Kasutaja arutelu:Mloide/Goldstone'i boson

Artikkel vastab etteantud mahule.

Kas eestikeelset allikat oleks ka võimalik leida? Ja äkki saaks mingi pildi juurde lisada?

Tekst on põhimõtteliselt otsetõlge inglise keelest ning on seetõttu väga kohmakas ja kohati arusaamatu. Palun vaata kogu artikkel üle ja püüa teha laused arusaadavamaks.

Osad teksti alguse poole esinevad laused ja nende parandused pakuksin välja nii:

Bosonid võiks siselingistada – selle kohta artikkel Vikipeedias olemas. Spinnitud bosonid samuti siselingina

Viited puudu – ainult esimeses ja viimases lõigus olemas.

Need avastas Bardeen-Cooper-Schriefferi ülijuhtivuse mehhanismi uurimise käigus Yoichiru Nambu, mille järel Jeffrey Goldstone nende olemust põhjalikumalt selgitas. –> Yoichiru Nambu avastas need Bardeen-Cooper-Schriefferi ülijuhtivuse mehhanismi uurimise käigus, mille järel Jeffrey Goldstone nende olemust põhjalikumalt selgitas.

Seega võib nendest mõelda kui väljaergastustest ruumrühmas rikutud sümmeetriate suunas ning need on massitud, kui spontaanselt rikutud sümmeetria ei ole rikutud eksplitsiitselt. -> selle lause võiks selgemaks ja lihtsamaks teha; Ilmselt tuleneb inglisekeelsest tõlkest

Kui sümmeetria ei ole täpne, see tähendab see on rikutud eksplitsiitselt ning spontaanselt korraga, siis Nambu-Goldstone'i bosonid ei ole massitud, kuigi need võivad olla võrdlemisi väikese massiga, mis juhul neid kutsutaksepseudo-Goldstone'i bosoniteks või pseudo-Nambu-Goldstone'i bostoniteks -> Kui sümmeetria ei ole täpne ehk seda on rikutud eksplitsiitselt ning spontaanselt korraga, siis Nambu-Goldstone'i bosonid ei ole massitud, kuigi need võivad olla võrdlemisi väikese massiga. Sellisel juhul kutsutakse neid pseudo-Goldstone'i bosoniteks või pseudo-Nambu-Goldstone'i bostoniteks.

e. PNGB-d -> e PNGB-d

Goldstone'i teoreem kirjeldab tavalist pidevat sümmeetriat, mis rikutakse spontaanselt, ehk selle voolud säilivad, kuid selle põhiolek (ehk siin ja edasi madalaima potentsiaaliga olek) ei ole invariantne vastavate laengute mõjule.-> Goldstone'i teoreem kirjeldab tavalist pidevat sümmeetriat, mida (kes, mis rikub?) rikutakse spontaanselt. See tähendab seda, et selle voolud säilivad, kuid selle põhiolek ehk madalaima potentsiaaliga olek ei muutu vastavate laengute tagajärjel.

Igale rikutud sümmeetria generaatorile, see tähendab sellisele, mis ei säilita põhiolekut, vastab üks skalaarne osake - Nambu-Goldstone'i boson. -> Igale rikutud sümmeetria generaatorile ehk sellisele, mis ei säilita oma põhiolekut, vastab üks skalaarne osake – Nambu-Goldstone'i boson. Goldstone'i seisund -> seisund ei pea olema paksendatud ja kursiivis

Hääbuva impulsiga ("pehmed") Goldstone'i bosonid, tänu nende spetsiaalsetele omadustele vastava rikutud sümmeetriaga teooriaga sidestusel, mis on seotud väljateoreetiliste amplituudidega, muudavad ka sellised amplituudid hääbuvaks (nn. "Adleri nullid"). -> püüa teha seda lauset arusaadavamaks ja eestikeelsemaks.

Kalibratsioonisümmeetriaga teooriates "süüakse" Goldstone'i bosonid kalibratsioonibosonite poolt ära. -> Kalibratsioonibosonid "söövad" Goldstone'i bosonid kalibratsioonisümmeetriaga teooriates ära. (kas paremat sõna ei leiaks „söövad“ asemele?)

Viimased omandavad selle interaktsiooni tõttu massi ning ka nende uus, pikisuunaline polarisatsioon tuleneb interaktsioonist Goldstone'i bosoniga. -> kas kalibratsioonibosonid omandavad?

Vaata palun üle ka komad (Asesõnade kus jne ette pannakse koma).

Llaanemets (arutelu) 13. oktoober 2014, kell 21:56 (EEST)

Tekstisisesed viited puudu – ainult esimeses ja viimases lõigus olemas.

Seega võib nendest mõelda kui rikutud sümmeetria suunalistest väljaergastustest ruumrühmas. -> Seega võib nendest rääkida kui rikutud sümmeetria suunalistest väljaergastustest ruumrühmas.

