Kasutaja arutelu:Jelmik/Transposoonmutagenees
Tänan Sind enamvähem õigeaegselt esitatud artikli eest. Artikkel ületab vabalt nõutud mahu, aga tema struktuuri ja väljendusega tuleb veel veidi tööd teha. Sisu on väga huvitav ja vajalik aines heaks artikliks on olemas. Lisan ka üldisemad juhised.
Järgnevaid kommentaare lugedes tuleb silmas pidada, et vikipeediasse kirjutamise eesmärgiks ei ole päris tavaline tekst. Vikipeedia teksti ülesanne on edastada lugejale võimalikult kergelt informatsiooni, mistõttu tasub seal järgida entsüklopeedilist stiili. See tähendab eelkõige kompaktsust nii sisus kui väljenduses. Väldi keerulisi lauseehitusi, mis kuhjavad lugeja ette mõtteid, kui sama sisu võib edastada ehk ka ühe mõttega (komade arv on hea määr, mida jälgida). Ära toeta lauseid liigselt varasemale tekstile – enamasti saab lauseid moodustada nii, et nad on mõistetavad ka väljaspool konteksti. Samuti väldi nö. Cliffhanger’eid, kus tähtsaim sisu selgub alles lause või lõigu lõpuks. Entsüklopeediline tekst ei ole jutustus lõkke ümber ega detektiiviromaan. Püüa väljendada kompaktselt ja võimalikult lihtsalt.
Kompaktsus nõuab ka väljenduslikku täpsust. Ei ole mõtet jutuga keerutada ega väljendada umbmääraselt. Ähmaste või mitmetähenduslike sõnade kasutamine tekitab üldiselt probleeme lugejale, kes võib jutust valesti aru saada või on sunnitud lisaallikatega konsulteerima. Väldi hinnanguid (meie, kahjuks, tegelikult jne) ja esitle ainult allikates esinevaid väiteid ja fakte.
Vikipeedia puhul tuleb ka tähele panna lugejate laia kogukonda. Teksti peamine eesmärk on harida lugejat, kes teemast väga palju ei tea. Kui on võimalik kasutada omajuurelisi sõnu, siis tee seda, kuna need teevad teksti uuele huvilisele läbipaistvamaks. Väga suur roll on ka artikli ja artikliosade struktuuril, mis võivad muuta seoseid palju selgemaks või ajada ka juba lausetest leitud ivad segamini. Kirjutades mõtle, kuidas Sa edastaksid antud informatsiooni võõrale inimesele ning püüa ennast panna lugeja rolli.
Lugejale ligipääsetava teksti koostamine ei ole kerge, aga muutub lihtsamaks kogemuste ja teadlikkuse kasvamisel. Järgnevad kommentaarid on koostatud eelkõige eesmärgiga pakkuda võimalust nende küsimuste üle mõtelda ja enda teksti peal näha, kuidas see toimib. Kriitikale võib vastata ka küsimuse või vastusega ja lõplik artikkel on Sinu kirjutada, aga kursuse lõpuks on oluline täiendada vikipeediat ka kvaliteetse artikliga.
Eriti vastutusrikas ülesanne on tõlketeksti loojal. Selle jaoks, et tõlkimisel oleks mõte, peab tõlketekst olema üheaegselt nii lihtne kui ka täpne. Enamasti ei klapi aga eesti keele ja originaalkeele (nt inglise keele) sõnade tähendusvarjundid ja lauseehitus, mistõttu tuleb peaaegu iga lause tervenisti ümber teha ja mõte tervikut silmas pidades uuesti sõnastada. Kõige halvem lahendus on võõrad sõnad lihtsalt „eestlaslikuks“ teha ja asetada samale kohale, mistõttu peab lugeja tihti hakkama teksti mõttes üle tõlkima ning originaali lugemine võib osutuda lihtsamakski. Mitmes keeles opereerides on aga kerge sattuda kogemata „laisale“ tõlkele, kuna tõlkimise ajal võib tunduda üsna mõistlik, et lugeja peaks aru saama nagu tõlkija hetkel mõtleb (sellest väärarvamusest saab lahti kogemustega). Tõlketekst tuleb pärast valmimist ning lühikest pausi kindlasti uuesti üle lugeda, kusjuures ei tohiks olla üllatav, kui parandusi tuleb teha igas lauses.
