Kasutaja arutelu:K eigi/tüvirakud
Tänan Sind õigeaegse esitamise eest. Töö maht on piisav ning algallika struktuur on enam-vähem. Viited ja pildid on korralikult üle kantud. Et tegemist on tõlkeartikliga on kommentaarid peamiselt keeleliselt. Peamiselt tuleks parandada lauseehitust ja terminoloogiat.
Järgnevaid kommentaare lugedes tuleb silmas pidada, et vikipeediasse kirjutamise eesmärgiks ei ole päris tavaline tekst. Vikipeedia teksti ülesanne on edastada lugejale võimalikult kergelt informatsiooni, mistõttu tasub seal järgida entsüklopeedilist stiili. See tähendab eelkõige kompaktsust nii sisus kui väljenduses. Väldi keerulisi lauseehitusi, mis kuhjavad lugeja ette mõtteid, kui sama sisu võib edastada ehk ka ühe mõttega (komade arv on hea määr, mida jälgida). Ära toeta lauseid liigselt varasemale tekstile – enamasti saab lauseid moodustada nii, et nad on mõistetavad ka väljaspool konteksti. Samuti väldi nö. Cliffhanger’eid, kus tähtsaim sisu selgub alles lause või lõigu lõpuks. Entsüklopeediline tekst ei ole jutustus lõkke ümber ega detektiiviromaan. Püüa väljendada kompaktselt ja võimalikult lihtsalt.
Kompaktsus nõuab ka väljenduslikku täpsust. Ei ole mõtet jutuga keerutada ega väljendada umbmääraselt. Ähmaste või mitmetähenduslike sõnade kasutamine tekitab üldiselt probleeme lugejale, kes võib jutust valesti aru saada või on sunnitud lisaallikatega konsulteerima. Väldi hinnanguid (meie, kahjuks, tegelikult jne) ja esitle ainult allikates esinevaid väiteid ja fakte.
Vikipeedia puhul tuleb ka tähele panna lugejate laia kogukonda. Teksti peamine eesmärk on harida lugejat, kes teemast väga palju ei tea. Kui on võimalik kasutada omajuurelisi sõnu, siis tee seda, kuna need teevad teksti uuele huvilisele läbipaistvamaks. Väga suur roll on ka artikli ja artikliosade struktuuril, mis võivad muuta seoseid palju selgemaks või ajada ka juba lausetest leitud ivad segamini. Kirjutades mõtle, kuidas Sa edastaksid antud informatsiooni võõrale inimesele ning püüa ennast panna lugeja rolli.
Lugejale ligipääsetava teksti koostamine ei ole kerge, aga muutub lihtsamaks kogemuste ja teadlikkuse kasvamisel. Järgnevad kommentaarid on koostatud eelkõige eesmärgiga pakkuda võimalust nende küsimuste üle mõtelda ja enda teksti peal näha, kuidas see toimib. Kriitikale võib vastata ka küsimuse või vastusega ja lõplik artikkel on Sinu kirjutada, aga kursuse lõpuks on oluline täiendada vikipeediat ka kvaliteetse artikliga.
Eriti vastutusrikas ülesanne on tõlketeksti loojal. Selle jaoks, et tõlkimisel oleks mõte, peab tõlketekst olema üheaegselt nii lihtne kui ka täpne. Enamasti ei klapi aga eesti keele ja originaalkeele (nt inglise keele) sõnade tähendusvarjundid ja lauseehitus, mistõttu tuleb peaaegu iga lause tervenisti ümber teha ja mõte tervikut silmas pidades uuesti sõnastada. Kõige halvem lahendus on võõrad sõnad lihtsalt „eestlaslikuks“ teha ja asetada samale kohale, mistõttu peab lugeja tihti hakkama teksti mõttes üle tõlkima ning originaali lugemine võib osutuda lihtsamakski. Mitmes keeles opereerides on aga kerge sattuda kogemata „laisale“ tõlkele, kuna tõlkimise ajal võib tunduda üsna mõistlik, et lugeja peaks aru saama nagu tõlkija hetkel mõtleb (sellest väärarvamusest saab lahti kogemustega). Tõlketekst tuleb pärast valmimist ning lühikest pausi kindlasti uuesti üle lugeda, kusjuures ei tohiks olla üllatav, kui parandusi tuleb teha igas lauses.
