Kasutaja arutelu:JoosepMichelis/Röntgentoru

Aitäh huvitava ja õigeaegselt esitatud artikli eest. Artikli pikkus vastab nõuetele, struktuur on loogiline ja illustreeriv materjal asjakohane. Kommentaarides olevatele küsimustele palun püüa vastata artikli sees. Pane ka tähele, et mõni viga on töös läbiv, seega vaata üle kindlasti kogu tekst.

• Artikli veidi pikemaks venitamiseks võiksid juhtlõiku natuke pikemaks kirjutada, lisades nt ühe lause iga sisuosas oleva alapeatüki kohta, nii et juhtlõigust tuleks üldsõnaliselt välja, millega tegu on ja mida artiklis täpsemalt käsitletakse. Konkreetsetes alapeatükkides tuleb siis detailsem jutt.
• Fraasi "teaduses üldisemalt" võiksid ära jätta, kuna see tekitab rohkem küsimusi, kui annab vastuseid.
• Käesolevas artiklis keskendutakse pigem meditsiinis kasutatavatele torudele, kuigi üldine konstruktsioon ning tööpõhimõte on ka teiste rakenduste puhul analoogne. Kuna tegu ei ole teadusartikliga ning ei eeldata ka, et teema oleks täielikult kaetud, ei oleks sellel lausel minu meelest erilist mõtet.
• Peaksid lisama viiteid ka ajalugu käsitlevas alapeatükis.
• osades keeltes "mõnes keeles"
• Crookesi toru on lihtne osalise vaakumiga klaaskolb, milles on katood ning anood, mille vaheline pinge kiirendas õhus leiduvaid ioone, mis neutraalsete osakestega kokku põrgates vabastas ka elektrone, mida omakorda elektriväli kiirendas. Liiga palju kõrvallauseid, lause on üsna lohisev. Tee sellest mitu eraldi lauset ning jälgi, et ajavormid oleksid ühesugused.
• Asenda "tema"-vormid "see"-vormidega (vastavalt siis ka "nemad" "need"-vormidega) seal, kus räägid elututest objektidest, meetoditest, mõistetest vms.
• Crookesi toru arendas edasi William Coolidge, mida nimetatakse leiutaja järgi Coolidge’i toruks. Siit võib jääda mulje, nagu oleks William Coolidge'i ennast nimetatud Coolidge'i toruks.
• Coolidge’i toru töötab samadel põhimõtetel tänapäevaste röntgentorudega, kuigi tehnilises pooles on teda palju edasi arendatud. tehnilises pooles –> tehniliselt
• Eelnev fakt võimaldab … –> Tänu sellele saab…
• Peale selle, võimalus varieerida katoodi voolu ning pingeid võimaldab paremat kontrolli kiirguse omaduste üle. "Sellele lisaks annab võimalus reguleerida katoodi voolu ning pingeid parema kontrolli kiirguse omaduste üle." Tegelikult on lause ka sellisena pisut arusaamatu. Mida tähendab "kontroll kiirguse omaduste üle"?
• Torude valmistamisel kasutati valdavalt klaasi, kuna teda saab hästi vormida, on hea isolaator suure sulamistemperatuuriga ega neela oluliselt kiirgust. teda –> seda; "SEE on hea isolaator…"
• Jätaksin teise alapeatüki pealkirjast ära sõna "üldine".
• Röntgenkiirgus saadakse rakendades röntgentoru katoodi ja anoodi vahele pinge, mis kiirendab katoodilt pärit termoelektronid anoodile, kus elektronid astuvad vastastikmõjusse anoodi materjaliga, milleks on üldiselt volfram. Jälle väga pikk lause, tee vähemalt kaheks eraldi lauseks, nt "Röntgenkiirgus saadakse, kui rakendatakse… pinge, mis… anoodile." ja "Seal astuvad…"
• Tüüpiliselt 12-15 kraadi kaldus anoodilt kiirgab kiirgus paljudesse suundadesse, millest vaid osa lastakse läbi kollimaatori, kuhu lisatakse üldiselt ka filter, röntgentorust välja. Jälle pikk ja kohmakas lause, tükelda seda pisut. Sõna "kuni" tähistajana kasutatakse mõtte-, mitte sidekriipsu.
• Termoelektronide tekkeks on vaja katoodi, mis võib sisuliselt olla lihtsalt volframist hõõgniit, kuumendada, mis saavutatakse temast voolu läbi lastes. Sõna "sisuliselt" ülearune. Tee lause kaheks lauseks.
• fokusseerima –> "fokuseerima" või "fookustama"