Juhtlõik võiks olla pikem ja anda ülevaate lisaks mõistesisule ka artiklis lahtikirjutatud osa lühiülevaadet (võrdle heade artiklitega vikipeedias) ja nt nähtuse rolli geenitehnoloogias tänapäeval (n.ö. üldinimlik ja ühiskondlik huvi teema vastu).
Nt, nähtus esineb ainult bakterite genoomis?
Transposoonmutageneesi abil on võimalik uurida erinevaid rakulisi protsesse. – Ka see lause on veidi segane. Jäi mulje, et TPMG on loomulik protsess, mis juhtub bakterites tavaliselt. Lausest tundub, aga et tegemist on biotehnoloogiaga, mis võimaldab uurida raku toimemehhanisme. Äkki kirjutad lahti.
Terminid, mida võiks lahti kirjutada või tõlkida:
transposoon – saab kuidagi maakeelselt ümber öelda? (nt X’ ehk X’’ vormis)
inserteerumine!
Alusta nimetavas käändes kui võimalik. Nt „Transposoonmutatsioon on protsess, mille kaudu“. Kui soovid verbi „nimetatakse“ kaudu rõhutada nähtuse kirjeldamise konventsionaalsust teatud geenitehnoloogia koolkondade poolt, saad selle ehk eraldi välja tuua. Lahti tuleks kirjutada ka transposooni mõiste.
Sisu.
Avastamine on hea koht, kust alustada. Siiski tasub kirjutada võimalikult kompaktselt ja esile tuua ainult tähtsat.
Nt, kas on tähtis, et Barbara McClintock oli just teadlane, kas geneetiliste mehhanismide teaduslikul ja mitteteaduslikul uurimisel on nii oluline vahe, ja kas see väljendub just elukutses või ehk pigem meetodites?
Püüa kasutada ka lihtlauseid, kus võimalik. Kuigi tekst tuleb teha arusaadavaks tavainimesele, ei tähenda, et peaks üle minema „kirjanduslikule“ stiilile, kus on seiklejad, kangelased ja sündmused. Avastamise kirjelduse saaks teha neutraalsemaks.
Samuti peaks terminoloogia olema järjepidev (hüppavad geenid = transposoonid?)
Nobeli preemia puhul peaks täpsustama, kas ta sai selle just transposoonide avastamise eest (tavaliselt need on teatud avastuste eest, mitte lihtsalt isikutele).
Samuti jääb veidi ebaselgeks, mis mõttes ta transposonid siiski avastas. Vaevalt, et ta neid lihtsalt seal hüppamas nägi.
Transposoonid on mobiilsed DNA elemendid, mis on võimelised liikuma („hüppama“) ühe raku piires, kas erinevate kromosoomi osade vahel, või ühest DNA molekulist teise[6]. Transposoonid on mutageenid, mis tagavad organismide geneetilise varieeruvuse. Osadel ümberkorraldustel võib organismile olla positiivne selektiivne väärtus. Teisalt on transposoonid kui parasiidid, mis paljunevad organismis raku sisemiste ressursside arvelt ja kutsuvad genoomis esile enamasti kahjulikke muutusi.
Järjepidevus on veidi häiritud. Ok, transposoonid on mobiilsed (liikuvad? liikumisvõimelised?) elemendid. Aga siis räägid juba nende evolutsioonilisest funktsioonist, ja mitte toimemehhanismidest, mis oleks ehk järgmine loogiline samm. (Võib ka teisiti, aga üleminek on praegu järsk.)