Lõppartiklis võiks arutelulehele ka lisada vimpli nagu https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:T%C3%B5lgitud_leht * lisatud
Tüvirakud on diferentseerumata [link – rakuline differentseerumine] *muudetud
algrakud, mis võivad muunduda kas spetsiaalse funktsiooniga rakkudeks, või jaguneda mitoosi teel samadeks tüvirakkudeks.
kas või konstruktsioon, kas pole vaja ... koma pole vaja * koma eemaldatud
samadeks -> samasugusteks *muudetud
Tüvirakke leidub ainult hulkraksetel organismidel. Imetajatel on kirjeldatud embrüonaalseid ja täiskasvanud tüvirakke. – Hea lihtne lausestus!
Täiskasvanud organismis uuendavad tüvirakud kudesid ehk käituvad kui keha parandamise süsteem.
Seda lauset saab teha lihtsamaks. *Kuidas sobib : Täiskasvanud organismis uuendavad tüvirakud kudesid ehk on keha parandamise süsteem. ?
Tüvirakke on õpitud kunstilikult kasvatama ja diferentseerima spetsiaalse funktsiooniga rakkudeks.[1]
Kes on õppinud. Teaduses? * Muudetud: Teadlased on õppinud tüvirakke kunstilikult kasvatama ja diferentseerima spetsiaalse funktsiooniga rakkudeks.
’Täiskasvanud inimeses on kolm kohta, kust eraldada autoloogseid [link] tüvirakke:
- Luuüdi – tüvirakkude kättesaamiseks tuleb puurida luuüdisse.
- Rasvarakud – tüvirakud eraldatakse rasvaimu abil.
- Veri – täisveri tuleb eraldada komponentideks ja sealt filtreerida välja hematopoeetilised tüvirakud.
- Pärast sündi saab neid eraldada ka nabanööri verest. [2]
Võiks teha ümber nii, et loetelu alguses on ikkagi neli (või et siiski on ainult kolm liiget). * Parandatud
Omadused.
peab selline rakk omama kahte tunnust – ehk piisab „on rakul kaks tunnust“ * muudetud „võime läbida jagunemisi“ – püüa ikka eestikeelsemaks teha. * muudetud: võime jaguneda korduvalt uuteks rakkudeks
Lause teine pool tundub tähenduse järgi pigem „jäädes diferentseerumata olekusse“ * muudetud
„Tüvirakkude populatsiooni säilitamiseks on kaks mehhanismi:
Kui nüüd loetelu lugeda siis jääb mulje, et need ei ole siiski populatsiooni tagamise mehhanismid, vaid jagunemise mehhanismid, mis muuhulgas tagavad populatsiooni säilimise. * muutsin: Ühe teooria kohaselt säilitatakse tüviraku populatsioon kahe jagunemise mehhanismiga Populatsiooni saab siiski säilitada ainult jagunemisega. Muid viise pole.
tüvirakk jaguneb ja moodustub kaks uut tüvirakku, millest üks on identne esialgse tüvirakuga ja teine on diferentseerunud. – Valdkonnavõhiku küsimus: Kui ta on diferentseerunud, kuidas ta siis tüvirakk on? Aitad seletada või on viga? Punktis 2 on sama.
* Tõlkeviga, muutsin täpsemaks: tüvirakk jaguneb ja moodustub kaks uut tüvirakku, millest üks on identne esialgse tüvirakuga ja teine hakkab diferentseeruma spetsiifiliseks rakuks.
Embrüonaalsed tüvirakud on kultuurina kasvatatavad rakud, mis on saadud blastotsüsti ehk lootepõiekese sisemassi rakkudest.
