Kasutaja arutelu:MariSild/Orgaaniline keemia
Aitäh läbi mõeldud artikli eest! Meeldivad interaktiivsed välislingid, tekst on kergesti loetav.
Tähelepanekuid
- ühenditest; samuti toit, mida me sööme; ravimid, mida manustame; puit, paber, plastik ja värvid, mida iga päev kasutame. > ühenditest. Samuti toit, ravimid, puit, paber, plastik, värvid jne.
- kindlaks tegemine > kokku
- toetavad vältimatult tegevused nagu orgaaniliste > toetavad orgaaniliste
- 3D mudel > sidekriipsuga
- Ühtlustage, kas kõik nimed (esimesel kasutuskorral) eesnimega või ainult eesnime esitähega.
- terminana > trükiviga
- sest kummagi eriala teadlased on võimelised kiiresti omandama teadmisi ja oskusi ka teisest valdkonnast > tundub ebavajalik ja mitte peapõhjus, miks on keemia ja bioloogia piirid hägustunud
- Seda, kuidas elektronid ümber aatomi paiknevad ning kuidas moodustuvad keemilised sidemed, saame teada, kui õpime aatomite elektronstruktuuri > Vältige „meie“-vormi, tundub liiga õpikutekst. Nt „Aatomite elektronstruktuurist selgub, kuidas paiknevad elektronid ...“
- Õnneks ei pea orgaaniliste ühendite mõistmiseks neid kõiki pähe õppima, tuleb vaid selgeks saada nende struktuurilised omapärad. Struktuuri ja keemilise reaktiivsuse alusel on orgaanilised ühendid jaotatud erinevatesse aineklassidesse. Seega tuleb miljonite ühendite päheõppimise asemel tunda vaid paarikümne aineklassi omadusi. > Orgaanilised ühendid jagunevad paarikümnesse aineklassi, millel on struktuurilised omapärad? Vikipeedia pole õpik ja iga artiklilugeja ei pea ühendeid pähe või tundma õppima.
- Levinumad funktsionaalrühmad orgaanilises keemias on > Orgaanilises keemias on levinumad funktsionaalrühmad
- alifaatsed ja aromaatsed > mis asjad? Ühendid? Süsivesinikud? Lisage alapealkirja.
- milles puudub elektronide delokalisatsioon ja stabiliseeritus > kus elektronid pole delokaliseeritud ja stabiilsed ?
- sisaldad > trükiviga
- sadedamini > trükiviga
- pidada ... osana > pidada ... osaks
- Tartu Ülikooli kirjastus OÜ > Tartu Ülikooli Kirjastus
- Ühtlustage viiteid. Kuidas viitate lehekülgedele? Eestikeelsete allikate juures „lk“ ja ingliskeelsete juures „p“ või „pp“ või lihtsalt leheküljenumbrid. Lehekülgede vahel mõtte-, mitte sidekriips. Kõik aastaarvud rasvasesse kirja või mitte ükski rasvasesse kirja, autorite initsiaalide vahele igal pool tühikud.
- Ühtlustage, kas enne tekstisisest viidet on tühik või mitte.
Tervitustega Annn (arutelu) 21. oktoober 2015, kell 13:55 (EEST)