Kasutaja arutelu:Lkirspuu/Kujutluskaart

Aitäh artikli eest! Artikkel on lühike ja lööv, tore, et olete seostanud teemat Eestiga. Ehk võiks just Eesti teemat pikendada ja natuke uurimistulemusi tutvustada, praegu jääb see osa justkui poolikuks. Struktuur on selge, viited arusaadavad. Pilte võiks ka olla.

Ettepanekuid ja kommentaare

Kujutluskaartt ehk kognitiivne kaart on kaart, mis sisaldab kõiki inimesele olulisi andmeid keskkonnast. Kujutluskaart ise on talletatud meie ajju. > Kujutluskaart e kognitiivne kaart (e kognitiivkaart e mentaalkaart) on inimese teadvuses olev keskkonnaandmete kaart. Kas kujutluskaardi sünonüümid on ka kognitiiv- ja mentaalkaart? Sel juhul peaksid kõik sünonüümid esimeses lauses rasvases kirjas välja toodud olema. Kuigi ei tea, kas kognitiivkaarti tasub sünonüümina mainida, Google ei anna selle kohta ühtegi vastet.
Selle konseptsiooniga tuli 1948. aastal välja Edward C. Tolman – kes uuris keskkonda ja selle kujutamist. > Mõistet kasutas esimesena Edward C. Tolman, kes uuris keskkonda ja selle kujutamist.
Inimese meeltes eksisteeriva kujutluspildi tekkele eelneb ümbritseva maailma tajumine, tajutud nähtuste piiritlemine ning neile erinevate väärtuste omistamine. > Esmalt tajutakse ümbritsevat maailma, tõlgendatakse ja väärtustatakse nähtusi, seejärel tekib teadvusesse kujutluspilt.
Maailmapildi ja individuaalse maailma tunnetamise kartograafilisi esitlusi nimetatakse geograafiaalases kirjanduses nii kognitiiv- kui ka mentaalkaartideks. > Kujutluskaart on maailmapildi ja isikliku maailmatunnetuse kartograafiline esitlus.
Vastavalt kujutluskaartidele inimene käitub, sest kujutluskaardid sisaldavad kõiki inimesele olulisi andmeid keskkonnast. > Inimene käitub keskkonnas vastavalt kujutluskaardile.
Kujutlusi linnast mõjutavad nii igapäevaselt saadav informatsioon kui ka inimese isiklikud hinnangud, motivatsioon ja vajadused, mis on omakorda sõltuvad inimese vanusest, sotsiaalsest positsioonist, haridustasemest ning isiklikest kogemustest. > Miks ainult linnast? Kujutlusi keskkonnast mõjutavad igapäevane info, isiklikud hinnangud, motivatsioon ja vajadused, mis sõltuvad vanusest, sotsiaalsest positsioonist, haridustasemest ning isiklikest kogemustest.
Ei soovita „erinevat“ „mitmesuguse“ tähenduses, nt Kujutluskaarte on uurinutud erinevad valdkonnad: psühholoogia, haridus, planeerimine, arheoloogia, geograafia, kartograafia, arhitekuur, maastiku arhitektuur, linnaplaneerimine, poliitika ja ajalugu. > Kujutluskaarte uuritakse paljudes valdkondades: psühholoogias, hariduses, planeerimises ... (jätkake, parandage trükiviga loendis)
On spekuleeritud, et kujutluskaardid salvestuvad aju osa hipokampuse rakusüsteemis. > Oletatakse, et kujutluskaardid salvestuvad aju hipokampuse rakkudesse.
O’Keefe ja Nadal olid esimesed teadlased, kes rõhutasid hippokampuse ja kujutluskaartide omavahelist seost. > Teadlastele eesnimed, parandage trükiviga.
O’Keefe ja tema kaastöötajad 1978. aastal raamatu “The Hippocampus as a Cognitive Map.” > lisage tegusõna, pealkirjas piisab esisuurtähest
Milles väitsid, et ruumiline kodeerimises mängib suurt rolli hipokampuse funktsioon. > Alustage lauset eestipärasemalt (nt „Teoses väitsid nad, et ...“), ühildage käänded
Täpsemalt hipokampuses paiknevad kambrid, püramiidrakud ja võrerakud – sest just neuronid on aluseks kognitiivse kaardi tekkimisel ja talletumisel hipokampuses. > Verb teisele kohale: Hipokampuses paiknevad kambrid, püramiid- ja võrerakud, mis on kognitiivse kaardi tekkimiseks ja talletumiseks vajalikud neuronid. ? või kuidas neuronid ja kambrid jms omavahel seotud on?