Lugeja ei tea „kultuurina kasvatatavad“ – äkki laboritingimustes kasvatatud * muudetud
Pea kogu uuringud on tehtud kas hiire embrüonaalsete tüvirakkudega (mES), või inimese embrüonaalsete tüvirakkudega (hES). – Midagi on puudu.
* püüdsin teha loogilisemaks. Kas sobib niimoodi: Pea kõik tüvirakkudega seotud uuringud on läbi viidud kas hiire (mES) või inimese embrüonaalsete tüvirakkudega (hES). ?
Mõlemal on olemas tüvirakkudele iseloomulikud omadused – kui nad on tüvirakud, siis ehk pole vaja täpsustada.
* parandatud
Inimese embrüonaalsed tüvirakud tunneb ära ka mitmete spetsiifiliste transkriptsioonifaktorite ekspressiooni ja raku pinna retseptorite abil. – Kuidas nüüd jutt äratundmisele läks. Jutt oli ju säilitamisest. Mida see äratundmine siin üldse tähendab?
* "ka" on eksitav. tegin uue lause ja seletasin lahti ära tundmise: Inimese embrüonaalseid tüvirakke saab tavalistest rakkudest eristada mitmete spetsiifiliste transkriptsioonifaktorite ekspressiooni ja raku pinna retseptorite abil.
Diferentseerumine kui uus teema võiks alata uuelt realt. * parandatud
kas „(tüvirakkude) uurimine“ on „vaieldav“?
* muudetud lause: Inimlootelt saadud embrüonaalsete tüvirakkude kasutamine uurimisobjektina on eetilises mõttes vaieldav, sest selliste tüvirakkude saamiseks tuleb lõhkuda blastotsüst (loode, milles ei ole veel üle 150 raku), mida võidakse pidada inimeseks.
Samuti eetika võiks alata uuelt realt. Eesmärk on teksti ligipääsetavus, mitte ilus vorm. * done
Täiskasvanu tüvirakud – täiskasvanu või täiskasvanud?
* täiskasvanud
on diferentseerunud rakkude hulgas paiknevad diferentseerumata rakud. Enamasti on nad multipotentesed.
Korrektsemalt nimetatakse neid – tekib küsimus, miks kohe nii ei nimeta. Tava on selline?
Saaks kirjutada ju „täiskasvanud t. ehk somaatilised t. ehk keha tüvirakud on ...“
Hoolimata nimest leidub neid ka ... * muudetud variant : Täiskasvanud tüvirakud ehk somaatilised tüvirakud ehk keha tüvirakud on diferentseerumata rakud, mis leiduvad mingi koe diferentseerunud rakkude hulgas ning on enamasti multipotentsed. Hoolimata nimest leidub neid ka lastel ning sündimisel saab neid eraldada ka nabaväädist. (kas on tark kasutada alguses 3 erinevat nimetust? või on parem: täiskasvanud e somaatilised e keha tüvirakud)
Pluripotentsed tüvirakud on haruldased ja on tihti väheses koguses – haruldased = väheses koguses???
* Pluripotentsed tüvirakud on haruldased, kuid neid leidub mitmes eri koes.
aastatega – pigem vanuse kasvades * parandatud
Neid tüvirakke kas luuüdi omi või täiskasvanud tüvirakke?
* täiskasvanud tüvirakke
luu/vere luu- või verevähke. Läbivalt!
* muudetud
Selliste tüvirakkude kasutamine seljatab eetilised vastuväited, mis saadavad inimembrüotest saadud tüvirakke. – väga julge väide. Kelle oma? Muuda sõnastus neutraalsemaks ja selliseks, mis on ka kindlasti õige.