+ Geneetilise varieeruvuse tagamine on ikka väga kõrge taseme funktsioon.
Selektiivne väärtus on valikuväärtus [mõiste tuleb kindlasti linkida]? Ka seda saaks nii sõnastada, et on jätkuvalt täpne, aga tavainimesele arusaadavam (valikusurvete kaudu nt).
Mis tähendab „minimaalselt“ on vaja? Siis on ka „maksimaalselt“ midagi vaja?
Transposaasil on kirjeldatud küll funktsiooni, aga mitte, mis see on.
Tavaliselt sisaldavad transposoonid ka muid geene nt antibiootikumide või raskemetallide resistesntsusgeene ning kataboolseid geene. Komplekssetel transposoonidel on mõlemas otsas ka IS elemendid, mis võivad olla samas orientatsioonis (näiteks IS1 Tn9-s) või vastassuunaliselt orienteeritud (näiteks IS50 Tn5-s).
Sa räägid nüüd siin kindlasti konkreetsetest juhtudes. Sellisel puhul tuleb kindlasti lisada ka viited. Esimene lause on segane ja jätab mulje nagu need resistentsusgeenid ja kataboolsed geenid on geenitüübid, mis transposoonis sagedasti esinevad (miks just need ja mitte teised?).
Viiteid tuleb lisada selles ja järgmises peatükis läbivalt.
Transposoonide insertsioon on enamasti juhuslik, sest transposoonid ei vaja „hüppamiseks“ homoloogiat transposooni ja märklaudjärjestuse vahel erinevalt homoloogilisest rekombinatsioonist. Transposoonide sisenemisega märklaud DNAsse võib kaasneda geenide lugemisraamide või regulatoorsete regioonide juhuslik „ära rikkumine“. Transposoonide transponeerumine võib põhjustada ka suuremaid geneetilisi ümberkorraldusi, mille tulemuseks on inserteerunud elemendile külgnevate DNA lõikude ümberpöördumine (inverteerumine) või väljalangemine (deleteerumine). Kui kaks rekombineeruvat transposooni on
Ei usu, et „märklaud“ on õige termin. Uuri välja, kuidas tõlgitakse. Ootan viidet.
Sama „indutseerimise“ kohta.
Mõtle uuesti, mis on alapeatüki kõigi kolme lõigu mõte. Vaata, kas järjekord ja sisu on loogilised ja miks sa just neid tahke transposoonidest esile tood. Miks need olulised on?
Transpositsioon võib toimuda kas replikatiivselt, nagu näiteks Tn3 tüüpi elementidel, kus transpositsiooni käigus toimub transponeeruva elemendi replikatsioon, nii et lõpptulemusena jääb koopia transposoonist nii doonori kui ka retsipiendi molekuli, või siis „lõika ja kleebi“ (cut and paste) printsiibil, kus transposoon lõigatakse doonormolekulist välja.
Kiidan selge kujutluse loomise katset, antud lauses on osa üleliigset ja lausestruktuur veidi keeruline. Väljenda lühemalt ja lihtlausetega.
Transposooni liikumist katalüüsib ensüüm nimega transposaas, mis lõikab transposooni välja, aitab sellel seostuda märklaud-DNA molekuliga ja teeb märklaudjärjestusse „kleepuvate otstega“ katked, mis on vajalikud transposooni insertsiooniks.
Nüüd siis räägid transposaasist? Alati järgi teksti järjepidevust. Nüüd muutub eelmise alapeatüki transposaasi mainimine veel arusaamatuks. Mõtle läbi, mis on selle eesmärk.
