Kasutaja arutelu:Sandhra91/Difraktsioon
Põhimõtteline viga on see, et artiklis olevad viited lähevad ingliskeelsetesse materjalidesse, mida sa nähtavasti pole ise vaadanud. See tähendab, et viide on küll formaalselt olemas, aga sisuliselt mitte, sest sa pole kontrollinud, kas nendes allikates tõesti see on, mis artikli järgi peaks olema. Kas mingeid eestikeelseid allikaid ja saite pole, mille põhjal oma juttu kirjutada?
Artikkel peab algama definitsiooniga, mis peab moodustama esimese lõigu. Selles artiklis ei näe ma difraktsiooni definitsiooni üldse.
Kõik terminid tuleb esimesel kasutamisel linkida. Siin on selles osa hulgaliselt varu, palju termineid on linkimata. See-eest mõni asi on artiklis lingitud kaks korda (Fourier' teisendus, Greeni funktsioon, Augustin-Jean Fresnel).
Feynman soovitas, et kui avasid on 2, siis tuleb nimetada interferentsiks, aga kui rohkem, siis difraktsiooniks. Mis saab aga siis, kui avasid on 1? Mis saab siis, kui avasid pole ühtegi, sest difraktsiooni jaoks ei pea tingimata avasid olema?
Mis on Youngi kahe pilu katse ja superpositsioon, seda tuleb selgitada. Allpool on Youngi katset ajaloo osas küll selgitatud, aga see koht on halvasti välja kukkunud, sest praegu kasutatakse terminit ilma seletuseta ja seletus järgneb kusagil tagapool. Terminid tuleks ikkagi esimesel kasutamisel seletada (näiteks linkida, aga siinkohas on linkimisest vähe).
Ma ei saa aru, miks teoreetiline piir on lingitud difraktsiooni-limiteeritud süsteemile. Peale selle tundub "difraktsiooni-limiteeritud süsteem" keeleliselt vigasena.
"rabav näide" – see on minu meelest ebaentsüklopeediline väljend. Kas saaks mingit viidet selle kohta, et see kunagi üldse kedagi rabanud on? Mind pole see näide küll kunagi rabanud, olen seda üsna loomulikult võtnud.
"Laserkiir" on vale sõna. Öelda tuleb "laserikiir". Valesti on kirjutatud näiteks "Fourier' teisendus", "Greeni funktsioon" ja "Huygensi printsiip". Väljendeid "Gaussian beam" ja "sinc function" ei tohi kasutada, sest need on võõrkeelsed.
Ma ei mõista, miks teine viide on tõlgitud ladina keelest inglise keelde. Tõlkida tuleks ikkagi eesti keelde. Sama käib veel näiteks 6. ja 15. viite kohta. Taivo 14. oktoober 2012, kell 01:18 (EEST)
Miks tegid lingid "Thomas Young (teadlane)" ja "James Gregory (teadlane ja astronoom)"? Kui palju neid Younge ja Gregorysid on, kellest artikleid tehakse? Ma lingiksin ikkagi "Thomas Young" ja "James Gregory". Kui kunagi peaks juhtuma, et keegi nende nimekaimudest artikleid tegema hakkab, eks siis tule midagi ette võtta, aga tõenäolisemalt seda ei juhtu. Taivo 14. oktoober 2012, kell 01:24 (EEST)
"Kujutab endas" asemel tuleb öelda "on".
"siis kui" -> "siis, kui". "Või kui" ja "nagu näiteks" ees käib siinkohas koma. Kas impedants või akustiline impedants tuleb linkida, mateeria ja kvantmehaanika samuti. Kõik aastaarvud tuleb esimesel kasutamisel linkida.
Koma ees käib tühik, interferentsi ja difraktsiooni vahel käib "ja" ning "ja" ees ei käi koma.
"Leviva laine difraktsiooni" asemel peaks ütlema "Difraktsiooni". "Võib" asemel tuleb öelda "võivad" (jutt on kahest, sellepärast). "Superpositsioon" on valesti kirjutatud. "Olnud läbinud erinevad teepikkused" asemel on parem "pärast erineva teepikkuse läbimist".
Laserikiir, radariantenn ja ultraheliandur on üks sõna. "Kasutades" ees käib koma. "Nii, kus" asemel on parem "nii, et". Lause ei tohiks alata "Nagu näiteks".
"Difraktsiooninähtus", "igapäevaelu" ja "vikerkaaremuster" on üks sõna. Krediitkaart, atmosfäär, päike ja kuu tuleb linkida (vaata ikka, kuhu kuu link läheb!).
Kai, teleskoop ja mikroskoop tuleb linkida, proovi ka kaamera linkida. "Kedagi" on valesti kirjutatud. Viimane lause peaks algama "Difraktsioon on probleem mitme tehnilise rakenduse juures". Young käändub ülakomata.
Ma arvan, et ei hakka rohkem vigu üles lugema, aga samas vaimus läheks lõpuni. Ma kahtlustan, et linki "intensiivsuse profiil" ei ole vaja teha, ja väljend "sinc funktsioon" on vigane, täpselt nagu me siinuse kohta ei ütle "sin funktsioon". Palun kirjuta oma artikli algusse eraldi reale {{keeletoimeta}}. Taivo 9. november 2012, kell 18:45 (EET)
Ma olen kõik parandused viinud sisse, millele olete minu tähelepanu juhtinud.
