Kasutaja arutelu:Joonasjame/Plasmonid

Artiklil on oluline probleem. See kasutab üksnes ingliskeelseid allikaid, enamasti trükiseid. Ma pole kindel, et sa oled kõik need ise läbi töötanud, võib-olla võtsid lihtsalt mõnest vikist üle. See tähendab, et kuigi artikkel on viidatud, siis see on üksnes formaalne, sisuliselt on artikkel täiesti viitamata.

Ometi pole asi lootusetu. Välislinke on ju terve posu. Nendest saab kindlasti kõigele vajalikule viiteid leida. Eriti hea oleks saada viiteid eestikeelsetesse allikatesse.

Keelelingid on puudu.

Esimene lause ei ole hea. See algab "füüsikas nimetatakse plasmoniks ...". See jätab mulje, et kõige rohkem kasutatakse seda sõna väljaspool füüsikat hoopis teistsuguses tähenduses.

Kõik terminid tuleb esimesel kasutamisel linkida. Alustame sissejuhatusest: plasma, võnkumine, kvant, kvaasiosake, vaba elektron, metall, fermigaas, tihedus ... Samamoodi kogu ülejäänud tekst.

Teine lõik peaks olema ühelauseline: "Plasmonid jagunevad ruumiplasmoniteks, pinnaplasmoniteks ja plasmoniteks nanoosaskestes." Need kolm terminit tuleb linkida ja seetõttu pole all enam vaja kasutada peatükkide alguses "Lähemalt vaata" malli.

Millegipärast oled valemites kirjutanud suure algustähega hulga sõnu, mis peavad algama väikese tähega: plasmon, valentselektron, elektron, dielektriline, ruumala. Arvatavasti on korrektne termin "Le Garre polünoom" või "Le Garre'i polünoom". Valemites on selgitamata, mis on h, mis on ω_Vp ja mis on ω_A.

Teadlastele tuleb katsuda leida eesnimed ja siis linkida. Kui eesnimesid ei õnnestu leida, võib jääda eesnime esitäht, aga siis ei tohi linkida.

"Plasmonid nanoosakestes" räägib metallist ja metallkuulist. Teadupärast ei pea nanoosakesed olema metallist. Nad ei pea ka kerakujulised olema. Kas mittemetallist nanoosakestes ei saagi siis plasmoneid esineda? Pliiklaasis, mis seetõttu ka eri värvi on – millega võrreldes eri värvi?

Lühidalt tuleb selgitada, mis on Biacore ja IMEC. Taivo 15. oktoober 2012, kell 15:31 (EEST)

Tegin parandused. Viited tõesti pärinevad peamiselt ingliskeelsetest allikatest, aga viidatud raamatud on mul virtuaalsel kujul olemas (need on isegi netist leitavad google books või muud leheküljed.), artiklitele pääseb tasuta(ülikooli poolt tasutud) ligi Tartu Ülikooli siseveebist või proxy serverit kasutades. Tunnistan, et suur puudus on eesti keelse materjali vähesus, ent paraku on see ka väga tuntud ja populaarne teema. Teemale sisulist juurde eesti keelsetest allikatest ei leia, plasmonite rakenduste kohta peaks midagi leiduma. Kas lisan need ka siia? Kui artiklis veel midagi valesti on palun kirjutage või kopeerige see siia alla Joonasjame (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 23:18 (EEST)

Ma panin nüüd tähele, et IMEC-i välislink on keset teksti. See pole hea, keset teksti ei ole kombeks välislinke panna. Palun vormista see hariliku viitena. Taivo 6. november 2012, kell 00:21 (EET)

Kõigis kolmes valemis on ühesugune viga: valem lõpeb punktiga ja sellele järgnev "kus" algab suure tähega. Selle asemel peaks kõik valemid lõppema komaga ja sellele järgnev "kus" algama väikese tähega. Taivo 6. november 2012, kell 00:25 (EET)

Tegin parandused. 90.190.118.229 10. november 2012, kell 13:41 (EET) Vabandust, ei märganud, et olin välja logitud Joonasjame (arutelu) 10. november 2012, kell 13:42 (EET)