• Miks oled lisanud lingi artiklile "magnetväli", aga mitte "elektriväli"?
• Eelneval põhjusel on laagrite jaoks erilised määrded ning anoodiga ühendamisel kasutatakse näiteks molübdeeni, mis on väga halva soojusjuhtivusega. "Sel põhjusel on laagrite jaoks olemas…"
• Vaakumtoru koos oma sisuga on ümbritsetud õliga, mis on omakorda ümbritsetud suurema korpusega, mis toetab, isoleerib ning kaitseb sisemust väliskeskkonna eest. Tee mitmeks lauseks.
• võib anoodile mõjuv kiirendus olla võrdne umbes 40-kordse raskuskiirendusega ehk 40g Arvu ja mõõtühiku vahele tuleb jätta tühik (40 g).
• Saadud kiirguse omadused sõltuvad väga paljudest parameetritest, näiteks rakendatud pingest, anoodi materjalist ja filtratsioonist. "Röntgenkiirguse omadused…" Sõna "saadud" pole tarvis ka sellele järgnevas lauses.
• Kuna saadud kiirguse hulk on otseselt seotud anoodile langevate elektronide arvust, siis doos on suuresti sõltuv katoodi voolutugevusest ning voolu kestusest ehk ekspositsiooniajast. Olema seotud millega. Võiksid lihtsalt "doosi" asemel kirjutada selguse huvides "kiirgusdoos".
• Väldi artiklis "meie"-vormi (laseme, saame jm).
• Teine tähtis parameeter on anoodi ja katoodi vaheline pinge, mis vastutab elektronide katoodi elektronpilvest väljatõmbamise ning edasise kiirendamise eest. Verb "vastutama" on selles kontekstis pisut veider ning loob liiga isikustatud tõlgenduse. Püüa lause ümber sõnastada.
• Seega, kui meil on kõrge pinge, siis me saame rohkem ning kõrgema energiaga elektrone. "Kõrge pingega saab niisiis rohkem ning kõrgema energiaga elektrone."
• Pärsskiirgus tuleb footonite tekkest kiirete elektronide pidurdumisel anoodi materjalis. "Pärsskiirguse põhjustab footonite teke…"
• Pärsskiirguse spekter on pidev, mis sõltub kiirendava potentsiaali suurusest ning pidurdava aine aatomnumbrist. Siin jääb ebaselgeks, mis on see mis sõltub. Pärsskiirguse spektri pidevus? Pärsskiirgus ise? Pärsskiirguse spekter? Püüa selgemalt kirjutada. Samamoodi lauses Sellise kiirguse spekter on pidev, mis sõltub suuresti vaid pidurdava aine omadustest.
• Kuna pärsskiirgus, mis moodustab üldiselt suurema osa kiirgusest, on pidev ning tema hulgas on väga palju väikese energiaga footoneid, mis neelduvad patsiendis ega ole pildi tegemisel kasulikud, siis kasutatakse filtratsiooni. Tee mitmeks lauseks.
• Filtriks on tavaliselt kollimaatori ette paigutatud vasest või alumiiniumist plaat, mis neelab enamuse väikese energiaga kiirgusest, kuid suurema energiaga footonid suudavad sellest suuresti läbi tungida. enamuse –> enamiku; suuresti –> enamasti? või "suur osa suurema energiaga footonitest suudab…"
• Leiab aset ka selline nähtus nagu kanna efekt. Tema olemus on, et tekkinud röntgenvälja intensiivsus on anoodipoolsemal küljel nõrgem kui temast eemal. "Esineb/toimub ka kanna efektina tuntud nähtus, mis tähendab, et tekkinud…".
• Kuna kiirgus tekib anoodis isotroopselt, siis footonid, mis tekivad rohkem anoodi poole, peavad läbima suurema teekonna läbi aine, mis tähendab keskmiselt suuremat neeldumist. "anoodi pool"; tee lause kaheks lauseks.
• Taoline efekt –> selline efekt
• Suurim põhimõtteline erinevus Suurim erinevus millega?
• Taoliste röntgentorude –> Selliste röntgentorude
• kuid suudab töötada pingetel kuni 70 kV Mis suudab töötada pingetel kuni 70 kV?
• Viited võiks panna siiski konkreetsete tekstilõikude järele, mitte alapeatükkide pealkirjade juurde.
• Ka viidatud internetilehekülgedel olevatel tekstidel on autorid, seega palun lisa viidete loetelusse ka nende nimed ja artiklite pealkirjad. Samuti peaks nendele kahele viitele lisama kuupäevad, mil oled lehekülge külastanud.

