Kasutaja arutelu:MVeinla/Gaasisensorid
Artikkel on üldiselt nii keeleliselt kui sisuliselt hästi ja arusaadavalt kirjutatud.
Artiklit võiks illustreerida ka mõni pilt.
Viitamisest. Vaata palun artikkel ühtsuse seisukohast üle (et kas kasutad tühikuid lauselõpupunkti ja sellele järgneva viiteindeksi vahel või mitte; praegu on kord nii, kord naa. Sama asi ka ühe lause käiva kohta viiteindeksi puhul - kas on lause sees enne punkti või punkti järel).
Tekstis peaks kasutama ka siselinke artikliga oluliste sõnade puhul (osad sõnad artikli algusest olen ära märkinud, kuid vaata ka ise selle pilguga artikkel palun üle). Siselink on link, mis viib samakeelse Vikipeedia sees mõnele teisele artiklile või leheküljele. Sinine link on siselink, mis viitab olemasolevale leheküljele. Kui oled sinise lingi taga olevat lehekülge hiljuti külastanud, on see link tumesinine. Punane link on siselink, mis viitab veel mitte-eksisteerivale leheküljele (nimetatakse ka "katkiseks lingiks", mis ei tähenda, et punased lingid oleks vähem väärtuslikud kui sinised). Kui oled punase lingi taga olevat lehekülge hiljuti külastanud, on see link helepunane. Siselingi moodustamiseks tuleb sõna või sõnaühend redigeerimiskastis ümbritseda kahekordsete kandiliste sulgudega. Näiteks Vikipeedia. Salvestamisel ilmub link kas sinise või punasena, olenevalt sellest, kas lingitav lehekülg on olemas.
Võrguväljaannetele lisatakse allikate loetellu ka kuupäev, mil seda kasutatud on (vaadatud kp).
Siit leiate artikli koos parandustega (kollaselt): http://www.wikicomment.ut.ee/a?u=B4151C1
Llaanemets (arutelu) 13. november 2015, kell 17:59 (EET)
23.11.2015
vastaselektrooodil -> vastaselektroodil
Gaasid, mille molekulid on sümmeetrilised, infrapuna ei neela, näiteks hapnik ja lämmastik -> Gaase, mille molekulid on sümmeetrilised, infrapuna ei neela, näiteks hapnik ja lämmastik
kus ainus suurem erinevuse on see -> kus ainus suurem erinevus on see
mehaanliselt -> mehaaniliselt
Kõrge rõhu all hoitavad gaasid tekitavad lekkimisel tihti kõrge sagedusega inimesele tajumatut heli -> Kõrge rõhu all hoitavad gaasid tekitavad lekkimisel tihti kõrge sagedusega heli, mis on inimesele tajumatu.
Esimene pooljuhtsensor loodi 1968. aastal ning mis suutis mõõta süsivesinikke -> Esimene pooljuhtsensor, mis suutis mõõta süsivesinikke, loodi 1968. aastal.
Arvude vahele käib mõttekriips – (viidete loetelus lehekülgede numbrite vahele).
Viitamisest veel. Kui Teil on viide kogu lõigu (või enam kui 1 lause kohta), siis käib viide ikka lausete/lõigu lõppu punkti järele. Eelmise kommentaari mõte oli see, et artikli ulatuses võiks teha ühtseks, et kas lõigu viimase punkti ja viiteindeksi vahel on tühik või ilma tühikuta. Pange palun ikka viiteindeks lõigu lõppu pärast punkti (näiteks ilma vahetühikuta). Kui viide käib 1 lause kohta, pannakse viiteindeks tõepoolest enne punkti lause sisse.