Erinevate keskkondade tajumine eri meeltega liigub just hipokampusesse ja sealt edasi töödeldakse saadud info, mille tulemusel tekib kognitiivne kaart. > Vt kommentaari „erineva“ kohta
On olemas kindlad asitõendid, ideele, mis väidab et kujutluskaart on hippokampuses talletatud kahe eraldi kaardina. > On asitõendid väitele, et hipokampuses paikeb kaks kujutluskaarti (ehk paralleelkaardid).
kus on keskond talletatud lähtudes kallakutest; nurkadest; radadest, mida on läbitud. > kus on keskkond, milles paiknevad nähtud-kogetud kallakud, nurgad, rajad.
vekor-andmetel, mis loob umbkaudse, 2D (tasapinnalise) kaardi kaardi mingist keskkonnast, mille kohta kujutluskaart on talletunud. > Vektorandmetel, mis loovad umbkaudse tasapinnalise kaardi keskkonnast, mille kohta kujutluskaart on talletunud. Kui link viib leheküljele „Kaart“, siis linkige ainult „kaart“.
Seega kujutlskaart moodustub nende kahte eraldi seisva kaardi kokku panemisel. > eraldiseisva, kokkupanemisel, parandage trükiviga
Kujutluskaart luuakse andmete põhjal, mis kõik kogutud visuaalse vaatluse teel. > Kujutluskaart luuakse visuaalsel vaatlusel saadud andmetest.
Enamus on loodud selle põhjal, kus ise ollakse käinud. > Kaart luuakse kohtade põhjal, kus ollakse ise käinud.
Kaardi loomisel kasutataks kõiki meeli nagu nägemine, haistmine, kuulmine ja ka iseenda tunnetamist keskkonnas. > Kaarti luues kasutatakse kõiki meeli, nt nägemist, haistmist, kuulmist, ja ka keskkonnas iseenda tunnetamist.
Nende meelte abil tunnetab inimene keskkonda, kus ta läbi liigub. > See lause ei sobi siia konteksti. Loobuge või leidke kontekst.
Selline keskkonna tunnetamine, võimaldab rada, mida läbitakse siduda vektoritega, mis tekivad ühest puntkist teise liikudes. > Selline keskkonnatunnetus seob läbitava raja vektoritega, mis ühest punktist teise liikudes tekivad.
Vektoritega sidumine omakorda võimaldab võrrelda rada teiste radadega, mis varem läbitud, ja suhestuda keskkonnas paremini. > Vektoritega sidudes saab rada võrrelda teiste varem läbitud radadega ja suhestuda keskkonnas paremini.
Kui rajad on vektoritega seotud, siis hipokampuses on võimalik infot paremini tõlgendada ja selle abil on keskkonna kohta rohkem teavet ja see asukoht asetub kognitiivsesse kaarti. > Kui rajad on vektoritega seotud, tõlgendab hipokampus infot paremini. Nii saadakse keskkonna kohta rohkem teavet ja keskkond asetub kognitiivsesse kaarti.
Lisaks kasutatakse ka suunda ja asendit mingite maamärkide suhtes, mis võimaldavad luua kognitiivse kaardi. Kognitiivse kaardi loomisel on abiks otsesed suunad, kasutades kompassi ja ilmakaari, aga ka kaudsemad suunad mingite taustobjektide suhtes. Suunda kognitiivse kaardi loomisel on võimalik kasutada nii staatiliselt, kui isik keskkonda tegelikult ise ei läbi vaid seostab selle paiknemist varem läbitud keskkondade suhtes. > Suunda saab kognitiivse kaardi puhul kasutada staatiliselt (kas see on ikka kõige parem sõna siia? Äkki passiivselt?), kui inimene keskkonnas parasjagu ei viibi, vaid seostab selle paiknemist teiste varem läbitud keskkondadega.
Lisaks ka keskkonda otseselt läbides, mille puhul kogutakse teavet ümbritsevast keskkonnast otse ja sellevõrra on ka kognitiivne kaart detailsem. > Lisaks kasutatakse suunda keskkonda läbides: kogutakse ümbritseva kohta teavet ja sellevõrra on ka kogntiivne kaart detailsem.
