Mine sisu juurde

Kasutaja arutelu:Rmatjus/Tähtede spektriklassid

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

Aitäh huvitava ja õigeaegselt esitatud artikli eest. Töö oli väga hästi ja selgelt struktureeritud, loogiline ning lihtsalt jälgitav. Ka keelekasutusele pole väga palju ette heita. Mõned väiksemad tähelepanekud ja küsimused siiski (küsimustele vasta võimalusel artikli tekstis).

  • Antud juhul on tunnuseks kiirgusspektri maksimumi asukoht lainepikkuste skaalas Millisel juhul nimelt ja mille tunnuseks? Täpsusta või kirjuta teiste sõnadega.
  • Fotosfääri all asub peaaegu termodünaamilises tasakaalus olev aine - täheplasma -, mis moodustab välispinnale kiirgumisel musta keha kiirgusspektrile lähedase pideva profiili. Sidekriipsude asemel mõttekriipsud.
  • Fotosfääri kohal olevas täheatmosfääris tähendab suund väljapoole temperatuuri kahanemist, seda põhjustab tähelt väljakiiratav energia. Mille suund väljapoole?
  • Esimene spektroskoopiline katse, mis viis tähtedes leiduvate keemiliste elementide olemasolu demonstreerimiseni, tehti Gustav Kirchoffi ja Robert Bunseni poolt 1860. a. Väldi "poolt"-konstruktsioone. Parem oleks nt "Esimese katse… tegid…".
  • Esimene Päikese kui tähe spektrijooni koondav atlas (Photographic Map of the Normal Solar Spectrum) valmis Henry Rowlandi tööna 1888. a, kus ta kasutas omavalmistatud spektrograafi Siin oleks parem vahetada natuke sõnade järjekorda, st "1888. aastal Henry Rowlandi tööna, milles…"
  • itaalia astronoom Itaalia suure tähega.
  • Tulemust teatakse Hertzsprung-Russeli diagrammi nime all. Kahe autori puhul tuleks käänata mõlemat nime, st Hertzprungi-Russelli diagramm.
  • Temperatuuri kahanemise põhjal järjestatud tähespektrite süsteem on tunnistatud standardina Rahvusvahelise Astronoomiauniooni poolt (1922). Siin sõnasta jällegi lause nii, et "poolt"-konstruktsiooni ei kasuta.
  • Enamus tähti –> Enamik tähti
  • Seejuures järgib selline jada tähtede atmosfääritemperatuuri kahanemist – O-klassi tähed on kõige kuumemad ning M-klassi tähed külmimad. Mõttekriipsu asemel koolon.
  • elektromagneetilises lainealas Üldiselt on vist kasutusel adjektiiv "elektromagnetiline".
  • Morgan-Keenan-Kellmanni klassifikatsioon –> Morgani-Keenani-Kellmanni
  • Harvadi süsteem Üks täht vahelt kogemata ära kadunud.
  • 0-9 Sõna "kuni" märkijana mõttekriips, mitte sidekriips.
  • Heledusklassid (tähistuses kasutatakse rooma numbreid) Siin võiksid sulgudes oleva täpsustuse lisada lihtsalt nt klasside ette eraldi lausena, nii et pealkiri jääks lühem ja kompaktsem.
  • mille suurem osa kiirgusest liigitub ultravioletsesse piirkonda "mille kiirgusest suurem osa…"
  • haruldaseimad –> haruldasimad
  • Balmeri seeria vesinikujooned Parem oleks vist "vesiniku Balmeri seeria jooned"
  • Protsessid, mis leiavad aset G-klassis, jätkavad tendentsi K-klassis – Balmeri seeria jooned nõrgenevad ning neutraalsete metallide jooned (peamiselt Mn(I), Fe(I), Si(I)) tugevnevad. Mõttekriipsu asemel oleks parem koolon.
  • Võiksid linkida ka artikli "Protuberants".
  • L-klassi moodustavad kõrge temperatuuriga (võrrelduna teiste objektidega kirjeldatavas kolmes klassis) pruunid kääbused. Muuda sõnajärge, nt "L-klassi moodustavad (võrreldes nende kolme klassi teiste objektidega) kõrge temperatuuriga pruunid kääbused."
  • karakreersete –> karakteersete
  • madala efektiivse temperatuuriga (500-600K, samas 2011. a avastatud valge kääbuse kaksikkomponendi temperatuuriks on määratud ligikaudu 300K) Y-klassi objekt. Paneksin temperatuuri täpsustava teksti lause lõppu või teeksin kaks lauset.
  • Märksõna võiks olla (võimalusel ainsuse) nimetavas käändes ja kohe artikli alguses, nt "Tähtede spektriklassid" viitavad astronoomias jaotusele, mis… Vt ka https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Vormistusreeglid#M.C3.A4.C3.A4ratlus
  • Võiksid artiklile lisada mõne illustreeriva pildi või joonise.
  • Kui oled viidanud internetiallikatele, milles sisuliselt on autoriga artikkel, siis tasuks ka autori ja artikli nimi viidete loetelus eraldi välja kirjutada. Samuti lisa kuupäevad, mil internetilehekülgi oled kasutanud. Vt ka https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine

MPilvik (arutelu) 7. oktoober 2013, kell 17:46 (EEST)[vasta]

Vabandan, et jätsin paranduste tegemise viimasele hetkele! Kuid aitäh kaasa mõtlemast ja vigade otsimise eest! Mainitud probleemsed kohad peaksid olema nüüd likvideeritud.

Rmatjus (arutelu) 9. oktoober 2013, kell 22:38 (EEST)[vasta]

  • kirjeldab tähte tema õhukese väliskihi

"kirjeldab tähte selle…"

  • leiab aset kauges punases

"on kauges punases"

  • (1922)

"aastal 1922"

  • NASA kosmoseteleskoop WISE (Wide-field Infrared Survey Explorer)

Pane sulgudes olev ingliskeelne nimi kaldkirja.

  • Asenda need hästi pikad mõttekriipsud lühematega.
  • Hertzsprungi-RuseLLi diagramm. Kahe l-iga.
  • 500-600K –> 500–600 K
  • 300K –> 300 K
  • Tähtede spektriklassid on astronoomias kasutatav jaotust

"jaotus"

Bruce MacEvoy, "The Morgan-Keenan Luminosity Classes" (siia taha link). http://www.handprint.com, 09.10.13 Kui õnnestub leida ka aasta, mil tekst on kirjutatud, siis ka see kindlasti kirja.

  • Lisa pilte või jooniseid ka! Ingliskeelsest artiklist võid malli võtta.

MPilvik (arutelu) 18. oktoober 2013, kell 10:03 (EEST)[vasta]

Muutsin teksti, nagu oli palutud. Loodetavasti õigesti. Kirjutasin ka e-kirja.

Rmatjus (arutelu) 23. oktoober 2013, kell 02:21 (EEST)[vasta]