MPilvik (arutelu) 7. oktoober 2013, kell 16:38 (EEST)

Tänan põhjaliku tagasiside eest. Ma loodan, et sain enamuse Teie poolt vihjatud vigadest kõrvaldatud ega tekitanud seeläbi uusi probleeme. Te mainisite ka viidete panemist pealkirjade juurde, mida ma praeguse seisuga ignoreerisin, kui viimane lõik välja arvata. Põhjus on selles, et kuna need kaks pikka teemat on inspireeritud suuresti vaid ühest raamatust, siis oleks kentsakas panna üheksale järjestikusele lõigule täpselt sama viide. Kui Te aga kasutate sõnade "võiks panna" asemel "peab panema", siis peab vast tõdema, et käsk on vanem kui keegi meist. Ajaloo osa on mul viitamata, sest tema allikateks on mul peamiselt ingliskeelse vikipeedia erinevad artiklid, mida minu teada ei tohi viidata.

--JoosepMichelis (arutelu) 7. oktoober 2013, kell 23:16 (EEST)

Aitäh paranduste ja kommentaaride eest! Lisa ikka need samasugused viited 9 järjestikuse lõigu järele, mitte alapealkirjade külge. Ega need seal praegu ka palju paremad välja ei näe.

• Viidetest: pane kirja nii internetiaadress kui ka kasutatud lehekülje nimi, võid abiks võtta selle artikli: https://et.wikipedia.org/wiki/Hall_nulg.
• üldiselt pidev joon

Kas "tavaliselt" või kustuta üldse see "üldiselt" ära, kui sa ei pea just silmas mingit "üldist pidevat joont".

• baseeruvad –> põhinevad
• Elektroodide vahel olev pinge kiirendab õhus leiduvaid ioone, mis neutraalsete osakestega kokku põrgates vabastab elektrone.

Kas pinge põrkab neutraalsete osakestega kokku või põrkavad ioonid? Viimasel juhul peaks olema ikka "vabastavad".

• kuna seda saab hästi vormida, on hea isolaator suure sulamistemperatuuriga

"…, SEE on hea isolaator"

• 12 - 15 kraadi

12–15 kraadi

• 10 - 150 kV

10–150 kV

• Tema spektri kuju sõltub

"SELLE spektri kuju sõltub"

• siis tema hulgas on väga palju väikese energiaga footoneid

"siis SELLE hulgas on…"

• mistõttu nad on ohuks patsiendile

"mistõttu NEED on patsiendile ohtlikud"

• väike osa kiirgusest ka vaakumtorus ning teda ümbritsevas õlis

"SEDA ümbritsevas õlis"

• nõrgem kui temast eemal

"nõrgem kui SELLEST eemal"

• Selliste röntgentorude diameeter võib olla kõigest 1 cm ning pikkus 5 cm, mis suudab töötada pingetel kuni 70 kV

Mitte pikkus ei suuda töötada, vaid ikka toru, seega "Selliste röntgentorude diameeter võib olla kõigest 1 cm ja pikkus 5cm ning need suudavad töötada pingetel kuni 70 kV."

MPilvik (arutelu) 15. oktoober 2013, kell 15:08 (EEST)

Jäta kiirgusspektri joonise all arvu ja mõõtühiku vahele tühik (60 kV). Muidu on enam-vähem korras ja pärast selle pildiallkirja kohendamist võid minu meelest artikli üles panna.

MPilvik (arutelu) 18. oktoober 2013, kell 09:40 (EEST)

Selge. Tänan!

--JoosepMichelis (arutelu) 18. oktoober 2013, kell 12:38 (EEST)