Mine sisu juurde

Kasutaja arutelu:MeritNikopensius/Afiinsuskromatograafia

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

Tere! Aitäh õigeaegselt esitatud ja piisava pikkusega artikli eest. Artikkel on väga hästi liigendatud ja selge. Teen mõned märkused, kuidas teksti parandada.

1. "Erinevad afiinsuskromatograafia kasutamise võimalused" võiks olla lihtsalt "Kasutusvõimalused".

2. Loetelule peaks eelnema mingi kokkuvõttev sõna, nt "on järgmised". Kui seda pole, pole ka koolonit tarvis.

3. Arvude vahel tähenduses "kuni" peaks kasutama mõttekriipsu, mitte sidekriipsu (ja mitte ka pikka mõttekriipsu), leiate selle erimärkide alt.

4. "seonduvad lisaained" võiks minu arvates olla pigem "kinnituvad lisaained", kui te just ei ütle, et eestikeelses kirjanduses alati seondumisest räägitakse.

5. 10-4-10-8 M – kas see peaks olema 10,4–10,8 M?

6. "Proteiinid, millel on afiinsus metalli ioonide vastu" – pigem "Proteiinid, mis on afiinsed metalli ioonide vastu".

7. "meid huvitaval ainel" asemel võiks olla nt "huvipakkuval ainel", sest kes see meie ikka on.

8. Kas kõik 3. peatükki alapeatükid on mingit moodi põhimõtted? Mulle tundub see liigendus pisut kahtlane.

Muud ma ei märka. Hea artikkel! Margotmöller (arutelu) 12. oktoober 2014, kell 12:49 (EEST)[vasta]


Märkasin veel paari asja. Parandused on igatahes hästi tehtud.

1. Kopeerin siia ühe reegli. Teil on kolmest des-lauselühendiga lausest koma puudu, usun, et oskate need kergesti leida. Määruslik des-, mata-, maks- ja tuna- lühend eraldatakse koma(de)ga, kui lühendi tuum asub lühendi alguses:

          Istusin laua taga, kuulates järjejuttu, ja unustasin oma töö sootuks.
          Vastamata ainsalegi esitatud küsimusele, vangutas vanamees ainult pead.

2. Sisukorras ei tohiks esineda üksikut alapealkirja, nt 2.1. Kui on juba 2.1., peaks olema ka 2.2. Kui teist alapealkirja ei saa juurde luua, pole ka esimeseks vajadust.

3. et loetelu kooloniga alustada, peaks olema mingi kokkuvõttev sõna, nt "on järgmised". Loetelupunktid peaks selle sissejuhatusega ühe lause moodustama, selleks peab iga loetelurea lõpus olema koma (või semikoolon, kui rea sees on juba koma) ning read algavad väiketähega. Viimane rida lõpeb punktiga.

4. Teil on õigus, ma tõlgendasin sõna "seonduma" liiga tavakeelepäraselt. Kui arvate, et see sobib paremini, siis nii jäägu.

5. "... poorsest materjalist agaroosist, klaasist, polüakrüülamiidist või tselluloosist" - loetelu ees võiks olla "näiteks", "nagu" vm.

6. Miks osad aastaarvud viidete nimekirjas paksus kirjas on?

Margotmöller (arutelu) 14. oktoober 2014, kell 22:52 (EEST)[vasta]