Kas kõik transposoonid on mobiilsed elemendid (või vastupidi)? Kasuta mõisteid läbivalt.
inaktiveeruda – ei ole kindlasti olemas sellist sõna!
kodeerib – kontrolli igaks juhuks mõiste vastavust
Võiks püüda mehhanisme ka veidi lahti kirjutada. Näiteks lause „Repressori translatsioon algab transposaasi geeni seest ja seetõttu puudub tal täispika transposaasi N-terminaalne järjestus.“ sisu jääb taustateadmisteta täiesti arusaamatuks.
Minitransposoon. Ok, ei saa aru, mis mõttes konstrueeritud. Kes, kuidas, mis eesmärgiga, või see on kuidagi loomulikult konstrueeritud?
„Transposoonmutageneesi läbiviimine bakteris“ – käsitleb kunstlikke viise TMPG esile kutsumiseks? Selle võiks alglõigus võiks hoiatada lugejat, et järgneb üksikasjalik käsitlus geenitehnoloogia praktikast. Hoiatada kaudselt muidugi.
Laboritöö kirjeldusel on puudu viited!
Üleüldine küsimus – Transposoonmutagenees on siis looduslik protsess või laboris esile kutsutud katsevahend?
bakteritüves, on – ei pane koma.
kloneriitud või kloonitud?
Oluline on, - Miks?
elimineeruvad – mõni argikeelsem sõna ehk? arusaamatu ka, misläbi protsess toimub.
See omadus on oluline selleks, et minitransposooni kandev plasmiid võimaldaks ainult minitransposooni ülekannet bakterirakkudesse, kuid ei jääks uuritavasse tüvesse püsima.
Nonoh, seda tuleks varem mainida. Lauset saab palju lühendada ja lihtsustada.
Kõige enam on kasutatud – uus lõik ehk. See tekst on muidugi tavalugejale täiesti läbipaistmatu. Ei teagi, kas annab parandada. Kindlasti tuleb mõisteid linkida.
„Järgmisena“ – ehk Sa kirjutad siin ajalisest järjestusest. Selle võiks samuti alglõiku kirja panna.
sisestada – inserteerida? : )
retsipienti – pole eestikeelset vastet?
Minitransposooni kandev plasmiid pUTmini-Tn5 asub E. coli tüves CC118λpir, mis on konjugatsiooni protsessis doonortüveks. Tüve CC118λpir kromosoomi on viidud pir geen, mis kodeerib plasmiidi replikatsiooniks vajalikku π valku.
- nüüd sa räägid juba E. coli-st. Miks?
konjugatsioonil – mõiste?
helpertüve – abistajatüvi?
kasvatatakse eksponentsiaalsesse kasvufaasi – ei tea, mis tähendab. Tuletan meelde, et Sa kirjutad vikipeedia artiklit avalikuks kasutuseks ja mitte oma lõputöö metodoloogia osa.
segatakse kokku mitteselektiivsele tardsöötmele ristumisplärakaks – kõlab põnevalt! Äkki on võimalik viidata mõisteid seletavatele artiklitele (või nende puudumisele). Jällegi, vaja on ju ka allikaid.
Kolmikristamise käigus toimub minitransposooni kandva plasmiidi konjugatsioon doonortüvelt retsipienttüvesse, mida vahendab helpertüvi. Definitsioon on alles lõpus?
Edasine ka – ma olen kindel, et seda kõike on võimalik väljendada nii, et ka terminoloogiat vähetundev lugeja suudab protsessi kirjeldust enamvähem jälgida. Vaata, kust saab parandada.
insertsioonisaidi – no kuule...
Kasutusalad – Saab teha selgemaks. „leidmaks selgroogsetes loomades geeni, mis põhjustab vähi teket“ on ju sama kui „kasutatakse onkogeenide identifitseerimiseks“? Sleeping Beauty, ja maks. gen. kaos on tundmatud mõisted. Mõlema kasutusala kirjeldust saab teha lühemaks, konkreetsemaks ja selgemaks.