* tõlkega dubleerunud lause. Lause kuulub ainult embrüonaalsete tüvirakkude lõigu lõppu
Teatud tüüpi nabaväädi vere tüvirakud – ülimalt mitmetähenduslik tüübid on nabaväädil, verel või tüvirakkudel? jne. * muudetud: Teatud tüüpi tüvirakud (CB-SC), mis on saadud nabaväädi verest on multipotentsed ja neil on nii embrüonaalsed kui hematopoeetilised omadused.
hematopoeetilised – mis need on?
* tegin lingi loomata artiklile, kas mul on vaja see siin lahti seletada ?
Indutseeritud – esilekutsutud?
* targem on vist jah nii öelda.
Tüvirakuliin. Mis on selle osa erinevused ’omaduste’ mehhanismidest?
* Inglise keelses artiklis on see osa väga spetsiifiline. Mina seda siia kirja ei pannud. Ei märganud, et inglise keelses kordab selles lõigus tüviraku omadusi. Ja kuna mul pole spetsiifilist teksti, pole tarvis ka selle lõigu jaoks. Mul pole ju mõtet teha see lõik ja lisada sinna, et "Tüvirakuliin on stabiilne rakupopulatsioon, milles kõik rakud ekspresseerivad samu tunnuseid.
Veel: Teise teooria kohaselt hakkavad tüvirakud diferentseeruma, kui nad lahkuvad neile sobilikust keskkonnast või ei saa enam signaale, mis hoiaks neid diferentseerumata olekus. - Vms. Praegu kordad täpselt sama juttu?
* kodus jäi märkamata, lisasin selle sektsiooni omaduste lõiku.
Teise teooria – millise teise? Ja kus see esimene on?
- Lisasin "omadused" lõiku mõlemad.
Tüvirakkude kasutamisel jääb siiski risk, et tüvirakud võivad moodustada kasvajaid ja kontrollimatu rakujagunemise korral võivad need muutuda ka kantserogeenseks isegi siis kui tüvirakud on võetud samalt inimeselt, kunamitokondriaalses DNAs toimuvad mutatsioonid palju tihedamini kui inimgenoomis.
See ei ole üks ja sama lause! * Muutsin lihtsamaks: Kontrollimatu rakujagunemise korral võivad need kasvajad muutuda ka kantserogeenseks. Isegi siis kui tüvirakud on võetud samalt inimeselt võib tekkida kasvaja, sest mitokondriaalses DNAs toimuvad mutatsioonid palju tihedamini kui inimgenoomis.
Näidatakse ennast taastootvate rakkude olemasolu hiire luuüdis. – Näidatakse ennast või ennast taastootvate. Tee ümber nii et poleks kahemõtteline. * muudetud korrektseks
luuüdi siirdamise abiga. * korras
Inimese nabaväädi veres avastatakse hematopoeetilised tüvirakud. Mis on tähtsam, asukoht või leid?
* Leid. parandatud.
rakusisest massist
* korras
Esimesed otsesed tõendid vähi tüvirakkude kohta. – Kui teistes lausetes on tegusõna, võib ka siin olla.
* nüüd on
Esimene inimese embrüonaalse tüvirakuliini välja töötamine. – Esimene väljatöötamine? ?
* kasvatamine ?
Nad kasutavad „pakkimise“ meetodit, et viia spetsiifilisi geene rakku ilma viiruse abita, mis võiks põhjustada soovimatuid mutatsioone. – Lihtsusta lauseehitust.
* muudetud versioon: Nad kasutavad „pakkimise“ meetodit, et viia spetsiifilisi geene rakku. Varem on selleks kasutatud viirust, mis võib aga põhjustada soovimatuid mutatsioone.
2010 oktoober – teistel on koolon, teistel on tegusõna. * korras
ohustatud liikidest toota tüvirakke -. kõlab nagu „ohustatud liigid“ oleks siin ehitusmaterjal.
* neist saadud tüvirakud on/muudetud
See on läbimurre, mille abil saaks päästa väljasuremisohus olevaid liike. – ülemäära keeruline lauseehitus. * muudetud versioon: Selle abil saab päästa väljasuremisohus olevaid liike.
