Kasutaja arutelu:Külper/Metssiga
Aitäh õigeaegselt esitatud ja korralikult vormistatud artikli eest!
Keelekommentaare
- Linnaeus > Carl von Linné
- introdutseeritud > leidke omasõna
- paljudesse maailma punktidesse > paljudesse kohtadesse
- tumehallist pruunini[2]. > ühtlustage, kas tekstisisene viide on enne või pärast punkti
- täiskasvanu isendi > täiskasvanud isendi
- kuskil 90 - 200 > umbes 90–200 (tühikuid pole vaja, sidekriipsu asemel mõttekriips! Vt ka mujal!)
- ulatub 55 - 110 > jääb 55–110
- kääb > jääb
- neil on ka 4 kihva > isastel või emastel?
- Metssea eluiga on tavaliselt 9-10 eluaastat, kuid võivad > Metssea eluiga on tavaliselt 9–10 eluaastat, kuid ta võib
- ning on peamiselt aktiivsed varahommikul ja hilisõhtuti > ning aktiivsed peamiselt varahommikuti ja hilisõhtuti
- sotsiaalne tegevus ja toimub grupina > sotsiaalne tegevus koos grupiga
- kohtades, nagu näiteks põõsad > kohtades, näiteks põõsastes
- isendit kuigi on avastatud ka gruppe, mille grupisisene isendite arv ületab sadat looma > isendit, kuigi on avastatud ka saja- ja enamaliikmelisi gruppe
- Vanemad isased väljaspool sigimisperioodi üldiselt gruppides ei ela. Suurema osa ajast kipuvad nad elama üksinduses. > Teist lauset * pole ehk vaja, kordab esimest ja liiga ilukirjanduslik.
- Oma territooriumi märgivad nad haisvate eritistga, mille väljutamiseks kasutavad nad oma suud ja anaalpiirkoda. > Oma territooriumi * märgistavad nad haisvate eritistega: sülje (?) ja väljaheidetega.
- Metssead suhtlevad omavahel kasutades erinevate sagedustega röhatusi > Metssead suhtlevad omavahel, kasutades eri sagedusega röhatusi
- Suhtlemine toimub ka läbi lõhtataju kasutades erinevaid kehaeritisi. > Suheldakse ka üksteise kehaeriti nuusutades.
- metsiga > metssiga (kontrollige ka mujal tekstis)
- või vigastatud ründab ta ilma kõhklusteta > või vigastatud, rüntab ta kõhkluseta
- Erinevused kihvades sugude vahel, tingib ka erinevuse rünnakus. > Isased ja emased ründavad erinevalt, kuna nende kihvad on erinevad.
- Isased, kelle kihvad ulatuvad suust välja, ründavad pea madalal sööstes, üritades oma kihvadega vaenlast lõhestada. > Isaste kihvad * ulatuvad suust välja, nemad ründavad pea madalal sööstes.
- Emased metssead, kelle kihvad pole nähtavad, hammustavad korduvalt oma vaenlaseid. > Emased metssead, kelle kihvad pole nähtavad, hammustavad oma vaenlasi.
- populaarsele uskumusele > levinud uskumusele
- „omamine“ pole eesti keelele omane! Vältige „erinevat“ „mitmesuguse“ tähenduses. Nt Nende harjumus mudas püherdada omab mitut erinevad funktsiooni. > Nende harjumussel mudas püherdada on mitu funktsiooni.
- Parandage ka siin „erinev“ ja trükiviga: jääda erinevates keskkondades, mägistest alades kuni kõrbeteni välja.
- Muda võib kaasa aidata haavade ravimisele, > Võib aidata või aitab?
- Meeleheitlikutel juhtudel > Äärmuslikel juhtudel
- loomdest > loomadest
- 17.sajandil > tühik punkti järele
- Alamliikide nimetused kursiivi ja suure algustähega. Võiks olla paar sõna, mida see „Euroopa“ seal tähendab, nt levik peamiselt Euroopas vms. Teiste puhul võib jääda mõttekriips (mitte side-!) ja asukoht.
- Metssiga on omnivoor ehk kõigesööja, kuid enamasti söövad nad taimset toitu. > Lause algus on ainsuses, lõpp mitmuses, ühtlustage.
- songides, milleks on taimede juured, risoomid ja mugulad. > songides, toiduks on ...
- pisiimetajaid , > tühik üleliigne
- toimub kultide vahel üsnagi verine ja vägivaldne võitlus emiste pärast > võitlevad kuldid emaste pärast üsnagi veriselt ja vägivaldselt
- mis tekitab põrsaste vahel konkurentsi. Konkurentsi käigus selgitatakse välja, et milline nisa kellelegi kuuluma hakkab. > Teine lause kordab, üleliigne.
- Muudele toiduallikatele > muule toidule
- loomad nagu karud, hundid > kui „nagu“ järe on näited, siis „nagu“ ette koma
- 22320 > 22 320
- vähestest küttimisest > vähesest küttimisest
- vaenlase,hundi, arvukuse madalusest > üks tühik puudu, ... madalast arvukusest
- Viidete pealkiri suure tähega, esimese viite juurde oma sõnadega, millega tegu (et selle juurde oleks võimalik naasta, kui koduleht sellele aadressilt kaob).
Päikest! Annn (arutelu) 8. oktoober 2013, kell 16:57 (EEST)
- “kuni” tähenduses sidekriips mõttekriipsuks, nt 90-200 cm > 90–200 cm, vt ka tekstis edaspidi!
- jääb kuskil 90-200 cm > jääb umbes 90–200 cm
- kulub söögiotsingutele, mis on > otsivad nad süüa, mis on
- enamliikmelisi > enamaliikmelisi
- haisvate eritistga, mille väljutavad sülje ja väljaheidetega > haisvate eritistega: sülje ja väljaheidetega
- siis selle tulemusel tekkinud > siis tekkinud
- meridionalis > jutumärgid liiast
- haistmismeelele, leiab > koma pole vaja
- Viidete pealkiri suure tähega.