Kasutusalade lõik on ka veidi tasakaalust väljas. Põhikasutusalaks on siis mutantsed bakteritüved valgufunktsioonide uurimiseks (võiks mõelda ka sõnade „meetod“ – „vahend“ suhtele, aga
Viimane pealkiri – ära alustada vikipeedia lõiku sõnaga „kuna“ või üldse tingimusega. Võta teksti tempot maha, kõigepealt seleta, mis on multiresistentsed bakterid ja siis, mis on seos transposoonmutageneesiga. Ja siis et miks teema üldse tähtis on ja miks see lõik artiklisse kaasatud on. Järjekorda võid muidugi muuta, aga hetkel ei ole lõigust eriti ükski neist arusaadav. (Ma saan aru, et see on nö „avaliku huvi“ lõik, ehk annab lihtsustada.
Vaata ka osa on kohane.
Kasutatud kirjanduse viited tuleb ka siduda tekstiga. Eeldan, et allikateksti on üldistatud ja tehtud eesmärgile sobivamaks.
Edu teksti paremaks muutmisel! Jään ootama uuendusi ja jätkan siis kommenteerimist. Keeleliselt palju veel ei teinud, kuna eeldan suuri muudatusi. Proovi teksti üle lugeda selle pilguga, et mis mõõdukalt informeeritud ja asjast huvitatud tavainimene artiklist aru saaks ja mis talle huvitav tunduks. Praktikumiteksti otsene kandmine vikipeediasse tundub üsna keerulisene siia sobitada, aga ehk on võimalik seda serveerida paremini.
PeeterT (arutelu) 14. oktoober 2013, kell 15:55 (EEST)
Aitäh tagasiside eest.
Aga..
võib-olla tuleks artikli pealkirjaks panna transposoonmutagenees bakterites, sest keskendun artiklis just sellele.
Transposoon ehk transponeeruv element ehk mobiilne DNA element, rohkem variante ei ole teisiti ütlemiseks. Transposoonidest rääkides mõeldakse eelkõige transponeeruvaid elemente bakterites.
„hüppavad geenid“ on piltlik väljendus transposoonide kohta, see ei ole omaette termin või mõiste
Minimaalselt tähendab, et mis on hädavajalik, et transposoon oleks veel transposoon, et ta hüppaks. Maksimaalset piirangut ei ole seatud, aga ilmselt ei saaks transposoon väga suur olla..
Resistentsusgeenid ja kataboolsed geenid ongi geenitüübid, mis transposoonis sagedasti esinevad. Just need sellepärast, et need on bakteritele kasulikud.
Märklaud-DNA ja märklaudjärjestus on geneetikas kasutatavad terminid mitte otsetõlge minu poolt.
Kloonimine ja kloneerimine on erinevad mõisted - kloonimine on terve organismi "valmistamine" olemasolevast organismist ja tehakse in vitro, kloneerimine võib olla nii in vivo kui in vitro ja tähendab ainult mingi kindla DNA järjestuse modifitseerimist.
--Jelmik (arutelu) 19. oktoober 2013, kell 23:59 (EEST)
Algusest, kui transponeeruv DNA element = transposoon, siis võid viidata ka samale artiklile. Võid ka panna lihtsalt boldi.
Bakteritest. Ok, esialgu jääb mul küll segaseks, mis bakterite osakaal siin täpsemalt on. Kui mõtled, et transposoonidest räägitakse enamasti bakterite puhul (aga saab toimuda ka mujal). Siis võiks nii kirjutada. Sellisel juhul ei pea ka täpsustama pealkirja. Üldisemad nimed on eelistatumad.
Üks võimalus oleks esimesest lausest ehk definitsioonist kõrvaldada "bakter" ja teises lauses kirjutada. Et enamasti kasutatakse seda bakterite puhul (kui võimalik siis ka miks). Samas enamik kirjeldatust kehtib ka kõikide organismide puhul?
