Kasutaja arutelu:M.sepp/Lämmastiksaaste

Aitäh sisuka ja hästi struktureeritud artikli eest!

Mõned tähelepanekud:

Esimene sõna peaks olema artikli pealkiri rasvases kirjas ja esimene lause selle definitsioon (vaadake, kuidas teised Vikipeedia artiklid algavad).
tekitades erinevaid keskkonnaprobleeme nagu globaalset soojenemist ning happevihmasid > tekitades keskkonnaprobleeme, nagu globaalne soojenemine või happevihmad
Lämmastikku satub atmosfääri > Lämmastik satub atmosfääri
Pideva energiavajaduse suurenemise tõttu on saasteainete konsentratsioon märgatavalt suurenenud. > Pidevalt suureneva energiavajaduse tõttu tekib ka rohkem saasteaineid. (Kuidas täpselt? Võiks olla selgem.)
Antropogeensetest teguritest tekitab > leidke „antropogeensete tegurite“ sünonüüm. Kui tegureid on mitu, siis „tekitavad“.
Keemilistesse valemitesse väiksed numbrid (vt nt https://et.wikipedia.org/wiki/Juhend:Matemaatiliste_valemite_kirjutamine)
NO kiiresti NO2 ehk lämmastikdioksiidiks > väike number ja käändelõpp (NO2-ks)
Lahustumisel vees tekivad lämmastik- ja lämmastikushape , mis tekitavad happevihmasid. > Vees lahustudes tekivad lämmastik- ja lämmastikushape, mis põhjustavad happevihmasid.
Esimene kord keemilisi valemeid nimetades võiks kohe olla juures, millega tegu (nt lämmastikoksiid vms).
Iga lause lõppu punkt.
Vt üle lingid, nt lämmastikväetis ei tohiks viia väetiseni, vaid lämmastikväetiseni. Kaks korda üht asja linkida pole vaja (nt atmosfäär).
hapestamisele, põhjustavad lämmastikoksiidid pinnase küllastumist lämmastikuga > hapestamisele põhjustavad lämmastikoksiidid pinnase lämmastikuga küllastumist
on väiksema NOx heitega maagaas ( 60 - 80 g/GJ) > ...väikseima... „kuni“ tähenduses sidekriipsu asemel mõttekriips, tühikuid pole enne ja pärast kriipsu vaja
2x > kaks korda (vältige konspektiivust)
Vältige konspektiivust: mitte reageerib O-ga, vaid hapnikuga (O)
NH3 on kergvedelduv toatemperatuuril > NH3 on kergvedelduv, toatemperatuuril
Erinevates külmutusseadmetes > kas „mitmesugustes külmutusseadmetes“ või „külmutusseadmetes“?
Pöörake tähelepanu trükivigadele jms-le ka „Ammoniaagi“ alapeatükis.
Vormistage loendid ühtselt: kas iga punkt algab suure või väikse tähega? Kas punkte eraldavad mingid kirjavahemärgid (semikoolon)?
Vältige „poolt“-konstruktsiooni (ingl by otsetõlge, pole eesti keelele omane), nt mis jääb taimede poolt kasutamata > mida taimed ei kasuta
40. aastat tagasi > kuna silmas ei peeta järgarvu „neljakümnes aasta tagasi“, siis ei peaks siin (ja mujal edaspidi) punkti olema
Mõjutada ümbritsevad veeökosüsteemi > mõjutada ümbritsevat veeökosüsteemi
Iga tonni kala kohta 42-66kg lämmastiksaastet > Igasse lausesse tegusõna, vt kommentaari side- ja mõttekriipsu kohta, tühik kg ette.
Nende tulemusena tekib > Nende tõttu tekib
Teragrammi – kas selle kohta pole mõnd lühendit? Linkida pole vaja.

Tänamisest:

mis tekivad tänu põuale > mis tekivad põua tõttu
tänu sellele ka mineraalainete sisaldus mullas > selle tõttu ka mineraalainete sisaldus mullas
suuresti põhjustatud tänu inimtegevusele > suuresti põhjustatud inimtegevuse tõttu

„blue baby syndrome“ > ehk pole ingliskeelset vastet vajagi
Kurgu turse > kurguturse
Ei soovita „erinev“ tähenduses „mitmesugune“.
lämmastiksaaste konsentratsioonid > lämmastiksaaste kontsentratsioon (milles?)
kehtestanud mootorsõidukitele kui ka tehastele erinevad piirnormid, kui palju lämmastikoksiide nad võivad eritada > kehtestanud nii mootorsõidukitele kui ka tehastele piirnormid, kui palju lämmastikoksiide võivad nad eritada. Kas lämmastikoksiide ikka saab eritada? Leidke mingi sobivam tegusõna.

Viide allikale ei tohiks olla ainult internetiaadress, kui tegu on raamatuga, siis lisaks internetileheküljele peaks olema ka viide, mille juurde pöörduda siis, kui internetist sellelt aadressilt enam midagi ei leia. Kui tegu on mingi ettevõtte kodulehega, siis ka see tuleks lisaks internetiaadressile välja kirjutada (samal põhjusel). Vt siit nt „Viite elementide“ peatükki: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine.
riigit erinev jne > Parandage trükivead.
Leidke ka illustreerivat materjali.

Tubli!