Difraktsiooni tekkimiseks peab valguse teele jääma kindlasti ava või tõke, ilma nendeta vastav nähtus ei esine. Vastavat nähtust kutsutakse alati pigem difraktsiooniks, kui interferentsiks.
Youngi kahe pilu katse jaoks peaks kindlasti olema eraldi artikkel, kuna selle lahti seletamine läheks liiga pikaks ja lohisevaks minu meelest.
Teoreetiline piir on nähtus, mis esineb süsteemis, mille kasutamist mõjutab difraktsioon. See seab vastavale süsteemile kasutuspiirid. Difraktsiooni-limiteeritud süsteemi jaoks ma ei leidnud eesti keeles korralikku vastet, mis oleks lühem kui paar lauset. Natuke pikemalt võiks kirjutada Difraktsiooni poolt limiteeritud optiline süsteem. Kui keegi hakkab kunagi sellist artiklit tegema ja lähtub inglise keelsest wiki artiklist, siis ma julgen arvata, et ta kasutaks ka seda lühemat tõlget.
Sinc funktsiooni kindlat vastet ma ka internetist ei leidnud ja ei tea, et see eesti keeles ka oleks. Loengutes õppejõud nii seda nimetavadki. Mida ma peaks siis tegema? Võin ju kirjutada sink funktsioon, aga see oleks veel segasem ja kummalisem.
Kui artiklis on veel keeleliselt vigaseid asju, mida ma ise ei suuda leida, siis kuidas ma peaks sellisesse olukorda suhtuma?
--Sandhra91 (arutelu) 11. november 2012, kell 18:08 (EET)
Kirjavigu on endiselt massiliselt. Korduvalt parandatud sissejuhatuses on "1665ndal aastal", kuigi peaks olema "1665. aastal". Feynmani-lauses puudub koma järelt tühik. Sõna "superpositsioon" on küll parandatud, aga ta on endiselt vigane, sõna "saab" on kolme a-ga. Fraunhoferi nimi on valesti kirjutatud. Kuna tekstis on nagunii märgitud, et vajab keeletoimetamist, siis ma siinkohas rohkem õigekirjavigu välja ei too. Keskendun sisulisemale.
Definitsioon on vastuoluline. Esimene lause ütleb, et valguslaine olemasolu on hädavajalik, teine lõik ütleb, et ka vee lainete levimisel esineb difraktsioon. Emb-kumb neist kahest väitest on vale ja vajab parandamist. See on kõige olulisem viga, mille parandamiseta ma artiklit heaks ei kiida. Näiteks inglise vikis sellist vastuolu ei ole.
Ma nõustun, et Youngi kahe pilu katse väärib eraldi artiklit. Praegune lahendus (ainult lingitud, aga mitte selgitatud) võib ju jääda ka.
Kui sinc funktsiooni kohta pole eestikeelset terminit välja kujunenud, mis teha, meie ei tohi siin hakata seda välja mõtlema. Jäägu, nagu on.
Küllap lõpuks selle "difraktsiooni-limiteeritud süsteemi" kohta artikkel tuleb, aga ma julgen arvata, et mitte selle nime all, sest "limiteeritud" ei jäta siin head muljet. Võib-olla "difraktsiooni seatud piirangutega süsteem", "difraktsiooni poolt piiratud süsteem" või isegi "difraktsioonist piiratud süsteem". Selleks, et otsustada, peaks asja lähemalt teadma. Näiteks vene vikis kannab see artikkel pealkirja Дифракционный предел, miks ei võiks eesti keeles sellest eeskuju võtta?
Lingid "intensiivsus" ja "kaamera" lähevad valesse kohta, veendu selles ise ja püüa parandada. "Thomas Young" ja "James Gregory" tuleb linkida ilma täpsustuseta nimes. Link sõnalt "eksperiment" on vigane. Lingid "sfäär" ja "faas" lähevad valesse kohta, püüa parandada. Järgmises lõigus on 6 linki 7-st valesti vormistatud.
Ma avasin nüüd artikli redigeerimisaknas ja nägin, et paljud lingid on valesti vormistatud. Palun ära lingi [Valguslaine|valguslaine], vaid selle asemel [valguslaine]. Ära lingi [Elektromagnetlaine|elektromagnetlainete], vaid selle asemel [elektromagnetlaine]te. Selles vaimus tuleb kõik lingid kogu artiklis üle vaadata. Niimoodi võib tekst oluliselt lühemaks muutuda.
Palun ära kasuta malli "Pikemalt artiklis". Võta see ära. Selle asemel lingi "difraktsioonivõre", mis nagunii on selle lõigu esimene sõna.
Kahjuks ei saa praeguse seisuga artiklit heaks kiita. Nädalavahetusel vaatan artikli uuesti üle. Taivo 13. november 2012, kell 22:51 (EET)
Sisulised vead olen proovinud ära parandada. Nii palju kirja- ja stiilivigu kui ma oskasin leida, proovisin ka ära parandada.
Loodan ka, et lingid said nüüd korda ja õigesti vormistatud. Link "faas" jõuab minu arvates õigesse kohta.
Sandhra91 (arutelu) 18. november 2012, kell 14:18 (EET)
Siiski tuleb veel kindlasti parandada:
- Huygens-Fresneli -> Huygensi-Fresneli
- Kirchhoff-Fresneli -> Kirchhoffi-Fresneli.
Pärast seda tohib artikli avaldada ja seejärel on töö arvestatud. Taivo 22. november 2012, kell 20:25 (EET)