Allikaid tuleks korrastada. Kõige lihtsam: Kopeeri ka tõlkeartikli allikkoodist lingid. Muidu – kuigi enamik artiklid on ajakirjades avaldatud, siis kahjuks mitte kõik ja nendel tuleks kindlasti lisada ka link. Viisakas oleks lisada link kõigile (pole mõtet ju eesti vikipeediale kehvemat artiklit kirjutada!). Viimasele ajaleheartiklile tuleb lisada pealkiri, autor, ilmumiskoht jne. URL võib muutuda. * parandatud
PeeterT (arutelu) 14. oktoober 2013, kell 15:48 (EEST) --K eigi (arutelu) 16. oktoober 2013, kell 15:37 (EEST)
Tänan ettepanekuid kommenteerimast! Bold lubab need tõesti ilusti ja kiiresti üles leida. Tase on kõvasti paranenud,
mõni koht on veel veidi segane.
Nt lõik "omadused". Ma ei saa aru kuidas populatsiooni säilimine on üldse taastootlikkuse alafakt. See, et ta seal loetelus
keskel paikneb, ei aita ju kedagi. Tõsta see sealt välja.
Tegin populatsiooni säilitamisest uue sektsiooni
Samuti, need kaks teooriat ei ole eriti loogilised, kuna ei seleta ju sama asja. Esimene räägib paljunemisviisist ja teine sellest, kuidas seda mõjutatakse. Esimene ei välista teist ja teine esimest. St nad seletavad erinevaid asju ja ei pea üldse erinevatest teooriatest pärinema?
Parandatud, kiire tõlke tõttu läks kaduma
võime jaguneda korduvalt uuteks rakkudeks jäädes diferentseerumata olekusse. - parem, "jäädes" ees on koma.
Tõlkeviga, muutsin täpsemaks: tüvirakk jaguneb ja moodustub kaks uut tüvirakku, millest üks on identne esialgse tüvirakuga ja teine hakkab diferentseeruma spetsiifiliseks rakuks.
Ok. parem.
Kas sobib niimoodi: Pea kõik tüvirakkudega seotud uuringud on läbi viidud kas hiire (mES) või inimese embrüonaalsete tüvirakkudega (hES).
Jah, parem. Kogu->kõik kaotas probleemi. Koma kaotamine oli õige.
Inimese embrüonaalseid tüvirakke saab tavalistest rakkudest eristada mitmete spetsiifiliste transkriptsioonifaktorite ekspressiooni ja raku pinna retseptorite abil.
Vist küll. Jutt on siis laboritingimustes ühtede rakkude äratundmisest teiste seast? just
Inimlootelt saadud embrüonaalsete tüvirakkude kasutamine uurimisobjektina on eetilises mõttes vaieldav, sest
Parem oleks ehk veel: Inimlootelt saadud embrüonaalsete tüvirakkude kasutamisele uurimisobjektina on esitatud eetilisi vastuväiteid põhjendusega, et selliste tüvirakkude saamiseks lõhutavat blastotsüsti (s.o. loode, milles ei ole veel üle 150 raku) võib pidada juba inimeseks. parandasin
Täiskasvanud tüvirakud ehk somaatilised tüvirakud ehk keha tüvirakud on diferentseerumata rakud, mis leiduvad mingi koe diferentseerunud rakkude hulgas ning on enamasti multipotentsed. Hoolimata nimest leidub neid ka lastel ning sündimisel saab neid eraldada ka nabaväädist. (kas on tark kasutada alguses 3 erinevat nimetust? või on parem: täiskasvanud e somaatilised e keha tüvirakud)
Kolm paralleelvormi on täitsa ok. Võib nii nagu on või lühendatud variandis. Oluline on siin see, (kusjuures terves tekstis varem jäi ütlemata) üldiselt tähtsad mõisted tuuakse boldis. Siin saab nt igaüks kolmest panna boldi. Kindlasti on artikli esimene sõna boldis. Ja neid võib lisada läbivalt ulatuses, mis arvad, et lihtsustab teksti lugemist. Samamoodi linkimine toob tihti juba iseenesest sõnad esile värvi muutusega. lisasin mõned bold sõnad, kuid ei taha väga liialdada ka nendega
Pluripotentsed tüvirakud on haruldased, kuid neid leidub mitmes eri koes. - Väga hea.
