Mine sisu juurde

Kasutaja arutelu:KReispass/Hüpotermia

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

Tänan Sind õigeaegselt esitatud sissekande eest! Tähemärkide arv on piisav ning artikli peatükid on kenasti valitud ja järjestatud. Juhtlõik on mahu poolest paras ja pildi lisamine on kiiduväärt. Mõned küsimused on küll seoses sõnastuse ja vormiga. Peamine nõuanne on entsüklopeedilise stiili viljelemisest: püüa end väljendada kompaktselt nii, et laused on võimalikult lühikesed ja neil on võimalikult lihtne sisu.

Järgnevaid kommentaare lugedes tuleb silmas pidada, et vikipeediasse kirjutamise eesmärgiks ei ole päris tavaline tekst. Vikipeedia teksti ülesanne on edastada lugejale võimalikult kergelt informatsiooni, mistõttu tasub seal järgida entsüklopeedilist stiili. See tähendab eelkõige kompaktsust nii sisus kui väljenduses. Väldi keerulisi lauseehitusi, mis kuhjavad lugeja ette mõtteid, kui sama sisu võib edastada ehk ka ühe mõttega (komade arv on hea määr, mida jälgida). Ära toeta lauseid liigselt varasemale tekstile – enamasti saab lauseid moodustada nii, et nad on mõistetavad ka väljaspool konteksti. Samuti väldi nö. Cliffhanger’eid, kus tähtsaim sisu selgub alles lause või lõigu lõpuks. Entsüklopeediline tekst ei ole jutustus lõkke ümber ega detektiiviromaan. Püüa väljendada kompaktselt ja võimalikult lihtsalt.

Kompaktsus nõuab ka väljenduslikku täpsust. Ei ole mõtet jutuga keerutada ega väljendada umbmääraselt. Ähmaste või mitmetähenduslike sõnade kasutamine tekitab üldiselt probleeme lugejale, kes võib jutust valesti aru saada või on sunnitud lisaallikatega konsulteerima. Väldi hinnanguid (meie, kahjuks, tegelikult jne) ja esitle ainult allikates esinevaid väiteid ja fakte.

Vikipeedia puhul tuleb ka tähele panna lugejate laia kogukonda. Teksti peamine eesmärk on harida lugejat, kes teemast väga palju ei tea. Kui on võimalik kasutada omajuurelisi sõnu, siis tee seda, kuna need teevad teksti uuele huvilisele läbipaistvamaks. Väga suur roll on ka artikli ja artikliosade struktuuril, mis võivad muuta seoseid palju selgemaks või ajada ka juba lausetest leitud ivad segamini. Kirjutades mõtle, kuidas Sa edastaksid antud informatsiooni võõrale inimesele ning püüa ennast panna lugeja rolli.

Lugejale ligipääsetava teksti koostamine ei ole kerge, aga muutub lihtsamaks kogemuste ja teadlikkuse kasvamisel. Järgnevad kommentaarid on koostatud eelkõige eesmärgiga pakkuda võimalust nende küsimuste üle mõtelda ja enda teksti peal näha, kuidas see toimib. Kriitikale võib vastata ka küsimuse või vastusega ja lõplik artikkel on Sinu kirjutada, aga kursuse lõpuks on oluline täiendada vikipeediat ka kvaliteetse artikliga.


Eriti vastutusrikas ülesanne on tõlketeksti loojal. Selle jaoks, et tõlkimisel oleks mõte, peab tõlketekst olema üheaegselt nii lihtne kui ka täpne. Enamasti ei klapi aga eesti keele ja originaalkeele (nt inglise keele) sõnade tähendusvarjundid ja lauseehitus, mistõttu tuleb peaaegu iga lause tervenisti ümber teha ja mõte tervikut silmas pidades uuesti sõnastada. Kõige halvem lahendus on võõrad sõnad lihtsalt „eestlaslikuks“ teha ja asetada samale kohale, mistõttu peab lugeja tihti hakkama teksti mõttes üle tõlkima ning originaali lugemine võib osutuda lihtsamakski. Mitmes keeles opereerides on aga kerge sattuda kogemata „laisale“ tõlkele, kuna tõlkimise ajal võib tunduda üsna mõistlik, et lugeja peaks aru saama nagu tõlkija hetkel mõtleb (sellest väärarvamusest saab lahti kogemustega). Tõlketekst tuleb pärast valmimist ning lühikest pausi kindlasti uuesti üle lugeda, kusjuures ei tohiks olla üllatav, kui parandusi tuleb teha igas lauses.