Kindlad maamärgid, mis keskkonna suhtes ei liigu võimaldavad luua kognitiivse kaardi, mis on täpsem ja vastab rohkem reaalsusele. > ... ei liigu, võimaldavad ...
Hipokampus töötleb kogu maamärkide ja suuna abil kogutud info kokku ja moodustub kaart mis vastab nii palju reaalsusele, kui võimalik. > Hipokampus töötleb tervet maamärkide ja suuna abil kogutud infot ja nii moodustub kaart, mis peaks reaalsusele vastama.
Esimene teadlane, kes uuris teadmisi keskkonnast ning selle kujutamisest oli Edward C. Tolman. > … kujutamisest, oli …
Tolman, üks esimesi kognitiivsete uuringutega tegelev psühholoog, tutvustas kujutluskaartide ideed, viies läbi katse mis oli seotud rottide ja labürintidega. > Tolman oli üks esimese kognitiivsete uuringutega tegelevaid psühholooge. Ta tutvustas kujutluskaartide ideed, viies rottide ja labürintidega läbi katse.
Eksperimendis asetati rott risti kujulisse labürinti ja siis lubati rotil labürindis ringi käia ja seda avastada. > ... ristikujulisse, lubati tal seal ringi käia ja seda avastada.
Pärast esialgset tutvust labürtindiga asetati rott ühte ristikujulise labürindi harru. > parandage trükiviga
Toit asetati rotist paremal olevasse harru. Rott õppis pärast mõningast katse kordamist, iga kord toidu saamiseks paremale keerama. > koma pole vaja
Esialgne kognitiivne kaart, mis rotil labürtinti avastades tekkis, aitas toidu üles leida hoolimata sellest, kuhu see labürindis asetati. > parandage trükiviga
Andy TD Bennett [9] seab oma retsensioonis kahtluse alla kognitiivsete kaartide olemas olu. > Keskmise nime esitähti pole vaja, tehke ka link. ... olemasolu
tõendid sellest, et loomadel tekivad kognitiivsed kaardid. > tõendid, et loomadel tekivad kognitiivsed kaardid.
(Seades sellega kahtluse alla Tolman’i definitsiooni kujutluskaartidest) > Tooge sulgudest välja ja siduge, nt Sellega seab ta kahtluse alla Tolmani kujutluskaartide definitsiooni.
Oma kriitikas tugines ta erinevatel uuringutel > vt kommentaari „erineva“ kohta
kus leiti lihtsamad seletused labürindi eksperimendile, kui seda tegi Tolman kognitiivse kaardi definitsiooni välja arendades > kus leiti labürindieksperimendile lihtsamad seletused kui Tolman kognitiivse kaardi definitsiooni välja arendades oli leidnud.
Bennett tõi välja kolm lihtsalt fakti selgitamaks kognitiivse kaardi katset loomade puhul. > Bennet tõi välja kolm asjaolu, millega seletada kognitiivse kaardi katset loomade puhul:
Need faktid on 1) uus toidu asukoht ei olegi niivõrd uus, kuna labürtint on risti kujuline; 2) kasutatakse ristumisega labürindi rada; 3) tuttavad maamärgid tuntakse uuesti ära, uue nurga alt lähenedes, sellele järgneb liikumine maamärkide suhtes. > 1) toidu uus asukoht ei olegi uus, kuna labürint on ristikujuline; 2) kasutatakse ristumisega labürindirada; 3) tuttavad maamärgid tuntakse uue nurga alt lähenedes uuesti ära, kuna liigutakse maamärkide suunas (või mida see tähendab?)
Uurimustöö > Uurimus / Uurimistöö
6. ja 9. klassides (Tiks, 2004). > Selline tekstisisene viide Vikipeedias kombeks ei ole.

Üsna hea! Annn (arutelu) 9. oktoober 2013, kell 22:32 (EEST)[vasta]

Artikli lõpp on allikast otse kopeeritud. Refereerige, plagiaat pole lubatud.
kujutluskaardile.Inimeste > tühik puudu
suures osas hipokampuse funktsioon > suuresti hipokampuse funktsioon
Vektorandmetel > väikse tähega
Seega kujutlskaart moodustub > parandage trükiviga
kogntiivne kaart detailsem > parandage trükiviga

Annn (arutelu) 12. oktoober 2013, kell 22:23 (EEST)[vasta]