Annn (arutelu) 4. oktoober 2013, kell 12:08 (EEST)[vasta]

Vikipeedia ei sobi allikaviiteks. Kui võõrkeelses vikiartiklis on materjali juures viidatud allikale, kasuta seda allikat. Kui viidet ei ole, tuleb infot pidada ebausaldusväärseks ja seda eestikeelsesse artiklisse mitte lisada või otsida ise sellele usaldusväärne viide. Adeliine 4. oktoober 2013, kell 23:53 (EEST)[vasta]

Vikipeedia artikkel algab: Lämmastiksaaste on ... (definitsioon) ...
tekitades erinevaid keskkonnaprobleeme nagu globaalset soojenemist ning happevihmasid > tekitades keskkonnaprobleeme, nagu globaalne soojenemine või happevihmad
Lämmastikku satub atmosfääri > Lämmastik satub atmosfääri
Pideva energiavajaduse suurenemise tõttu on saasteainete konsentratsioon märgatavalt suurenenud. > Pidevalt suureneva energiavajaduse tõttu tekib ka rohkem saasteaineid. (Kuidas täpselt? Võiks olla selgem.)
Esimene kord keemilisi valemeid nimetades võiks kohe olla juures, millega tegu (nt lämmastikoksiid vms).
hapestamisele, põhjustavad lämmastikoksiidid pinnase küllastumist lämmastikuga > hapestamisele põhjustavad lämmastikoksiidid pinnase lämmastikuga küllastumist
on väiksema NOx heitega maagaas ( 60 - 80 g/GJ) > ...väikseima... „kuni“ tähenduses sidekriipsu asemel mõttekriips, tühikuid pole enne ja pärast kriipsu vaja
(8,6 at)] > nurksulud vist üleliia
Vältige „poolt“-konstruktsiooni (ingl by otsetõlge, pole eesti keelele omane), nt mis jääb taimede poolt kasutamata > mida taimed ei kasuta
20. aasta jooksul > kuna silmas ei peeta järgarvu, siis ei peaks siin punkti olema
Mõjutada ümbritsevad veeökosüsteemi > mõjutada ümbritsevat veeökosüsteemi
Iga tonni kala kohta 42-66kg lämmastiksaastet > vt kommentaari side- ja mõttekriipsu kohta, tühik kg ette.
Nende tulemusena tekib > Nende tõttu tekib
1 Tg=10 > tühik võrdusmärgi ette ja järele

Tänamisest:

tänu sellele ka mineraalainete sisaldus mullas > selle tõttu ka mineraalainete sisaldus mullas

tehastele erinevad piirnormid > Ei soovita „erinev“ tähenduses „mitmesugune“.
lämmastiksaaste konsentratsioonid > lämmastiksaaste kontsentratsioon (milles?)
Vikipeedia ei sobi allikaviiteks. Kui võõrkeelses vikiartiklis on materjali juures viidatud allikale, kasutage seda allikat. Kui viidet ei ole, tuleb infot pidada ebausaldusväärseks ja seda eestikeelsesse artiklisse mitte lisada või otsida ise sellele usaldusväärne viide.
Leidke ka illustreerivat materjali.

Annn (arutelu) 15. oktoober 2013, kell 14:59 (EEST)[vasta]

Lämmastiksaaste on lämmastikühendite poolt põhjustatud keskkonnaprobleem. > Lämmastiksaaste on lämmastikühendite põhjustatud keskkonnaprobleem. / Lämmastiksaaste on keskkonnaprobleem, mida põhjustavad lämmastikühendid.
on tal liiga kõrgetes konsentratsioonides kahjulik > on selle liiga suur kontentratsioon kahjulik
tekitades erinevaid keskkonnaprobleeme > tekitades keskkonnaprobleeme
põletama.. > ühest punktist piisab
on tunnus maalähedase atmosfääri halvenemisest > halvendab maalähedast atmosfääri (mis see tähendab?)
( 60–80 g/GJ) > (60–80 g/GJ)
Kirjutage välja EPA eestikeelne nimetus Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuur ja selle link peaks viima samanimelisele lehele. Vt ka artikli lõpus.
on hetkel kõige olulisem osoonikihti lagundav kasvuhoonegaas > on kasvuhoonegaas, mis praegu langundab osoonikihti kõige rohkem
see päris suurt ümbruskonda > see ümbruskonda
Keemilised väetised ~100 miljonit tonni lämmsatikku aastas > Miks on ainult keemiliste väetiste puhul välja toodud, kui palju lämmastikku need toodavad? Võiks olla mainitud kõigi või mitte ühegi puhul. Trükiviga on ka.
reljeefreljeefist > parandage
karsitaladel > parandage trükiviga
lämmastiku- ja fosforisaastet, mis võib tõsiselt mõjutada > lämmastik- ja fosforsaastet, mis mõjutab
maagaasi põletamisel . > tühik üleliigne
eraldub atmosfääri NO[12]. > mujal on punkt enne viidet, võiks olla ka siin
Natural Resources Defense Council > tõlkige. Kui tõenäoline on, et eestikeelsesse Vikipeediasse tekib sellenimeline leht?
on hakanud tõsiselt jälgima metsadest saadava biomassi kasutamist > jälgivad metsadest saadava biomassi kasutamist
iga puu osa > iga puuosa
Reageerides veres oleva hemoglobiiniga, väheneb > koma pole vaja
Võivad olla vähi tekkepõhjuseks > Loetelu teised punktid on ainsuses. Võib tekitada vähki.
pinnavee kvaliteedi vähenemine > pinnavee kvaliteedi langus
Vetikate õitsemine - nitraat põhjustab suurtes kogustes eutrofeerumist > Vetikate õitsemine –
nitraat põhjustab eutrofeerumist
Vältides erinevate gaaside põletamist > Vältides gaaside põletamist
Kasutades vähem erinevaid väetisi > Kasutades vähem väetisi
Mõnede lõikude vahel on liiga palju tühja ruumi.
Tore, et on pilt ja pole enam Vikipeediale viidatud.

Jõudu!

Annn (arutelu) 17. oktoober 2013, kell 10:33 (EEST)[vasta]