Kriitikat on kõigepealt sisulise poole pealt.

Nt. 1. lause on definitsioon, proovi ära märkida nähtuse juures ainult kõige olulisem.

Praegu on „Hüpotermia ehk alajahtumine on meditsiiniline hädaolukord, kus keha kaotab soojust kiiremini kui ta suudab juurde toota, mille tulemusena langeb kehatemperatuur ohtlikult madalale.„

Viidatud allika järgi ei ole keha soojustasakaalu häiritus mitte hüpotermia definitsiooniks vaid sagedaseks põhjustajaks. Kõrvalallika järgi on näha, et alajahtumine on defineeritud eelkõige temperatuurist tingitud ülejäänud ainevahetuse häirituse kaudu.

Tähele tasub panna, et ’meditsiiniline hädaolukord’ on seisund, mitte protsess.

Saan aru, et tegemist on ’medical emergency’ otsetõlkega. Hädaolukord on eesti keeles pigem seisund, mis on väljaspoolt tingitud. Kui mõni sõnaühend tundub ebaloomulik, siis tasub otsida, kas tegemist on terminiga.

Antud juhul oleks tarvilik põhjendus, miks see just „meditsiiniline hädaolukord“ on. Nt kas terminit ei kasuta ka loomade talveune puhul? Sellisel juhul ei ole ju üldse tegemist hädaolukorraga.


Ülejäänud sissejuhatav lõik võiks olla ka kompaktsem, tuua välja kõige olulisema ning võiks mitte korrata juba öeldut. Lugejale, kes otsib kiiret vastust oleks kasulikum rohkem entsüklopeediline ja vähem jutustavam stiil. Ei sobi kasutada vormi ’meie’ (kes see meie on?).

Et artikkel on kirjutatud väljenduskursuse raames, siis oleks eriti soovitav allikatest leitud teksti sõnastuse kallal töötada. Loe ise üle ja mõtle, mida saaks paremini teha, kuidas saaks juttu selgemaks teha. Lisada võiks ka viiteid teistele vikipeediaartiklitele.

Vaatan sissejuhatava lõigu uuesti üle kui parandused sisse viidud.


Lugejasõbralikkuse kohta veel: On näha, et kasutad vorme hüpotermia ja alajahtumine vaheldumisi, võiks valida ühe vormi ja kasutada läbivalt, antud juhul soovitan valida eesti keeles loomulikult kõlava ’alajahtumise’, mida ka vikipeedia kasutajad ehk rohkem otsivad. Lihtne on teha lisalüli, kus artikkel hüpotermia viitab samuti alajahtumisele.


Sümptomid.

Selliseid loetelusid on raske lugeda. Võiks kõigepealt ühe lausega luua konteksti.Nt: Mis hetkest on raske alajahtumine raske? (Soovitan vahetada järjekorra kerge->raske, oleks samuti lugejale kergem.)

Samuti tasub märgata, et loetelude lihtsustav mõju info ligipääsule kipub kaduma kui loetelus on juba rohkem kui 5 asja. Siin tasuks loetelusid ehk liita sidustekstiks või koondada ja sünteesida loetelu liikmeid omavahel.


Põhjused

Ehk on olukorra asemel parem kirjutada keskkond. Ka see loetelu on liiga pikk ja paljusõnaline.


Sisu aga on ju juba allikas täpsemini edasi antud. Loetelud ei ole ju teineteisest täiesti eraldiseisvad, juhuslik vettekukkumine ongi ju otsene kontakt veega. Mõtle läbi, milles see info seisneb. Artikkel räägib ju soojuskaotuse mehhanismidest, mitte põhjustest. Kui see on ka Sulle kui autorile arusaadav, on sinu eesmärk teha see lugejale arusaadavaks (ja mh. ka see mis eristab mehhanismi põhjusest).


Tuule külmategur on sooja kadumisel väga tähtis. ???



Leidub hulganisti mõjureid, mis võivad hüpotermia tekkimist kiirendada:

Püüa lauseehitus teha võimalikult lihtsaks.

Nt: Alajahtumist soodustavad mitmed tegurid. (Kui väljend on õige.)


Keha võime temperatuuri reguleerida ja külma tunnetada võib aja jooksul väheneda. – Juba homme võib halvem olla?


Vanuritel on suurem tõenäosus haigustele, mis mõjutavad termoregulatsiooni. – Näiteks selle lause saab teha kenasti palju lihtsamaks.


