Kasutaja arutelu:Liisnur/Sool-geel meetod
Mis on märg keemia? Kui see on termin, siis peab see olema lingitud.
Ma oletan, et "metallioksiidide" asemel on parem öelda "metallide oksiidid".
Kirjutad, et soolist saab aegamööda kahefaasiline süsteem. Mis tähendab "aegamööda"? Kas iseenesest saab või peab selleks veel midagi tegema? Missuguse aja jooksul, kas jutt on sekunditest või tuhandetest aastatest? Ma oletan, et see sõltub soolist, eks ole, aga mingi tüüpilise aja võiks nimetada, et võiks aru saada, kas inimese eluea jooksul kahefaasiliseks süsteemiks muutumine on haruldane sündmus või peaaegu kindel.
kuumtöötlus parandab mehaanilisi omadusi – siin tuleks selgitada, mismoodi mehaanilised omadused muutuvad ja mispärast seda nimetatakse omaduste paranemiseks, mitte halvenemiseks. Kuumtöötlus soodustab struktuurilist stabiilsust – ma olen ikka harjunud, et kuuma käes struktuurid lagunevad ja muutuvad ebastabiilseks. Võib-olla see vajab selgitamist.
Sa ei kasuta terminit "nanoosakesed". Sellest on valmimas selline artikkel kui nanoosake. Tundub, et kolloidosakesed võivad kergesti ühtlasi nanoosakesed olla. Kas see on nii? Sel juhul võiks seda mainida ja linkida artiklile "nanoosakesed".
Kirjutad, et tahke faasi koostis võib varieeruda diskreetsetest osakestest kuni pideva polümeeride ahelani. Täiesti usutav, aga kas inimene saab seda kuidagi mõjutada, missuguse koostisega tahke faas tekib, ja mismoodi seda mõjutatakse?
... millel on teatud eelised seoses füüsikaliste omadustega – nii ebamäärast juttu ei tohiks kirjutada. Missugused eelised ja missuguste füüsikaliste omadustega seoses?
"Läbiviimine" on paha sõna. Seda tohib kasutada siis, kui mingi detail füüsiliselt mingist avast läbi viiakse. "Sünteesi läbiviimise" asemel võib öelda lihtsalt "süntees".
Kui ülejäänud pealkirjadeks on nimisõnad, siis "opto-mehaanilised" ei sobi pealkirjaks, sest see on omadussõna. Mis tähendab "optimaalse geomeetriga"? Geomeeter on matemaatik, kes uurib geomeetriat, aga seda tähendust siin ei kasutata. Missugust tähendust siis?
Kasutatud viited lähevad kõik ingliskeelsetele materjalidele ja sageli on need trükised. See tekitab kahtlust, kas sa oled need ise kõik läbi töötanud või mõnest teiskeelsest vikipeediast süüdimatult üle võtnud. Viimasel juhul on tekst viidatud üksnes formaalselt, aga mitte sisuliselt, sest sa pole kontrollinud, kas neis on tõepoolest kirjas see, mida sa väidad seal olevat. Üldiselt tuleks kasuks eestikeelsete materjalide kasutamine, loodetavasti neid leidub. Taivo 20. oktoober 2012, kell 22:12 (EEST)
Tänan tagasiside eest! Tegin vajalikud muudatused ja lisaks täiendasin artiklit. Mida peaksin veel artikliga tegema? Liisnur (arutelu) 24. oktoober 2012, kell 20:54 (EEST)
Mul on tekkinud küsimus kõige tähtsamas, nimelt artikli pealkirjas. Loogilised nimetused tunduvad olevat "Sool-geel-meetod" ning "Sooli ja geeli meetod". Tahaks viidet mingile eestikeelsele allikale, kus seda terminit on just nõnda kasutatud. "Sool-geel meetod" tundub olevat õigekirjareeglitevastane.
Sissejuhatuses on nii "sool" kui "kolloidlahus" lingitud samale sõnale. See pole hea, lingi ainult emb-kumb neist.
"Mõnedest minutitest kuni mitmete tundideni" asemel on parem öelda "mõnest minutist kuni mitme tunnini".
Link "faas" läheb valesse kohta, veendu selles ise ja paranda. Ka link "(bio)sensor" läheb valesse kohta, veendu ise ja paranda.
"Browni liikumises" järele käib siinkohas koma.
Kirjutad "toimub vee molekuli nukleofiilne liitumine metalli aatomile", aga pole aru saada, missugustest metallidest on jutt, ja üheski reaktsioonivõrrandis pole ainsatki metalli. Siin on selge vastuolu. Räni ju pole metall.
Kovalentne side vajab linkimist.
"Peeneid" asemel on "peeni". Seda ma mainisin, et "läbiviimine" on paha sõna. "Selleks viiakse reaktsioonid läbi nii, et" asemel on parem öelda "Reaktsioonidega püütakse saavutada, et". Väljendiga "mitmeid keraamilisi materjale" on vist mõeldud "mitmesuguseid keraamilisi materjale". Taivo 8. november 2012, kell 20:53 (EET)
Nimetust sool-geel meetod on kasutanud Jaak Kikas oma Materjalimaailma lehel http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Sool_geel_materjalid.htm Samuti on meetodi nimetust samamoodi kirjutatud mitmetes TÜ Füüsika Instituudi lõputöödes, näiteks http://www.fi.tartu.ee/loputood2009/Materjaliteadus/MTB-Triin_Kangur.pdf, http://www.fi.tartu.ee/loputood2009/Materjaliteadus/MTB-Aigi-Salundi.pdf ja http://www.fi.tartu.ee/loputood2009/Materjaliteadus/MTB-ik-Kathriin-Utt.pdf. Lisaks leidsin ka fyysika.ee portaalist artikleid, kus on kirjutatud sool-geel meetod. Näiteks http://www.fyysika.ee/uudised/?p=3191 ja http://www.fyysika.ee/uudised/?p=17464. Liisnur (arutelu) 8. november 2012, kell 21:12 (EET)
Mul on hea meel, et artikli nimetuse osas on selgus majja saanud. Aga ma kardan, et sama küsimus võib tekkida teistelgi, mistõttu ma soovitan otse esimeses reas sõna "meetod" järele panna mõni nimetatud allikatest artikli pealkirja õigsuse viiteks.
Ma avastasin nüüd, et paljud siselingid on halvasti vormistatud. Ma käisin alguse kuni jooniseni läbi, palun jätka ise kuni lõpuni. Parem on linkida mitte [polükondensatsioonireaktsioon|polükondensatsioonireaktsioonide], vaid [polükondensatsioonireaktsioon]ide.
- Näen sõna "stuktuur", mis tuleb parandada.
- "Alla 1000 kraadi" vajab selgitust, kas Celsiuse või Kelvini kraadi.
- Osalise hüdrolüüsi tulemusel võivad tekkida C2H5 ... – ega sa mõtle äkki etaani C2H6 või etanooli C2H5OH?
Pärast nende vigade parandamist on minu silmis artikkel valmis ja selle võib avaldada. Pärast seda on artikkel arvestatud. Taivo 15. november 2012, kell 23:38 (EET)