Nii nagu peaaegu on, aga võiks ikkagi selgelt väljendada kui ta toimub kõikides organismides, aga oluliselt mõjutab elutegevust ainult bakterites, vms. Antud kirjapilt peaaegu nagu väldib konkreetsust.
Transposoonmutagenees on looduses isetoimuv protsess ning see esineb kõikides organismides. (Siis ära ütle esimeses lauses, et ainult bakterites.)
Kui Sa ei pea vajalikuks lisada viidet mõistele "isetoimuv protsess" ei ole nimisõnalisus siin õigustatud. Liigne nimisõnalisus raskendab lugemist alati.
Pigem Transposoonmutagenees toimub looduses loomulikult/ esineb looduses kõikides organismides. Tõtt-öelda on raske aru saada, mida tähendab "isetoimuv protsess" eluslooduses üldse.
See on tõesti veidi keeruline olukord, aga püüa lahendada lihtsalt täpsustamise teel. Parim oleks kui artikli nimeks jääks transposoonmutagenees, aga oleks täpselt aru saada, mis kehtib ainult bakterite, mis kogu eluslooduse puhul. Ehk sedaviisi, et kui järgmine kirjutada tahab kirjutada juba loomariigist saab ta siiski kasutada sama artiklit ja lihtsalt lisada loomade sektsiooni.
Kui "hüppavad geenid" on piltlik väljend, siis äkki on võimalik täpsemat terminit kasutada ja hüüdnime võid esitada näiteks sulgudes. B McC enda lehel on kirjutatud ristsiirdest. On see äkki?
Minimaalselt on transposoonide „hüppamiseks“ vaja transposaasi, mis katalüüsib transposooni liikumist ühest molekulist teise, ja transposooni otsmisi järjestusi, millele seondub transposaas, et „hüppamist“ läbi viia.
Võta minimaalselt ära. "on vaja" juba väljendab seda niigi.
Ma ei saa tegelikult lausest täiesti aru. Kommentaarist saan aru, et transposoonil läheb vaja transposooni otsmisi järjestusi ja transposaasi selleks et olla transposoon... Kas saab olla transposoon olla transposoon ilma otsmiste järjestusteta?
Märklaud-DNA kallal norin sellepärast, et märklaud on sõnatüvelt (mis on sõnakuju väga püsiv omadus) siiski seotud konkreetselt lauaga. Sihtmärk on neutraalsem väljend nagu see on toodud siin nt: http://www.biokeemiaselts.ee/?mid=9&lang=et . Üldiselt kaasab teksti koostamine avalikkusele endaga teisi nõudmisi kui valdkonnasiseselt koostatud tekst. Avalikkusega arvestamine on eelkõige valdkonna küpsuse tunnus, see on tõsi, et kohalike probleemide lahendamine on esmase tähtsusega loomulikult.
Ma ei hakka segama valdkonnasisesesse töösse, aga jään seisukoha juurde, et sihtmärk oleks parem. Selline terminoloogia kujundamine ei ole loomulikult ühe päeva töö, aga loodetavasti annab kursus võimaluse mõelda sellistele küsimustele. Lõplik valik jääb Sinu teha.
Resistentsusgeenid ja kataboolsed geenid - just. Sellisel juhul tulebki lisada ristviited. Keegi kunagi seletab ka ära, mis need on. Ristviited võimaldavad juba ilma artiklita eristada ka geenitüüpe geenide juhuslikest omadustest.
Kloneerimine - Õnneks on praegu kirjutamisel just ka artikkel kloonimise kohta, seal mainitakse, et "Biotehnoloogias tähendab kloonimine ka DNA fragmendi koopiate (molekulaarne kloonimine), rakkude (rakukloonimine) või organismide loomist. " https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Khein26/Kloonimine Ma ei ole kindel, kellel on õigus, aga võimalik, et on olemas paralleelväljendeid.