„Mõni eakam inimene ei pruugi olla võimeline suhtlema, kui neil on külm“ – Oled Sa kindel, et tahtsid seda öelda?

pealkiri „ravimine“ – piisab „ravi“?


täiskavanud – käi tekst spelleriga üle. Trükivigu ma rohkem ei maini, aga ootan, et kõik saaks parandatud.

suurem pea-keha suhe – et nad on tihedamalt kokku pandud, või mis?


Lauseehitust tuleb parandada kõikjal.


Vaimupuudedementsuse või mõne muu psüühikahäirega inimesed, kellel on probleeme otsustusvõimega, ei pruugi ilmale vastavalt riietuda või mõista külma ilmaga seotud riski. Dementsed inimesed võivad minna hulkuma või kergesti ära eksida, jäädes niimoodi välja külma või märja ilma kätte. – Lihtsusta.


Alkohol võib jätta tunde, et keha soojeneb seestpoolt, kuid tegelikult see laiendab veresooni, mistõttu kehapinnalt kaob rohkem soojust. Stimulantide või alkoholi tarbimine võib mõjutada ka võimet otsustada, kas on vaja minna siseruumi või kanda sooje riideid külmades ilmastikutingimustes. Kui inimene on joobnud ja ta kaotab külmas ilmas teadvuse, siis tekib tal väga tõenäoliselt alajahtumine. – Lihtsusta.


külmakahjustus või kehakudede külmumine – kui see on sama asi, kasuta läbivalt „ehk“-i, kui erinev asi, sobib või.


Hüpotermia diagnoosimine on tavaliselt ilmne inimese kehaliste näitajate ja olukorra järgi, kust inimene leiti. – Lihtsusta. Mõtle sisu üle.


Alati ei sobi teksti kopeerida algallikast.

2011. aasta Tartu maratoni Avatud raja sõit näitas kätte mitmeid kitsaskohti spordisõbra arusaamades ohutusest. Paljude osavõtjate riietus ei olnud vastav ilmastikule, ei arvestatud ka ekstreemse külma ilmaga kaasneva kõrgema energiavajadusega, mis viis erakordse väsimuseni ja katkestamiseni. Külmad ilmad tekitavad ka lisaprobleeme suuskade määrimisel (vähe kogemusi, vilets libisemine), kõik see tõstab energiakulu. Riietumissoovitused Tartu Maratoniks külma ilma korral.

Antud juhul see tekst on liiga hinnanguline ja tuleks viia neutraalsemasse ja sisutihedasse vormi. Sinu eesmärk on refereerida kättesaadavaid allikaid nii, et lugejal oleks võimalikult lihtne nendes informatsioon kätte saada. Mujal juba kirjutatu täpne kordamine on harva õigustatud.



Edu parandustega! Vaatan uuesti kui lauseehitust on parandatud terves tekstis.


PeeterT (arutelu) 14. oktoober 2013, kell 15:18 (EEST)[vasta]


Pane esimesel real mõisted boldi (st põhimõiste + sünonüümid).

alguses link [Termoregulatsioon|termoregulatsioonile]

Lisa hästi palju linke, nt kõrvad, nina, sõrmed jne.., kindlasti viita öösorr, uniöösorr ja siil! Rääkimata Tartu maratonist ja nii.


Teksti lausestus on nüüd juba hästi loetav ja loetelud ravi ja ennetuse juures teevad tegelikult vajaliku info kergesti ligipääsetavaks. See ongi selline tarbeartikkel pigem.


Talveunes on siili hapniku- ja energiatarve suvisest palju väiksem

+6 kraadini - lisa Celsiust ka.

Minu arust on väga põnev veel see teema, et kuidas vedelollus rakkudes talveunes peaaegu jäätub ja kuidas see kevadeks uuesti üles sulatatakse. Aga sellest vast praegu ei jõua kirjutada.


Kõvasti tuleb parandada viiteid. Proovi nii täiendada, et viitest loeb välja nii dokumendi pealkirja, lehe nimetuse, autori ja ilmumisaja kui võimalik. Nt Tartu Maratoni koduleht. või veebileht Mayo Clinicum. Kindlasti tuleb lisada ka viimati kontrollitud aja kuupäev (Vaadatud xxxx)

Teksti saab lisada lihtsalt kui kirjutada ref vahele, aga lingist väljapoole.


Muidu igati sümpaatne tekst. Jään ootama järgmist sissekannet. Saada teade kui valmis. Edu!

PeeterT (arutelu) 21. oktoober 2013, kell 22:37 (EEST)[vasta]