguse seadus ei keela tsiteerimist: "§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel. Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud: 1) õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust; 2) õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;" Omaette küsimus on see, millised on Vikipeedia eesmärgid. Olen nõus, et Vikipeedia ei saa olla ainult tsitaatide kogum, vaid võiks pakkuda välja uue kvaliteedi. Samas, spetsiifiliste asjade puhul on lausa kohustuslik kõigepealt täpselt tsiteerida, et asja sisu üks-üheselt ja kadudeta edasi anda. --Andrus Kallastu (arutelu) 16. veebruar 2013, kell 13:33 (EET)
- Nagu Adeliine kirjutas, siis maha kirjutada ei tohi ja peab refereerima.
- Viitamise selgitus <ref name="test"> [K.Ojaste, A.Reier, K.Mens, "Krsitallograafia mineraloogia petrograafia", 1964, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 462 lk; lk-l 193] </ref>
- Sellel viitamisel kirjutatakse "test" asemel märksõna ja alajaotusse malliga {{viited}} nii {{Viited|allikad=<ref name="test">K.Ojaste, A.Reier, K.Mens, "Krsitallograafia mineraloogia petrograafia", 1964, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 462 lk; lk-l 193}}</ref> (ilma nurksulgudeta). Nimed võiks lahti kirjutada ja linkida. See viitamine käib iga lõigu või lause lõpus. Alajaotusse "viited" võib <references /> asemel kasutadagi malli "viited"
- Artiklis on mitu mõistet. Nendest tuleks teha eraldi artiklid. Oleks tore kui leiaksite mõistetele kategooria(d). --Tiuks (arutelu) 14. veebruar 2013, kell 12:08 (EET)
Okei, saan aru. Tahtsin lihtsalt jagada infot ja ei muutnud teksti sellepärast, et need mõisted on üsnagi spetsiifilised ja ma ei tahtnud tekitada olukorda, kus võib esineda mitmeti mõistmist. Mitmete allikate kasutamine oleks väga kena, aga eestikeelse geoloogia kirjandusega on nagu on ehk siis seda ei ole väga. Siis jääb selleks korraks teadmiste jagamine sinnapaika. Aga tänud teile kommentaaride eest ja jaksu!