Kirjuta või jäta nii nagu õige on. Ega pole võimalik " ehk molek. kloon."?
helper- ehk abistajatüve lisa sidekriips
Transposooni insertsioonikoha tuvastamine[muuda | redigeeri lähteteksti] Minitransposooni sisenemiskoha identifitseerimiseks genoomis kasutatakse erinevaid meetodeid.
Pealkiri ja sisu võiks ikka sama sõna kasutada. Mulle meeldib "sisenemiskoht". Loodan, et on ka faktiliselt piisavalt õige.
kahjuks Sleeping Beauty viitab filmile. Tee Sleeping Beauty (geenitehnoloogia) vms.
inaktiveeruda ehk välja lülituda - jään enda juurde, et "inaktiveeruda" ei ole sõna, jäta ainult viimane variant, samuti saab lisada lingi (võid viidata näiteks 'geenide väljalülitumine' vms.
Linke vikipeedia lehtedele tuleb lisada läbivalt ja hästi palju. Pmst kõikide mittetavakeelsete sõnade või mõistete esmamainimise puhul, nt ka lugemisraam ja katalüüs. Viide peab muidugi olema terminile, mis võiks ka päriselt hiljem saada artikliks.
Transponeerimise mehhanismid algus - väga hea!
Mulle väga meeldib "Kasulik või kahjulik?" pealkiri ja lõik!
700-2500 aluspaari - sidekriipsud "kuni" tähenduses tuleks asendada mõttekriipsudega. Lihtsalt reeglid on sellised.
Loodan, et on aga endalgi näha, kuidas artikkel on paremaks saanud. Veidi veel ja ta on täielikult valmis.
Väike vormistusprobleem on ka viitamise juures.
Kui Sul on mitu viidet samast kohast, kasuta sellist süsteemi.
Esimesel kasutusel kirjuta [1], kus kolme punkti asemele saab kirjutada viite teksti. "Luts" on suvaline märksõna, mis tähistab just seda viidet. Mõistlik on kasutada näiteks autori nime (ja aastaarvu). Sama viidet uuesti kasutades kirjuta [1].
Hea mall on nt: Rebecca J. Stratton, Ceri J. Green, Marinos Elia. Disease-Related Malnutrition: An Evidence-Based Approach to Treatment CABI Publishing, 2003. Lk 115.
Rohkem infot: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine
See väldib olukorda nagu siin: Jump up ↑ Tover, 2008 Jump up ↑ Tover, 2008 Jump up ↑ Tover, 2008
Samas tuleb veenduda, et kõikidel viidetel on olemas pealkiri, ajakiri ja muud ilmumisandmed. Ma ei ole kindel, et hetkel on. Kasutatud kirjanduse võib niiviisi liigutada viidete alla.
Jään ootama täiendatud versiooni. Saada kiri kui valmis. Edu!
PeeterT (arutelu) 21. oktoober 2013, kell 15:55 (EEST)
Tänan nõuannete eest!
Tegelikult ei ole mullegi 100% selge kuidas see klassifikatsioon täpselt on. Kahjuks ei leia ma selle kohta ka täpsustavat artiklit. Ma tean, et kõige suurem rühm on mobiilsed DNA elemendid, nende hulka kuuluvad transponeeruvad elemendid ja siis läheb asi kahtlaseks, sest mõnes artiklis on pandud võrdusmärk transponeeruvate elementide ja transposoonide vahele, mis tähendaks, et kõik elemendid, mis transponeeruvad on transposoonid olenemata sellest, kas nad on bakterites või mitte, kuid mõnel pool siiski eristatakse, et transposoonid (lühend Tn) on üks liik transponeeruvaid elemente, mis esinevad bakterites.
Transposoon ei saa olla transposoon ilma otsmiste järjestusteta.
Sihtmärk-DNA sobib küll.
Mis on ristviited ja kuidas neid lisatakse?
Molekulaarne kloonimine võib olla tõesti enam-vähem sama, mis kloneerimine, aga ei julge kindlalt väita.