Kasutaja arutelu:Hjärvpõld/Kvantitatiivne analüüs (Kromatograafia)

Tere! Aitäh õigeaegselt esitatud ja piisava pikkusega artikli eest. Teen mõned märkused, kuidas teksti parandada. Üldiselt on aga artikkel hästi loetav ja kena.

1. Arvude komakohti eraldatakse eesti keeles komaga.

2. Mõned siselingid võiks juurde luua. Teha võib ka linke artiklitele, mida pole veel kirjutatud.

3. Sissejuhatus peaks algama just selle mõiste seletamisega, mis on artikli pealkirjaks. Mõiste ise peaks olema paksus kirjas. Sellele võivad järgneda üldisemad seletused.

4. "Nagu nimigi vihjab, siis pindala normaliseerimine on arvutus piigi pindala protsendist" – esiteks ei ole akadeemilises või entsüklopeediatekstis mõtet vihjata, ehk siis võiks lihtsalt kirjutada, mis pindala normaliseerimine on. Teiseks, parem sõnajärg selles lauses oleks "nagu nimigi vihjab, on pindala normaliseerimine ...". Sõna "siis" eeldaks, et eelneb "kui", et räägitakse ajalisest järgnevusest.

5. Miks üks valem kasti sees on? Kas see on olulisem kui teised?

6. meetodit kasutatakse, "teostama" on üks neist sõnadest, mida tasub pigem vähe kasutada.

7. "Nii kalibreerimisgraafiku- kui ka lisamismeetod" – sidekriipsu pole siia õigupoolest vaja, kuna "kalibreerimisgraafiku meetod" võiks olla kaks sõna.

8. "Oluline on see, et Ax väärtusest nii ülesse kui ka peab jääma vähemalt üks kalibreerimispunkt" – üles, mitte ülesse, ning lausest on vist ka midgai puudu.

9. Kui "mis" esineb võrdluses (x on sama mis y), ei vaja see ette koma.

Üldiselt hea artikkel. Edu parandustega! Margotmöller (arutelu) 13. oktoober 2014, kell 13:05 (EEST)

Mõned asjad tahaks veel ära mainida.

1. Kompaktsem algus oleks lihtsalt "Kvantitatiivne analüüs on ...". Siselinki ei ole aga mõtet selle kohta teha, kuna see hakkaks ju iseenda peale linkima.

2. Mulle jääb veidi segaseks, mis on täpselt kvantitatiivse analüüsi ja kromatograafia suhe. Kromatograafia on üks analüüsimeetod, millega saab teha nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset analüüsi, ja kvantitatiivse analüüsi jaoks on see peamine meetod? kui jah, siis just nii võiks ka sissejuhatuses öelda. Kõik artiklis käsitletud teemad ei ole kromatograafia, eks?

3. Punktloetelu ridade lõpus peaks olema kirjavahemärgid: komad, semikoolonid (kui rea sees on juba koma) või punktid (kui iga rida on omaette lause). Kõige viimase rea lõpus punkt. Kui iga rida pole eraldi lause, on väike algustäht.

4. Ka valemite järel peaks olema koma, kui järgneb seletus "kus ... on ...".

5. Viimases peatükis on kogemata üks reavahe juurde tulnud.

6. Miks viidete loetelus kaks numbrit paksus kirjas on? Margotmöller (arutelu) 17. oktoober 2014, kell 00:13 (EEST)