See tuleneb nende bosonite erilistest omadustest sidestusel vastava rikutud sümmeetriaga teooria vaakumiga. -> seda lauset võiks selgemaks teha, natuke arusaamatu

Kvark, hadron, footon, sombreeropotentsiaal, lagranžiaan, parametriseerima, kiraalne, kvaasiosake, gradient, fermion siselingistada

Kas kalibratsiooniinvariantne on õigesti? Kas ei peaks olema kalibratsioonivariantne?

siis kolm tekkima pidavat Goldstone'i bosonit "süüakse" kolme kalibratsioonibosoni, mis vastavad kolmele rikutud generaatorile, poolt ära. -> siis kolm tekkima pidavat Goldstone'i bosonit, mis vastavad kolmele rikutud generaatorile, absorbeeritakse kolme kalibratsioonibosoni poolt ära.

cf. Ginzburg-Landau teooria. -> vrd Ginzburg-Landau teooria. (ka viide puudu)

annihileerima –> äkki parem vaste oleks nt hävitama, olematuks tegema vms

nihkub teiseks vaakumiks -> kursiivi pole vaja kasutada

Vool seob esialgse vaakumi Nambu-Goldstone'i olekuga , -> Vool seob esialgse vaakumi Nambu-Goldstone'i olekuga

Üldiselt mitme skalaarväljaga , teoorias -> see koma seal on ilmselt ebavajalik?

Teksti sees paksendatud kirja mitte kasutada (nt mittehääbuva vaakumi ootus), pigem võiks siselingistada.

masside maatriksi null-omavektori, -> kursiivi pole vaja

mittevaakumolekud -> mittevaakumolekulid ?

millel on suvaliselt väikesed energiad -> millel on väikesed energiad.

skvargi -> ongi selline sõna?

konformne -> püsiv

Sisuliselt väidab see, -> Sisuliselt väidab see teooria, et

Üks versioon Goldstone'i teoreemist kehtib ka mitterelativistlikele teooriatele (ning ka relativistlikele teooriatele, milles esineb spontaanselt rikutud aegruumi sümmetriaid, näiteks Lorentzi sümmeetria või konformne sümmeetria, pöördliikumise või translatsioonilise liikumise invariantsus. -> Üks versioon Goldstone'i teoreemist kehtib ka mitterelativistlike teooriate kohta (ning ka relativistlike teooriate kohta, milles esineb spontaanselt rikutud aegruumi sümmetriaid, näiteks Lorentzi sümmeetria või konformne sümmeetria, pöördliikumise või translatsioonilise liikumise invariantsus).

erinevat -> kursiivi pole vaja

sama -> kursiivi pole vaja

vähem -> kursiivi pole vaja

kõikide -> kursiivi pole vaja

Kokkuvõtlikult on foonon sisuliselt spontaanselt rikutud Galilei/Lorentzi sümmeetria Nambu-Goldstone'i boson -> segane lause

vaid võib olla ka tensorväli ning vastavaid iseseisvaid massituid seisundeid võib olla vähem kui on spontaanselt rikutud generaatorite arv. -> vaid võib olla ka tensorväli ning vastavaid iseseisvaid massituid seisundeid võib olla vähem kui on spontaanselt rikutud generaatoreid.

"goldstino"deni -> goldstino´deni

Nendel on spinn väärtusega ½, mitte 0 ning need kannavad endas kõikide vastavate spontaanselt rikutud supersümmeetriate generaatorite kvantarve. -> Nendel on spinn väärtusega ½, mitte 0, ning need kannavad endas kõikide vastavate spontaanselt rikutud supersümmeetriate generaatorite kvantarve.

mitte-goldstino osakest -> mitte-goldstino osakest

goldstino -> kursiivi. Ega sellele eestikeelset vastet pole teada?

Mis viitete taga need paksendatud nr-d tähendavad (117, 19 jne)?

Llaanemets (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 18:11 (EET)

Kui viide käib terve lõigu kohta (nagu ta tekstis vist enamasti on), pannakse viitenumber lõigu lõppu punkti järele. Enne punkti pannakse viitenr siis, kui viide käib vaid selle ühe lause kohta. Nt teooria osa, infraosakesed.

Looduses esinevate näidete osas võiks viite iga lõigu (loendi osa) lõppu panna. Praegu on vaid kõige viimasel (ja ka see seal ei peaks punkti ees, vaid järel olema)

Ja palun lisa ka viited Mitterelativistlike teooriate ja Nambu-Goldstone´i fermionide alaosadesse. 217.71.44.18 30. oktoober 2014, kell 18:05 (EET)

Fermion võiks siselingistada, teema suhtes oluline sõna. Llaanemets (arutelu) 31. oktoober 2014, kell 08:23 (EET)