Kasutaja arutelu:Mkaljuvee/Kasvuhooneefekt
Ilme
Kasvuhooneefekti skeem on päris efekte, paar tähelepanekut
- päikesekiirgus väikse tähega
- eneriga > trükiviga
- fossiilsete kütuste
põletamine > ühele reale
- 1838 edasi > 1838
- esmaskordselt > esmakordselt
- pilvedes. enamik > lause algus suure tähega
- Nendel lainepikkustel neelavad kasvuhoonegaasid, mis on suuresti läbipaistvad sissetulevale päikesekiirgusele, rohkem > Nendel lainepikkustel neelavad rohkem kasvuhoonegaasid, kust päikesekiirgus kergesti läbi tuleb ?
- suureneb neeldumine ja > suurenevad neeldumine ja
- Mõelge allkiri ka teisele pildile.
- Ühtlustage, kas viited on lõpust punktiga või mitte.
Hästi! Annn (arutelu) 23. november 2015, kell 13:03 (EET)
Aitäh õigel ajal esitatud ja kasuliku artikli eest! Tekst on üpris loetav, kuigi kohati liiga toortõlkeline.
Tähelepanekuid
- Lisage illustratsioone. Nt midagi siit (joonised tuleb muuta eestikeelseks).
- kiirgus planeedi atmosfäärist soojendab planeedi pinda kõrgema temperatuurini, võrreldes ilma atmosfäärita planeediga > planeedi atmosfääri kiirgus soojendab planeedi pinda kõrgema temperatuurini kui ilma atmosfäärita planeedi puhul
- struktuuri sees > kasvuhoone sees ?
- Inimese tegevused, peamiselt fossiilsete kütuste põletamine ja metsade raiumine on > Inimtegevus, peamiselt fossiilsete kütuste põletamine ja metsade raiumine, on
- naturaalset kasvuhooneefekt > mis on naturaalse kasvuhooneefekti ja kasvuhooneefekti vahe?
- „History“ peatükk peaks olema mõistagi „Ajalugu“, sellist viga saaks vältida artiklile ka pärast avaldamist pilku heites.
- põhjendas John Tyndall kasvuhooneefekti olemasolu läbi eksperimentaalsete vaatluste > tõestas John Tyndall kasvuhooneefekti olemasolu eksperimentaalsete vaatlustega
- Rohkem koguseliselt väljendas kasvuhooneefekti > mis see tähendab? Kasvuhooneefekti defineeris põhjalikumalt?
- esmaskordselt Nils Gustaf Ekholm > esmakordselt, linkige nimi
- aastal:“Kontrollimata fossiilkütuste põletamine põhjustab kasvuhooneefekti“. > aastal: “Kontrollimata fossiilkütuste põletamine põhjustab kasvuhooneefekti.“ Tegelikult võiks igal pool kasutada Vikipeedia jutumärke.
- enamus > enamik, muutke igal pool
- palju pikemad, kui lainepikkused, mis neeldusid maapinnal > palju pikemad maapinnal neeldunud lainepikkustest
- veeauru (tähtis kasvuhoonegaas) > tähtsa kasvuhoonegaasi veeauru
- Alas, kus kiirguslikud efektid on tähtsad, idealiseeritud kasvuhoonemudel muutub realistlikuks > Idealiseeritud kasvuhoonemudel muutub realistlikuks alas, kus kiirguslikud efektid on tähtsad
- 4-100 > „kuni“ tähenduses mõttekriips
- Nendel lainepikkustel neelavad kasvuhoonegaasid, mis on suuresti läbipaistvad sissetulevale päikesekiirgusele, rohkem > Nendel lainepikkustel neelavad rohkem kasvuhoonegaasid, kust päikesekiirgus kergesti läbi tuleb ?
- atmosfääri kiht > kokku
- kontsentratsiooni suureneb > koma vahele
- enamik kahe erineva aatomiga gaasid > enamik kahe eri aatomiga gaase
- aatomiga gaasid > aatomiga gaase
- infrapunast kiirgust > infrapunakiirgust, muutke ka mujal
- infrapunasele > infrapunale
- infrapunases alas > infrapunaala
- 36-70 > „kuni“ tähenduses mõttekriips, muutke ka mujal
- füüsiliselt realistlik > ei saa aru. füüsikaliselt realistlik? Lihtsalt realistlik?