- tõlkega dubleerunud lause. Lause kuulub ainult embrüonaalsete tüvirakkude lõigu lõppu - hea, et läinud.
Teatud tüüpi tüvirakud (CB-SC), mis on saadud nabaväädi verest, on multipotentsed ja neil on nii embrüonaalsed kui hematopoeetilised omadused. Väga hea, lisasin koma. Vahetaks "ja" kooloni vastu. Lisaks hematopoeetilisele omadusele on ka embrüonaalsed omadused segased. Ehk millised ülal nimetatutest, kas kõik? Samuti võiks lisada lingi sellele. Arvan, et probleem kaob kui asendada "neil on X omadused" lausestruktuur mingi teisega, aga ei tea täpselt, kuidas. just, kõik omadused on neil. hematopoeetilised - ehk vererakke loovad; embrüonaalsed- võivad diferentseeruda paljudeks rakkudeks, lisaks spetsiifilised diferentseerumise signaalid, ta on ka multipotentne, kuid mitte pluripot. nagu embrüonaalne tüvirakk. Inglise keelses tõlkes ka samamoodi ja lisaks seletab järgnev lause seda ka lahti natukene. Ma ei oska rohkem muuta praegu
Mul pole ju mõtet teha see lõik ja lisada sinna, et "Tüvirakuliin on stabiilne rakupopulatsioon, milles kõik rakud ekspresseerivad samu tunnuseid.
Sul on vist õigus. See lause on muidugi informeeriv ja ehk saab kasutada seda "omaduste" osas, nt vormis, et stab rak-pop-i kutsutakse tüvirakuliiniks. Niisama sellele eraldi lõiku teha pole mõtet.
Muutsin lihtsamaks: Kontrollimatu rakujagunemise - Ok, parem.
Viimasele ajaleheartiklile tuleb lisada pealkiri, autor, ilmumiskoht jne. URL võib muutuda. * parandatud - Vist ei läinud läbi. Ma näen muutmata seisu.
See artikkel on kaitstud patentidega. Ilmselgelt. Seega on saadavad ainult ülevaated interneti teaduslehekülgedel. Minu arust on saavutus paeluv, kuid, kas seda saan kasutada, kui mul puudub artikkel, selle "tõestamiseks" ?
Vaata piltidealused tekstid ka üle. Tunduvad sisaldavat veidi tõlkekonarusi. muutsin veidi
Asi areneb. Ütle kui siinsete kommentaaridega on tegeletud. Edu!
PeeterT (arutelu) 20. oktoober 2013, kell 16:42 (EEST) --K eigi (arutelu) 21. oktoober 2013, kell 21:35 (EEST)
Väga hea.
Lõppversioonis läheb "Tõlgitud" mall arutelulehele.
Üldpilt on selgem ja enam pole jutuosad segaselt teineteise sisse paigutatud.
Täiskasvanud inimeses on neli kohta, kust eraldada autoloogseid tüvirakke: Täiskasvanud inimeses on autoogsete tüvirakkude eraldamiseks neli kohta.
Lisa linke. Nt Stohhastiline diferentseerumine. Nii palju kui oskad.
Viite kohta. Ajaleheartiklile viitamine on väga ok ja ei pea kasutama täitsa originaalallikat. Küll aga tuleks praegu see ümber vormistada nii, et lugeja näeb pealkirja, ajakirja nime (the guardian), lehe ilmumise kuupäeva ning lingi viimati kontrollimise kuupäeva (Vaadatud .##...)
Ülejäänu kohta mul pole enam palju öelda, las see multipotentsus jääb.
Anna teada kui valmis.