- läbi inimtegevuse tuntakse kui suurenenud (või antropogeenset) kasvuhooneefekti > inimtegevuse tõttu nimetatakse suurenenud (või antropogeenseks) kasvuhooneefektiks
- See suurenemine läbi inimtegevuse on põhiliselt põhjustatud atmosfääri CO2 taseme tõusust. > Inimtegevus on kõrgendanud CO2 taset. (CO2 alanumbriga siin ja mujal)
- Kõige hiljutisema > aastaarvuga, see ei pruugi jääda hiljutisimaks
- enamus globaalse keskmise temperatuuri tõusust väga tõenäoliselt põhjustatud antropogeensete kasvuhoonegaaside kontsentratsioonide suurenemisest > Maa keskmine temperatuur tõusnud peamiselt antropogeensete kasvuhoonegaaside tõttu
- põletamisel ja ka teiste tegevuste, näiteks tsemendi > põletamisel, aga ka näiteks tsemendi
- aastatel 1960 kuni 2010 313 > 1960.–2010. a 313
- (~300 ppm)[27] > punkt puudu
- nii madalast kui 180 ppm-st > 180 ppm-st
- muutused CO2 kontsentratsioonis põhiliseks teguriks kliimamuutuses > CO2 kontsentratsiooni muutused kliimamuutuse põhitegurid
- Enamik allikad seletavad > Enamik allikaid seletab
- päris kasvuhoones > kokku
- ultraviolett ja lühilainelises infrapunases alas > ultraviolett- ja lühilainelises infrapunaalas
- klaaskatuse ja –seinte > sidekriips
- Tänu infrapunasele läbipaistmatute kasvuhoonegaasidele ka kasvuhooneefekt mõjutab Maad kui tervikut; ei esine konvektiivset jahtumist, kuna õhk ei pääse Maalt. > Infrapunaste läbipaistmatute kasvuhoonegaaside tõttu mõjutab kasvuhooneefekt kogu Maad. Konvektiivset jahtumist ei toimu, kuna õhk jääb Maale.
- kasvuhooneefekti mehhanism on erinev > kasvuhooneefekt ei toimu niiviisi
- soojene põhiliselt läbi kasvuhooneefekti > soojene ainult kasvuhooneefekti tõttu
- Kasvuhoone töötab põhiliselt, lubades päikesel soojendada > Kasvuhoones soojendab päike
- siis hoides ära neeldunud soojuse lahkumise läbi konvektsiooni > neeldunud soojus ei lahku konvektsiooni tõttu
- Maad tänu sellele, et kasvuhoonegaasid > Maad, kuna kasvuhoonegaasid
- siis kiirgab energiat, millest osa läheb tagasi Maale > kiirgab peamiselt Maale tagasi minevat energiat
- tavaliselt klaas või plastmass > tavaliselt klaasist või plastmassist
- Need soojenevad põhiliselt, kuna päike soojendab maad ja sisu, mis siis soojendavad õhku > Päike soojendab neid materjale, maad ja sisu, mis omakorda soojendavad õhku
- akna; temperatuur > koolon semikooloni asemel
- näitas 1909. aastal eksperimentaalselt > tõestas 1909. a eksperimendis
- Nõnda kasvuhooned peamiselt toimivad > Nõnda toimivad kasvuhooned
- Kontrastiks kasvuhooneefekt soojendab Maad mitte > Seevastu soojendab kasvuhooneefekt Maad, mitte
- See protsess võib esineda päris kasvuhoonetes, aga on võrdlemisi ebatähtis. > Kasvuhooneefekti võib kasvuhoonetes toimuda, kuid see pole keskse tähtsusega.
- Titaanil > Titanil
- kasvuhooneefekt, tema > koolon koma asemel
- infrapunasele kiirgusele > infrapunakiirgusele
- Pluto on ka külmem, kui arvata võiks, kuna lämmastiku aurumine jahutab teda > Pluuto on külmem kui varem arvati, kuna seda jahutab lämmastiku aurumine (linkige Pluuto)
- Kasvuhoonegaaside teke Eestis > kasvuhoonegaasid Eestis
- tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti > kas see „ekvivalenti“ on vajalik?
- LULUCF mõju > LULUCF-i mõju
- alates 1990. aastast kasvuhoonegaaside heitkogus 45,7% võrra vähenenud võrreldes 2013. aastaga > 2013. a kasvuhoonegaaside heitkogus 45,7% võrra väiksem kui 1990. a
- eletri > trükiviga
- tööstusprotsessid ja –toodete > sidekriips
- mille panus on > kust tuleb
- CO2ekv > CO2-ekv
- ekv)[39] > punkt puudu
- Ühtlustage autorite nimede kirjutust viidetes. Nt perenimi, koma eesnimi punktiga.
- Muutke ülejäänud „vaadatud“ kuupäevad ka eestipäraseks.
- 305–7 > kirjutage leheküljenumbrid välja
- Lisage linke, näiteks kõik ühendid tuleks linkida ja kirjutada alanumbritega.
Muidu tubli töö!